Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kognitiivne psühholoogia: taju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
representatsioon, aisting, tundmine, rakk, proksimaalne, transduktsioon, nägemistaju, tajus, fooni, silmal, äratundmine, tajumulje, hüpotees, suletus, perspektiiv, liikumistaju, kolvikesed, koonus, kontrast, sümmeetria, sügavustaju, liikumisest, neuronid, tajuda, kodeerimine, võrkkest, reetina, tuvastamine, stimulatsioon, kuklasagar, ajukoor- Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge - Seksuaalpartnerid – liigi säilimine Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama? - Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused - Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel, - Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule, - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on terviklik pilt puust (mis on eri kohtadega tajutud, nt kolvikesed reageerisid värvusele, kepikesed heledusele/tumedusele) Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud
ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine 18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Kõvakest+sarvkest (fibrookest) Sarvkest Võrkkest Eeskamber (eesmine uveiit) Klaaskeha (tagumine uveiit) 1. Visuaalne väli 3. Signaali transduktsioon retseptorrakkudel 4. Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad bipolaarsetesse amakriinrakkudesse, 5. sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, 6. väljub silmakoopast 7. ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt.kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses
see seda ka tegelikult pole). ajusse. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole ülimaitsetundlik, kuna joon kohvi ja armastan süüa teravaid toite. Ülimaitsetundlikuid inimesi on 25%, keskmiseid 50% ja mittemaitsetundlikke 25%. Ülimaitsetundlikkus tähendab seda, et maitsenäsade arv keelel on suurem kui teistel ja mõru/hapu vms maitsete tundmine on intensiivsem. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks? Puutetundlikkuse ja valu mehhanismid: ● ohu mõistmine ( nt kuum vesi või pliit) ● õnnetuste ära hoidmine ( nt põletus) ● õige kehatemperatuuri hoidmine ● esemete ära tundmine Valu algab tavaliselt aktiivsusest notsitseptorites ( nahas olevad retseptorid, millel on vabad
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Me
20 Hz- 20 000 Hz 4. Mida mõõdetakse detsibellides? Helide valjust 5. Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega? Selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas olevates poolringkanalites. Gravitatsiooni muutuste korral tekib samuti muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon, mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad. 6. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm) Valgus on elektomagnetkiirgus 400-700 Nm 7. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda
suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. (See teooria kehtib, sest seletab miks enamiku vaatlejate kohaselt on olemas neli peamis värvust (punane, roheline, sinine ja kollane) – ehkki meie võrkkestal on vaieldamatult ainult kolme tüüpi kolvikesi. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting – füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon) Üksikelementide “äratundmine” (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm). Taju - psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt). Tekkeprotsess:
(heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Meeltele ühine füsioloogiline protsess: väliskeskkonna stiimul meeleorganite retseptorid/sensorid transduktsioon sensoorne kodeerimine info liigub ajju. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Ülimaitsetundlikke on ligi 25% inimestest (25% maitsetundetud ja 50% keskmised). See sõltib keelenäsadest, maitsepungadest, genotüübist. Ülimaitsetundlikkus - kui inimesele maitsevad väga mõrud, teravad toidud (kohv, vein, tugevamaitselised toidud). 5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Üksikelementide "äratundmine" (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm) Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku "äratundmine" (nt punane tomat, mitte punane värv+ümarobjekt ). Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn taju kujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. ERINEVUS: Aisting on füsioloogiline, taju aistingujärgne psüühiline protsess. Aisting on närviergastuse levik ajju, taju on selle teadvustamine ja kokkupanek ajus. Aisting(sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid. Tajuelamuse tekkeprotsess:
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon, neuraalne representatsioon). ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA! Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi). DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA
- Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu Järeldamine – reeglipärane otsuse tegemine ebatäiuslikest andmetest leidmaks kõige sobivam lahendus tajulisele sisendile. Kujutiste omadusi mõõdetakse ja sellele antakse sisu Kuidas võiks taju äratundmise küsimust lahendada? Põhiline küsimus/ülesanne on taastada need keskkonnatingimused mis need kujundid tekitasid
asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni. 4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on
Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad
vastuvõtlikkus sisendusele. TAJU Kõiki neid psüühilisi protsesse, mille abil inimene maailma tundma õpib, nimetatakse tunnetus- ehk kognitiivseteksprotsessideks. 10 Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud: nägemisaisting
aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus · Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses:
On algne struktuur. Rakud toodavad reliini, mis annab signaali, et rakud peaksid nüüd seisma jääma, ilma signaalita kuhjuksid kokku ja kihistust ei teki. Kui neuronid on välja kujunenud hakkavad omavahel suhtlema. Dendriidid arenevad pärast sündi. Loovad ühendusi neuronite vahel. Arenguhäire korral dendriitide kasv ebanormaalne. Apoptoos – neuronid mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Loomulik rakusurm – „suitsiidiprogramm“. Toimub ka enne sündi. Kui rakk tahab ellu jääda siis tal on vaja neurotroopset faktorit, mis toimub sünapsites. Sünapsite teke – pikaajaline protsess, algab lootel aga enamasti toimub päast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud ja nendest järk-järgult loobutakse teiste kasuks. Neid peab häälestama, et oleksid efektiivsed ja seda arengu käigus ka tehakse. Sensoorse info vastu võtmiseks, õppimiseks, kogemuste omandamiseks.
Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused). Staatilised pildid, mitte liikumine. Liikumise illusioon, struktuurne koherentsus piltides- film!moodustavad osakesed, elemendid on sekundaarsed. Köhler algatas suuna. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholoogid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele, et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused
elamuseni teises sensoorses või tunnetuslikus modaalsuses nt künntega tahvli kraapimine - Sensoorne sünergia Sensoorne sünergia: valuvärav selgroos - Valusa koha silitamine töötab, sest on olemas valuvärav. Ühed retseptorid saadavad häirivaid ja valusaid signaale, teised pehmeid ja silitavaid. Võib juhtuda et pehme signaal võtab üle. Fantoomvalud - Amputeeritud kehaosa valu tundmine - Ajukoores amputeeritud jäseme osas puudub info sissevool > latente pidurdus väheneb > sellele piirkonnale levib naaberala erutus > põhjustab fantoomvalu Agnoosia – sensoorsete ärritajate tajumise häire - Tundlikkus pole kadunud - Pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - Pole kõnehäired - Enamasti visuaalne Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltes saadud info – taalamus Neuro-proteesimine - Levinuim kohleaalne implantaat
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (�
mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)
haistekorteks). Orbitofrontaalkorteks saadab osa signaale tagasi haistesibulasse Miks haigetsaanud koha ümbrust hõõrudes valu vähemaks läheb? Selgroos olev vaheneuron (interneuron) saab erutava signaali (+) kerge puudutuse ja surve närviteest ja inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia Loeng 4 Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis
Kuidas targalt võidelda eluraskustega? Kuidas olla hea haige? Millised psüühikahäired meid tabada võivad? Kuidas psüühikahäireid ära hoida, leevendada ja ravida? Kas psühholoogia suudab inimesi ravida sama hästi/ halvasti kui meditsiin? © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 4 14. Millised on inimestevahelised suhted? Kas psühholoogia tundmine aitab meil paremaid suhteid luua? Kas psühholoogiat tundes saab teistel hõlpsamini "nahka üle kõrvade" tõmmata? 15. Millised mängureeglid korraldavad meie töist elu? Kuidas olla alluv, juht, kolleeg? Kas psühholoogia tundmine aitab meil oma töist ja olmelist elu paremini korraldada? Näiteid psühholoogiateaduse uurimisvaldkondadest Aju elektrilise stimulatsiooni poolt tekitatavad kujundid on inimese teadvuses tekkivad muljed
Närviraku peamised ehituslikud osad: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Erinevate närvikiudude erutuse edasijuhtimiskiirus on vahemikus 0,1-10 m sekundis. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad (konvergentsed) ja lahknevad (divergentsed) seosed. Koonduvad- nt ajus teatud tasandil oleva impulsse vastu võtva närviraku seosega suurema hulga vahetult madalamal tasandil olevate rakkudega, milledel saabuvad impulsid koonduvad mainutud neuronile. Lahknevad- nt mingi taseme rakk võib olla seotud paljude rakkudega kõrgemal tasemel, millele ta saadab hulga impulsse harunevaid kiude pidi, olles seega divergentse mõju kandjaks. Selline NS ehitus tagab NS-i paindlikkuse, plastilisuse, suure infotöötluse mahu ja võime täita ühe ja sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. NS-i üheks peamiseks funktsiooniks on pidev valik süsteemi sisendis (afarentsetes allsüsteemides) ja väljundis (eferentsetes lülides).
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis- ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine, aga ka muude keerulisemate kujundite töötlemine). Selleks, et suuta teksti lugeda, peavad olema oimusagara piirkonnad töökorras. Inimesel võib olla küll võime värve ja kujundeid näha, aga keerulisem info jääb mõistmata, kui mingi piirkond on seal töökorrast ära. Kuulmisinfo ja nägemisinfo integreerumine toetub suurel osal oimusagara piirkondade keskuste tööle. Lisaks on oimusagara protsessis olulised
suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks Parasümpaatiline soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastamist Sensoorne meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste vastuvõttu Motoorne liigutustesse või liigutamisse puutuv. Viib ellu reageerimist välisärritajatele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust Retseptor väliskeskkonna muutuseks kohandunud rakk, kus vahendavad signaalid kutsuvad esile seisundimuutusi, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Sünaps - koht, kus ühe neuroni akson puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Erutus närviprotsess Pidudrus närviprotsess Refleks kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka kuuluvaks, psühhiaatria on aga arstiteaduse haru.Kui psühholoogia uurib peamiselt tervet, normaalset psüühikat ja käitumist, siis psühhiaatria käsitleb psüühika patoloogiat, s.o psüühika haiguse või kahjustuse olemust, põhjusi , teket, arengut, mõju ning ravi.Psühholoog ja psühhiaater on erineva ettevalmistusega spetsialistid ega saa teineteist asendada, mis sest, et nende eriaalade teabe vastastikune tundmine on oluline, isegi hädav ajalik.Psühhoteraapia ühe- või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi
Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka kuuluvaks, psühhiaatria on aga arstiteaduse haru.Kui psühholoogia uurib peamiselt tervet, normaalset psüühikat ja käitumist, siis psühhiaatria käsitleb psüühika patoloogiat, s.o psüühika haiguse või kahjustuse olemust, põhjusi , teket, arengut, mõju ning ravi.Psühholoog ja psühhiaater on erineva ettevalmistusega spetsialistid ega saa teineteist asendada, mis sest, et nende eriaalade teabe vastastikune tundmine on oluline, isegi hädav ajalik.Psühhoteraapia ühe- 2 või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika
National Intelligence Test Doktoritöö „Eesti laste intelligents“ (1940), ainuke, mis jõuti ära kaitsta sellel ajal IQ ja kriminaalsus: H.Goddard – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid 1914 a artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad – mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle)
National Intelligence Test Doktoritöö ,,Eesti laste intelligents" (1940), ainuke, mis jõuti ära kaitsta sellel ajal IQ ja kriminaalsus: H.Goddard üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid 1914 a artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle)
Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab hulga värvusega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse aisting, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel aga valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenomene juba reetinas leiduvate vastandvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste, nn kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani tsütoskeletiga moodustavad rakuliiduseid kinnitavad rakud ekstratsellulaarse maatriksi külge retseptoriks olemine .2 tüüpi teiste rakkude ära tundmine keemiliste signaalide äratundmine transporteriks olemine carriers-glükoos ja aminohapped channels-vesi ja ioonid. Na+ ja K+ läbi mõlema ensümaatiline funktsioon- nt peensooles peptiidide ja süsivesikute lagundamine. Fosfolipiidide hüdrofiilsed pead on suunatud väljapoole ning hüdrofoobsed sabad sissepoole.Sellised ained on AMFIFIILID. Neil on glütseroolist „selgroog“, mille
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
