Esitlus fiskaalpoliitikast ja majanduse stimuleerimisest
kutsub esile reaktsiooni. Sel juhul võib mõelda meediumist kui stiimulikahurist, mille puhul vastuvõtja on relvitu. Uudis tabab retsipienti nii kõvasti, et ta on keeletu. Stiimul- mõju mudeli puhul peaks aga olema täidetud kaks kriteeriumit, ühiskond peaks koosnema massist ning üksikutest isolatsioonis olevatest indiviididest( mis on meie praeguses ühiskonnas muidugi peaaegu võimatu) ning meedia mõju peaks olema suur. Selle käsitluse järgi võiks järeldada, et stiimul tekitab erinevates vastuvõtjates samasugust reaktsiooni, ent nii see ei ole. Reaktsiooni mõjutavad paljud faktorid- kultuur milles elatakse, diskursused või näiteks usk. Kommunikatsioon on eksisteerinud juba väga pikka aega. Kõige esimeseks kommunikatsiooni väljendusviisiks oli kõne, seega on kõne esimene meedium, mis ajalooliselt kujunes välja reaalsest käitumisest. Algselt saatis instinktist tulenevat toimingut
Mis on sünaps? Sünaps asub kahe närvi raku või närviraku ja organi vahel, see võimaldab närviimpulsi edasiliikumist. Sünapsi sees on virgatsained, organellid, impulsside vastuvõtjad. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib, kui neuron saadab impulsi rakukehast edasi aksonisse. Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus, mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV'ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina. Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum).
õppimine ehk tingimine omandamine,vanade käitumisviiside kohandamine ja (conditioning)? Nimeta 2 asendamine uutega.uued seosed seoses käitumise ja erinevat tingimise liiki. Miks nimetatakse keskkonna vahel, vanade seoste modifitseerimine ja tingimist assotsiatiivseks asendamine uutega õppimiseks? Mis on klassikaline Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, ÕO8 tingimine (classical kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul. conditioning)? Klassikalise tingimise käigus seotakse eluliselt oluline ehk tingimata stiimul (toit) algselt neutraalse stiimuliga (helihargi kõla). (Pavlov) Mis on neutraalne Auto signaal on tingimatu stiimul, punane tuli ÕO8 (neutral), tingitud tingitud. Punane tuli paistab - tuleb signaal, võpatus.
vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem? · Nappus on ebakõla vajaduste ja nende tarbeks kasutatavate ressursside vahel. · NAPPUS= vajadused > saadavad ressursid Mis on alternatiivkulu? · Alternatiiv ehk loobumiskulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti. Mis on stiimul? · Stiimul on positiivne tasu mingi valiku tegemise või mingil kindlal viisil käitumise eest. Mis on negatiivne stiimul? · Negatiivsed stiimul on tihti seotud trahvide/ karistustega. Mis on kaubavahetus? · Millegi vahetamine millegi uue/muu vastu. Mis on piirprintsiip? · Kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel. Mille stiimul on kasum? Mis on kasumi valem? · Tootmise stiimul · KASUM= kogutulu> kogukulu Mida näitab tootmisvõimaluste
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse,
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (maitsmine, haistmine) Elektromagnetilist (nägemine) Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine; nahameeled, kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon
alateadvusest. Jaotab inimesed introvertideks ja ekstravertideks. BIHEIVIORISM (seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) - loojaks J. B. Watson (1878-1958) - sisend – must kast (aju, vaim) – väljund. Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas, vaid ainult jälgida käitumist. KLASSIKALINE TINGIMINE – õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (neutraalne ärritaja hakkab toimima refleksi vallandava signaalina. ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul (tavaliselt neutraalne, nt heli) ja tingimata stiimul (bioloogiliselt oluline, nt toidu maitse). OPERANTNE TINGIMINE – käitumist ei põhjusta tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks. 1920
Mis on kinestees? Inimese võime tunnetada oma keha liikumist. Kirjelda põgusalt iga meelesüsteemi puhul, millist tüüpi stimulatsiooni see süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis? Põhimõtteliselt võtavad kõik meeled vastu nii füüsilisi kui keemilisi stimulatsioone väliskeskkonnast. Meeleretseptoreid jaotatakse stiimuli päritolu alusel kas stiimul pärineb väliskeskkonnast või stiimul pärineb sisekeskkonnast. Stiimuli laadi põhjal liigitatakse sensoreid kas valgusele, mehaanilisele stiimulile, keemilisele stiimulile või temperatuurile reageerivateks. Silma mõjutab enam valgus, mehaaniline stiimul, maitsmismeelt keemiline stiimul, temperatuur, mehaaniline stiimul, kuulmist mõjutab mehaaniline stiimul,puutetundlikus temperatuur, mehaaniline stiimul. Tasakaalumeelt mõjutab mehaaniline stiimul.
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11
protsessides. Sarnased koondatakse kokku nt jalkamängus, malemäng Ambivalentne kujutis visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel temporaalkorteks visuaalsete objektide kindlakstegemine Kus-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel parietaalkorteks ütleb, kus stiimul asjub Sügavustunnused infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja eemalasuva stiimuli vahelisest kaugusest. Binokulaarne disparaatsus sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt Monokulaarsed sügavustunnused visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Interpositsioon-monokulaarne kaugustunnus, mis põhineb asjaolul,
Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR
Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR
(Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust ei tekitanud. · Seose kujunemine 2) Seejärel anti koerale liha ja tekitati tingimatu ja tingitud heli samaaegselt. Koeral hakkas ila tilkuma. Sellist liha ja heli koosmõju refleksi ehk tingimatu ja korrati mitu korda.
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe Tagasiside reaktsioon itagajärgedest informeeritakse keskust ja sensorit, mille stiimul käivitas Kui stiimul on kõrvaldatud, uut reaktsiooni ei teki, kui reaktsioon oli liiga tugev, käivituvad uued, et lähteolukorda taastada (nt kehaasend ja tasakaal kõndides püsti saab infi sisekõrv (pea asend), nägemisretseptorid, aju, puutetundlikkuse kaudu lihaste süvaretseptorid. Kui keha asend äkki muutub, läheb send tasakaalust välja, inf siseneb aju keskustesse, mis reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui
sensoorne kodeerimine- füüsikaline või keemiline signaal muudetakse närvisignaaliks TRANSDUKTSIOON välise signaaliga inimene kohaneb-sensoorne ADAPTATSIOON-nt, kui paneme riided selga, siis me tunneme et riided seljas, aga päeva jooksul me enam ei tunne et meil on midagi seljas, harjume ära riideeseme survega, pole enam organismi jaoks oluline ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui väline ärritaja e stiimul, mõjub meie meeleelundile välised asjad vaja muuta psüühilisteks- proksimaalne stiimul- teatud kujutis meeleelundis, taju ja aistingu teke ei ole sama aisting- see mida tunneme meeleorganite abil, laua pinnalt peegeldub silma mingi kujutis, kuidas see valgus peegeldub taju- saan aru et on laud, lauapind kohvi lõhna molekulidest jõuame selle teadmiseni et saame aru et on kohvi, tahtmine juua haistesüsteem võtab lõhnamolekulid vastu, aga lõhnatajuvus on individuaalne
Operantne tingimine- vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. -Nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks.(Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. Näiteks luuletuse päheõppimine ning ilmekalt esinemine andis õpilasele positiivse hinde, õpetaja ning klassikaaslaste tunnustuse. Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilas...
(vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. See on eluliselt vajalik, eriti valu. Nägemismeel- nägemiselundiks on silmad mis asuvad silmakoopas ning kus retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Nägemise stiimul on valgus. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu Valu tekkemehhanismiks on vabad närvilõpmed ja tekkemehhanismi. Kas notsitseptorid. Valutunnet on võimalik vähendada valutunnet nt nõelatorkest erinevate ravimitega, näiteks valuvaigisti, ning seda on võimalik ise vähendada, kuidas
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid
kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater-Pacini kehake (vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. 6. Nägemismeel. Nägemismeele stiimul on valgus ehk elektromagnetkiirgus. Nägemise meeleorgan on silm, mis asub silmakoopas ning retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile
Participants osalejad Shrine pühamu Joint holding kaasvaldus Habitual harilik Hence seepärast Restoration taastamine Parcel maatükk Assessment uurimine Constitute moodustama Scarcely napilt Salient väljapaistev Agriculture põllumajandus Artificial kunstlik Reforesting taasmetsastamine Seedling võrse Coniferous okas- Timber puit Utilizing kasutades Subsidized riigitoetust saav Afforestation metsastamine Subsidy toetus Affiliated tütar- Prevailing ülekaalus Deteriorate halveneb Labour tööjõud Confront vastu seisma Monetary rahaline Accompanying kaasasolev Silviculture metsakasvatus Revenue tulu Incentive stiimul Entrust usaldama Steep järsk Labour-intensive tööjõumahukas Decline langus Virgin forest põlismets Secondary forest taastunud mets Overstate ülehindama Subsequently järgnevalt Tendency kalduvus Incremental kasvav Pulpwood pabripuit Stumpage puidu langetamise hind Rapidly kiiresti Resemble sarnanema Consistent järjepidev...
Sellel on kolme eri tüüpi retseptoreid. 1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt vabaneb gastriin, mis vere kaudu jõuab parietaalrakule ja stimuleerib happe vabanemist. Gastriin vabastab ka histamiini. 2) Maofaas mao venitus, valgu lõhustusproduktid maos. Gastriini vabanemist mao limaskesta G rakkudest (mao venitus stimuleerib parasümp
impulsi enda omadused (kuju, tugevus ja kiirus) on alati ühesugused. 19. Mis on sünaps? Närviülekanne 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem sümpaatiline ja parasümpaatiline) 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? evolutsiooniline stiimul käitumismehh. reaktsioon biheivioristlik stiimul reaktsioon kognitiivne stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon.. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida tasude karistuste süsteem. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimise (ingl. imprinting) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale
närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega.
Millisel määral sissetulekuefekt ilmneb, sõltub suurestihüvise tähtsusest tarbijale. Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad. Kui sealiha hind tõuseb, linnuliha oma aga mitte, siis tekib loomulikult stiimul tuua senisest sagedamini lõunalaual just viimast. Koostegevusteooria: Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast! DS: olukorrad, kus huvikonfliktid takistavad ühishuvide realiseerimist ja puudub ühepoolne lahendus. iga indiviid kardab, et teised võivad tema panust ühishuvi heaks
vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. (inhibition) introspektsioon ei vii kuhugi. Füsioloogia meetodid on objektiivsed. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks (unconditioned reflex) kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (conditioned reflex/kogemus = learned reflex), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul. Koer + kell = söök Koer + kell = sülje eritus. Bechterev - looked upon all human behavior as reflective. Studied skeletal reflexes rather than the glandular reflexes that Pavlov studied. I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. Reflexology - uurida otse. näoilme, zestid, kõne - füs bio sots tingimused
Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima. Sherifi realistliku konflikti teooria- suvelaagri katse alusel tõi välja, et võõitlussitruatsioonis tekib rohkem eelarvamusi, diskimineerimistl Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga. Zajonk- mida tuttavam on stiimul, seda positiivsem Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Zimbardo- individuaalsuse minetamine Uurimuses naisüliõpilaste peal- pidid üksteisele elektrilööke andma, mida vähem oli näha, kes see inimene oli, seda tugevamad Mõisted DIAAD: 2-inimese suhe DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib
· Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks. · Efektiseadus:ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi vastupidi.
Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine.
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must ka...
psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Operantne tingimine - Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.(Nt kassid, alguses teeb kogemata midagi ja pärast õpib ära et just seda tehes saavutas tulemuse). Klassikaline tingimine - õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Nt.
● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta ● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi kontakte (nt. PTSD) ● Aju võib ka uusi neuroneid kasvatada Tunnetusprotsessid: aistingud ja taju ● Aisting – väliste signaalide resitreerimine meelte abil. Meelte sisend eneriavormis (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest. Sensoorne adaptatsioon – stiimuliga harjumine. ● Taju – meeleorganitelt saadud info tõlgendamine Nägemine.
Biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad Oksana Beregova, KÕ II AÜ. Õppimisteooriaid on mitu. See on tingitud sellest, et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi; See alateadvuslik motiiv kujundab inimestel käitumisharjumusi ja automaatseid reageeringuid keskkonna märguannetele. ...
a) pudel coca-colat vs käikudega jalgratas käikudega jalgratas b)juustuburger vs maja küte talvekuudel - juustuburger, kütet peab ostma nii või teisiti c)väljas einestamine vs leib-sai väljas einestamine, sest leiba-saia tarbime pidevalt d)küttepuud selleks talveks vs küttepuud järgmiseks talveks küttepuud järgmiseks talveks Elastne nõudlus on see kui hinna muutudes muutub ka nõudlus. 3.Selgita lühidalt, miks on hind pakkuja stiimul. Mida suurem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 4.Kas turg, kus on ainult üks pakkuja, võib olla efektiivne? Kuidas seda turuolukorda nimetatakse? Ei, seda turgu nimetatakse monopoliks. 5.Müüjad konkureerivad turul parima hinna nimel, selleks pidevalt hindu muutes. Nimeta veel vähemalt kaks viisi, mis osas pakkujad turul konkureerivad. Kvaliteet, reklaam, kasum. Hind= tootmiskulud + vahenduskulud 6.Mõisted
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on k...
taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Apertseptsioon On taju osa, mis mõtestab ja integreerib kogemusi. Me eristame elunähtusi ja hindame neid oma varasemate kogemuste valguses. Kogemus võib olla nii tajumist ja taipamist kiirendav, aga ka seda piirata ja moonutada. Taju läved · Alumine absoluutne lävi - on minimaalse intensiivsusega stiimul, mis kutsub esile konkreetse taju (aistingu). · Ülemine absoluutne lävi - maksimaalse intensiivsusega stiimul, mille puhul on võimalik kvaliteetne taju. Nt. täielikus vaikuses on käekella tiksumine kuulda 6m kauguselt, suhkru maitse on tuntav isegi siis, kui 8 l vees on lahustatud 1 teelusikatäis suhkrut. 0 0
( kaitsekuju, värv) 5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise.
75 Koondvastus 0.5 0.45 0.25 0.2 0.05 00 0 0 45 48 51 54 57 60 63 66 69 72 75 Varieeruv stiimul (VS) Joonis 2. Stiimulite koondväärtuste jaotus * Ülemine eristuslävi (TU) = 62,25 (mm) * Alumine eristuslävi (TL) = 57,45 (mm) * Eristusläve väärtus (DL) = 2,4 (mm) * Subjektiivse võrdsuse punkt (PSE) =59,85 (mm) * Konstantne viga (CE) = 0,15 (mm) * Weberi konstant (C) = 0,04 (ümardatult) 5. Järeldused ja arutelu: 1) Kas PSE oli võrdne etaloniga väärtusega? Kui ei, siis mis suunas tehti konstantne viga?
hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid, kõne - füs bio sots tingimused. Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine.käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne.
3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille täitumise korral on inimesed rohkem motiveeritud. 4. Kas teist inimest on võimalik motiveerida nii, et sellele järgneks tulemus? Vasta joonise 4-1 põhjal (Vt allpool). Joonise järgi arvan, et teist inimest ei ole võimalik motiveerida, sest tal endal peavad olema seatud eesmärgid ja stiimul, mis viiks ta tegutsemiseni. 5. Kuidas on omavahel seotud töörahulolu ja motivatsioon? mida rahulolevamad ja motiveeritumad on ettevõtte töötajad, seda enam panustavad nad oma tegevusega ettevõtte arengusse ja ühtse eesmärgi saavutamisse. Rahulolevad töötajad on produktiivsemad, loomingulisemad ja rohkem pühendunud oma tööandjale 6. Mis on sisemine töörahulolu ja milles seisneb välimine töörahulolu?
teada ja aru saada. Indiviid. Tudeng, kes tahab huvijuhiks saada peab arendama endas neid oskusi nagu: lahkus, avameelsus, loovus, lapsedesse hea suhtumine ning töövõime. Selle jaoks sobivad väga hästi igasugused mängud ja koostööd, parem et lapsed lasteaiast või koolist osaleksid ka. Kollektiiv. Et töö läks hästi peab kollektiivis hea atmosfäär olema. Õppejõud on lahke, abivalmis ja huvi pakkuv, nii et tudengitel oleks stiimul edasi minna ja tudeng ei kardaks küsida ja täpsustada midagi, mis ei ole veel arusaadav tema jaoks. Kollektiiv on alati valmis koostööks ja kõik tudengid aitavad üksteist. Keskkond. Keskkond pakku uut informatsiooni saada, uued võimalused kus iganes osaleda, oma teadmisi rakendada ja proovida end väljendada mitte ainult ülikoolis vaid välisühiskonnas ka. See annab head praktikumi. Kui ülikoolis korraldatakse peod, siis parem seda teeksid tudengid, ja pärast peo korraldamist
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija...
kuni hetkeni kui midagi juhtub, kuid siis on juba liiga hilja, sest iga õnnetus ei pruugi 1 MMT3010 Õppejõud: Marina Järvis kannatanu jaoks hästi lõppeda. Alati on palju võimalusi kuidas ebameeldivaid olukordi ära hoida, et seejuures oleks töötajad õnnelikud ja töötegemine ohutu. Kõige parem stiimul on kindlasti olukord kus midagi on juba juhtunud, seega on ilmselge, et midagi on valesti tehtud ja nüüd oleks vaja teha kõik selleks, et selline olukord enam aset ei leiaks. Seega on vaja teha töötajatele tööohutuse alane koolitus, et tõsta nende teadlikkust ja kindlasti julgustada pöörduma iga küsimusega tööandja poole. Nõnda toimides saab ära hoida kõik võimalikud ebameeldivad olukorrad. Eelmisel aastal (2019), oli surmaga lõppenud
09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime,
võrdlemisega.Loomade uurimine võimaldab mõista , kas ja kui palju inimene loomadest erineb.Lisaks tehakse loomadega niisuguseid uuringuid, mis poleks inimeste puhul mõeldavad. Loomade ja inimeste võrdlev uurimine on välja toonud sarnasusi nii tajus ,mälus,kui ka mõtlemises.Kõigi niisuguste uuringute puhul on aga üks oluline probleem : loomade ja inimeste testimise situatsioon ja tingimused ei saa juba põhimõtteliselt sarnaneda.Nimelt peavad omavahel sarnanema esitatav stiimul, oodatav vasus ja see motiiv ,miks uurmisalune soovib ülesannet lahendada.Ent loomauuringute tõlgendamise raskustest hoolimata on võrdleva psühholoogia saavutused väga olulised. Samuti saab loomauuringute alusel hinnata ,kas ainult inimesel mingi võime või oskuse esinemine on tingitud inimese ja teiste loomade bioloogilistest erinevustest või teistsugusest elukeskkonnast.
«Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus,» vastas rahandusminister kommentaarile. «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata,» jätkab rahandusminister oma kommentaaris. Seepeale palub riigikogu liige (IRL) Tõnis Palts tal lahti seletada, mida tähendab, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
