Kognitiivne psühholoogia: taju (0)

Kognitiivne psühhologia

I Taju protsess

Mis on taju?
Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon , mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks.
Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas?

• Kiskjate vältimine
  
• Õige toidu leidmine
  
• Liitlaste ja sõprade leidmine
  
• Laste ja sugulaste aitamine
  
• Teiste mõtete lugemine
  
• Teistega suhtlemine
  
• Seksuaalpartnerite leidmine
  

Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes?
Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus.

Meeltesüsteem ja organismi omailm

Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda?
Keemilist ( maitsmine , haistmine)
Elektromagnetilist (nägemine)
Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine ; nahameeled, kuulmine ).
Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon ; kodeerimine ; aisting ; taju ja tajumulje?
Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus)
Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule
Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse
Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom )
Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul
Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon
Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes?
Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud , sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi:
> 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem)
toimivad mõlemad
Maitsmises proksimaalne stiimul- happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist.
Haistmises proksimaalne stiimul-õhus levivad lõhnad (10 000 lõhna, feromoonid ?)- transduktsioon-nina tagaosas retseptorrakkude aktivatsioonimuster.
Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon
Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises?
Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) – transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul).
Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest - silmaava -lääts-klaaskeha-võrkkest
Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad

• bipolaarsetesse rakkudesse,
  
• sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi,
  
• mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt,
  
• väljub silmakoopast
  
• ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool.
  

Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub.
Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed ? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas?
Kolvikesed ( circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule
Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine . Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon – roos) molekulide abil
Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria?
Trikromaatiline teooria

• 3 erinevat koetüüpi ( koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele
  
• Üht tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödekdakse sinise värvina
  
• Keskmist tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline
  
• Kolmandat tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane
  

Teisi värve nähakse siis, kui mitmed stiimulid aktiveerivad mitu koonusetüüpi. Kriitika väidab, et ei suuda seletada negatiivset järelkujutist
Vastandprotsesside teooria
Iga koonus reageerib laiale lainepikkuse variatsioonile

• Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud .
  
• On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine-kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt.
  
• Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi
  

Nägemistaju lokaalsed koodid

Mis on retseptiivväli?
Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis.
Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad?
Kontrast, liikumine, laotustihedus, värv, orientatsioon jne
Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes?
Mida hierarhiliselt kõrgem tasand, seda suurem väli.
Mida tähendab retinotoopia?
Nägemisnärvide asetsemine ajus sarnaselt nende retseptiivväljade asetsemisele nägemisväljas.
Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus?
Seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdamises,eesmärgiks suurendada kontrastsust
Mis on lateraalse pidruduse tajutavaks tagajärjeks?
Tagajärjeks tajumulje kontrastsus .

Nägemistaju globaalsed koodid

Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde?
Vt töölehte
Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine?
Optilisel ristmikul.
Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad?
Frontal lobes(otsmikusagar)
Parietal lobes (kiirusagar)
Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses)
Occipital lobes (kuklasagar)
Temporal lobes ( oimusagar )
Inferotemporal cortex (ajukoor)
Cerebellum (väikeaju)
V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO
Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus?
Erinevad aistingud on representeeritud ajus erinevates piirkondades
Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid ?
Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine.
Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus?
Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt

• üksiktunnuste avastamine
  
• seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine.
  
• Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine.
  
• Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks .
  

Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega.

• Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?).
  
• hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile.
  
• Hüpoteesi kontrollimise tulemuseks on stiimuli äratundmine, mida ülalt alla töötluse puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid.
  

Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne ) karu? Mis on nende peamised erinevused?
Ventraalne haru (spetsialiseerunud objekti tundmisele- MIS?)

• Objektikeskne
  
• aeglase kiirusega
  
• pikaajalisem
  
• kõrge teadvustatusega, kontrasti, asukoha, värvide tundmine
  
• 3-6 kiht
  

Dorsaalne haru (spetsialiseerunud ruumilisele tajule-KUS?)

• egotsentriline
  
• kiire
  
• lühiajaline
  
• madala teadvustatusega
  
• 1-2 kiht, liikumine
  
• seotud ajalise sagedusega (kiirusega).
  

Taju äratundmiseks (ventraalne taju)

2D visand ehk taju organisatsioon
Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas?
Esmase representatsiooni heleduse ja värvuse gradiantidest objekti represenatsiooni kontuuride tuletamine.
Mida tähendab taju segregatsioon?
Objekti eristamine foonist ja lokaalsetest servadest globaalsete kontuuride moodustamine
Kuidas toimivad lähedus, sarnasus, suletus , hea jätkuvus, ühine saatus ja sümmeetria?
Lähedus: (Ajaliselt ja ruumiliselt) lähestikku asuvaid objekte grupeeritakse tajus koos esinevaiks.
Sarnasus: Objektide kogumeis püüame objekte grupeerida sarnasuse alusel. (Sarnaseid objekte
nähakse ühtse grupina.)
Hea jätkuvus: Taju eelistab sujuvalt jätkuvaid kontuure järskudele üleminekutele. See seadus seostub
ka suletuse ja lihtsusega.
Suletus (ka terviklikkus ): Objektide (ja pseudoobjektide) ebamäärase kuju korral püüdleb taju
"puudujääkide korvamisele" ja kuju terviklikuks muutmisele (nn. subjektiivsed kontuurid). Suletust
loetakse mõnikord "hea jätkuvuse" erijuhuks.
Lihtsus: Ebaselge "pildi" korral püüab taju klassifitseerida nähtavaid objekte kõige lihtsamaina
võimalikest.
Subjektiivsed kontuurid võivad olla suletuse, lihtsuse ja hea jätkuvuse näiteiks. Helmholtzi (1910)
maksimaalse tõenäosuse printsiip: Taju püüab proksimaalset stiimulit interpreteerida kõige
tõenäolisema distaalse stiimuli poolt tekitatuna
Ühine saatus:
Sümmeetria:
Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist?
Objektil on

• lõplik vorm, foonil aga ei pruugi seda olla.
  
• Objektil asukoht 3.mõõtmes, foonil ei pruugi olla.
  
• Objekt foonist eespool.
  
• Objekt domineerivam ja paremini meeldejäävam.
  

2,5D visand ehk sügavustaju

Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas?
Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Kui kaugel on objekt vaatlejast, kahe objekti vaheline kaugus. Probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust.
Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud.
Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata.
Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused?
Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli.
Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd.
Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst.
Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet , lineaarne perspektiiv , õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks ,
akommodatsioon, konvergents ning stereopsia?
Varjutus: 2D kujutistel varjud puuduvad, mistõttu varjude olemasolu annab tunnistust kujutise kolmemõõtmelisusest.
Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise
Sügavusteravus: mida hägusem kujutis, seda kaugemal paistab olevat
Objekti identiteet: (tuttav suurus?) objektide arvatav suurus aitab hinnata distantsi
Lineaarne perspektiiv: joonte koondumine loob 2D mudelis mulje sügavusest
Õhuperspektiiv: kaugemal asuvad objektid kaotavad oma perspektiivi ja tunduvad hägusemad
Tekstuurigradient: mida kaugemal objekt asub,seda vähem detaile saab eristada
Akkomodatsioon: läätse kumeruse tihenemine vastavalt objekti kaugusele. Mida lähemal, seda tihedamaks muutub.
Konvergents: mida lähemal objekt on, seda rohkem silmad sissepoole vaatavad
Stereopsia: kahest silmast saadud erineva vaatenurgapoolt saadud informatsiooni kokkupanemine

Vaatenurga invariantsus

Mis on vaatenurga invariantsus?
Objektitaju on invariantne ehk sõltumatu:
 asukohast reetinal
 kaugusest
 vaatenurgast
 valgustingimutsest
 kontekstis
Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid?

• Mudeli põhiühikuks on silinder, kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud
  
• Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid
  
• Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus “alasilindrite” järgi tuvastatakse lohkude abil
  
• 
  

• Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e. ikoonid - geoonid mälus on neiks taju kaasasündinud (?) osadeks , millest tajupilt kokku pannakse
  
• Geoonidel on unikaalsed 2D omadused (non- accidental properties), mis on püsivad vaatest sõltumata: ühtlane kumerus , ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria
  

Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental
property)?
ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria
Kuidas võimaldav invariantsus saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine?

Objekti identifitseerimine

Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus?
Tuvastamine seisneb semantilise mälujälje haakumises tajuliserepresentatsiooniga. Semiootilises mõttes tähendab tundmine tajutud tähistatava seostumine konkreetse ja abstraktse (kategoriseemine) tähistajaga.
Kategoriseerimine- äratuntud objekti seostumine abstraktse tähistajaga. Tuttavus- objektiga varasema kokkupuute fakt episoodilisest mälust.
Mis roll on lokaalsetel ja globaalsetel ajuaktiivsuse mustritel objektide identifitseerimisel?
Lokaalne :

• Objektide identifitseerimine toimub ventraalse haru kõrgemates alades (makaagi inferior temporal, inimesel ilmselt lateral occipital)
  
• Nende piirkonade rakud on teatud piirides vaatenurgast sõltumatult tundlikud sarnastele objektidele
  
• Mida tundlikum on rakk kindlale objektile , seda madalam on tema invariantsuse-tolerants ja vastupidi
  
• Selliste rakkude populatsioon on võimeine kodeerima spetsiifilist identiteeti
  

Globaalne:

• Globaalsel tasandil on erinevate objektikategooriate äratundmisse haaratud erinevad ajupiirkonnad
  
• Objektide asukoht, ruumiline taju
  

Mille poolest erineb holistiline ja analüütiline objektide äratundmine?
Holistiline- objekti terviklik tundmine
Analüütiline- objekti teatud elementide äratundmine
Milliseid funktsioone on omistatud fuciform face area ajupiirkonnale?
Nägude äratundmine, tuttavate objektide tundmine

Taju tegevuseks (dorsaalne taju)

Tegevuse juhtimine

Mis on optiline voog?
Optiline vool on mulje meie edasiliikumisel otse ees olevate objektide liikumisest meie suunas ja tagurpidi liikumisel (nt.sõidukis seljaga sõidusuunas istudes ) otse meie ees olevate objektide liikumisest meist eemale.
Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda?
Tausta liikumissuuna järgi saab aimata iseenda liikumise suunda. Eemalduv taust (suunaga seljataha ) tähendab ettepoole liikumist, sellal kui seljatagant ’’tulev’’ taust tähendab iseenda liikumist suunaga seljataha.
Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse juhtimisel?

Liikumise taju

Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)?
Enamus muutusi visuaalses tajupildis seostub liikumistajuga. V5 tasandil.
Milles poolest erinevad lokaalne ja globaalne liikumistaju ?
Lokaalne liikumistaju: esmane liikumise tuvastus toimub V1 ja V2 spetsialiseerunud rakkudes, mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega toimunud muutusele kahes nägemisvälja punktis. Muutuda võib valgusintensiivsus või vormitaju tunnus.
Globaalne liikumistaju: toimub V5 retseptiivrakkudes. Iseloomustab integreeritus (hõlbab suuremat ala) ning integreeritus (rakurühmad on spetsialiseerunud teatud liikumissuundadele ning saavad sisendi erinevate esmaste tunnuste kodeerijatelt).
Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Kas aferentselt või eferentselt?
Silmaliigutused on liikumistaju jaoks probleem, kuna üks ja sama retinaalse liikumise muster võib tekkida nii tegelikust kui silma liikumisest.
Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse
Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib?
Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen ) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees.
Liikumise järelefekt – seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel
Illusoorne liikumine – tunnuste aistimisviiviste erinevustest tingitud liikumisaisting
Stroboskoopiline liikumine – järjestikuliselt nihutatud staatiliste stiimulite näiv liikumine
Indutseeritud liikumine – fooni liikumise omistamine objektile

Otsene taju ja kehastustunnetus

Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemisest?
Otsene taju:

• Alt-üles suunaga
  
• Toimib heade tingimuste puhul
  
• Sisemist representatsiooni ei peeta oluliseks
  
• Ei tunnista mälu vajalikkust
  
• Olemas füsioloogilised ja bioloogilised selgitused , keskendub siiski viimastele
  
• Variantse info omandamine resonantsi kaudu, tõlgendatakse vastavalt emotsioonile (võimalustele)
  
• Olemuselt aktiivne
  

Taju ei tee kunagi vigu

• Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes
  

Konstruktivistlik lähenemine:

• Ülalt-alla
  
• Kehvemate tingimuste korral
  
• Sisemine representatsioon on oluline
  
• Vajalik mälu
  
• Erinevate infotöötlustasandite vaheline suhtlus
  
• Teeb sageli vigu
  
• Areneb õppimisega
  
• Ambivalentne (mitmetähenduslik)
  

Millist informatsiooni on võimalik tajuda bioloogilise liikumise mustrist?
Bioloogilise liikumise tajuvõime ongi ilmselt arenenud teiste organismide kavatsuste paremaks mõistmiseks
Mis on peegelneuronid ? Kuidas nad osalevad bioloogilise liikumise tajus?
Peegelneuronid on neuronid, mis ergastuvad teatud tegevuse käigus. Teise objekti liikumist tajutakse organismi enda liikumisena.
Tegevuse sooritamise ja sama tegevuse järgimine aktiveerivad ajus osaliselt samu piirkondi ning närvitakke (peegelneuronid).
Seega representeeritakse käitumist ajus osaliselt selle tajutavate tagajärgede kaudu ja vastupidi (ühise kodeerimise teooria, common-coding theory) Ühtset koodi kasutatakse nii enda tegevuse juhtimisel kui teiste tegevuse mõistmisel.
Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)?
Keha mängib tunnetuse kujunemisel ja analüüsimisel märkimisväärset rolli.