Vastus leiad õppematerjalist: Meeled, heli, helilained

Meeled, heli, helilained (0)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine?
Mis on heli Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada?
Mida mõõdetakse detsibellides?
Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega?
Kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles?
Mis on eristuslävi?
Kuidas määrata kuulmise absoluutläve?
Mis on visuaalne agnoosia?
Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?
Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
Mis on lateraalne pidurdus?
Mida tähendab tajuline püsivus?

Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme.
Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile , mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele ( vasar , alasi , jalus ). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks . Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal , mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus.

Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine?
Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad.
Spetsiifilisusteooria selgitab aga täpsemalt seda funktsioneerimist nii, et karvarakud basilaarmembraani erinevates piirkondades, kas teo tipu osas või teo algus osas aktiveeruvad erineva helisagede korral. Madalasageusega helid kohateoora järgi annavad signaali just nendele retseptoritele, mis paiknevad teo tipu osas (kõige kitsam), keskmise sagedusega helid stimuleerivad retseptoreid, mis paiknevad teo keskmises osas ja kõrge sagedusega helid panevad võnkuma selle piirkonna teos, mis on kõige lähemal keskkõrvale (kõige laiem).

Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
Heli on õhus võnkuvate molekulide kogum
20 Hz- 20 000 Hz

Mida mõõdetakse detsibellides?
Helide valjust

Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega?
Selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas olevates poolringkanalites. Gravitatsiooni muutuste korral tekib samuti muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon , mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad.

Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm)
Valgus on elektomagnetkiirgus
400-700 Nm

Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles?
Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks , mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon- protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v. koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis ajju, kus sellest saab teadvustatavaks infoks meie jaoks.

Mis on eristuslävi?
Minimaalne muutus kahe stiimuli vahel, mida inimene on võimeline eristama .

Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve?
Selleks on test, mille tegemine kujutab endast heli kuulamist ja seda alljärgnevalt:

Heli esitus toimub valjemast vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda
Esitused on järjestatud, madalamast helist kõrgemale, määratud vahemike kaupa
Iga kõrgusega helilõiku testitakse konkreetne arv kordi

Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi -Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega.
Erinevate raskuste esemete tõstmine ja raskusvahedest arusaamine: et füüsiline stimulatsioon annaks tajutava tulemuse kahe raskuse vahel, on vaja piisavalt tugevat stimulatsiooni muutust.

Mis on visuaalne agnoosia?
Võimetus ära tunda visuaalseid objekte, kontuure, nägusid.

Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?
Alt- üles töötluse teooria kohaselt kujundab psüühikat ümbritsev keskkond, oluline on see, mis toimub ümberringi, mitte see, mis toimub pea sees. Teooria eesmärgi kohaselt oli oluline keskkonnaga kohanemine . Kui eesmärk on keskkonnaga kohaneda, siis keskkond saabki olla ainult see, mis seda taju elamust ja seda psüühikat seal taga kujundab.
Ülalt- alla teooria kohaselt ei saa aga olla nii, et ainult keskkonnast tulenev info kujundab psüühikat. Psüühika kujundus toimub selle teooria kohaselt selliselt , et juba olemasolev info kujundab selle, kuidas me väliskeskkonnast tulevat infot vastu võtame ja kuidas me seda tunnetame .

Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest.
Tomati näide tsiteerides, siis et see tomati äratundmine meie teadvuses esile kutsuda, siis on vaja näha visuaalset pilti või reaalset nähtust tomatist. Nägemisega sai ajus kokku pandud üksitunnustest (punane värvus, roheline oksajätk, ümar vorm) äratundmine, et tegemist on tomatiga . Ka muud meeldejäänud emotsioonid seoses tomatiga võivad taas esile tulla. Signaalid, mis ajus selle taasesitluse aitasid taas esile kutsuda, seotakse kokku terviklikuks infoks ja saadakse teadlikuks tomatist.
Tajuteooria kohaselt tekkis meeltesse teadmine tomatist, sest ajust taasesitlusele tulnud info seda kinnitab, et tegemist on tomatiga.

Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe .
Ühendatus
Sarnasus
Lähedus
Ühine (taust) ala
Suletus
Hea jätkuvus

Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
Monokulaarsed vihjed (kaugus):
Lineaarne perspektiiv - paraleelsed jooned, mis suunduvad meist eemale, tunduvad kaugenedes progreseeruvalt üksteisele lähenevat. Selline joonte koondumine loob 2D pildis sügavustunnetuse.
Õhuperspektiiv - valgus hajub atmosfääris liikudes, eriti siis kui atmosfäär on tolmune/udune. Kaugemal olevad objektid kaotavad kontrastsust ja tunduvad hägused. Pildil olevate objektide kontrastsuse vähendamine jätab mulje, et need objektid on kaugemal.
Tekstuurigradient - tekstuuri tugevus/tihedus väheneb kaugemal paikevatel objektidel.
Kattumine - lähemal olev objekt katab mingi osa kaugemal olevast objektist.
Varjutus - 2D pinnad ei jäta varje. Varjude olemasolu vihjab 3D objekti nägemisele.
Objekti identiteet - me saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Seda saab teha siis, kui teame objekti tegelikku suurust.
Sügavusteravus - kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine regioon on hägusa tekstuuriga, siis tunduvad need regioonid erineva sügavusega.
Liikumisparallaks - objekti pildi liikumine üle reetina vaatleja pea liikumise tõttu. Näiteks: vaatlejast on erinevatel kaugustel kaks paigalolevat objekti. Pea liigub! Lähemal oleva objekti pilt läbib reetinal suurema vahemaa . (autosõit)
( https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/ )
Binokulaarsed ja okulomotoorsed vihjed (kaugus):
Konvergents - silmad pöörduvad sissepoole fokuseerimaks lähemal olevat objekti.
Akommodatsioon - silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Lähemal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel.
Stereopsia - sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad informatisooni, mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks.
( https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/ )
Kiiruse tajumist aitavad läbi viia neuronid, mida nimetatakse liikumisdetektoristeks ajus. Nad reageerivad reetinal kujutise kiiretele asukoha muutustele.
Näiv liikumine –30 –200 ms vahemikega esitatud “staatilised pildid”
Indutseeritud liikumine –objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt
Vastavusprobleem –liikumisel tekivad pidevalt uued vaated
(G.Tamm loeng/õppematerjal)

Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid.
Protsess, kus sensorilt signaali edasikandumist mõjutatakse kõrvaloleva sensori stimulatsiooniga. Nt: valu tundmine nõelaga torkamisel, kui survestada sama pinda kõrvalt, siis on valu vähem tunda.

Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike.
Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti „jälitamine“), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata)
Tahtmatud : kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud), sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine.

Mida tähendab tajuline püsivus?
Taju omadus luua objektist stabiilne pilt, isegi kui stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. Kui objekt kaugeneb, siis tema suurus justkui muutub, aga inimene teab, et tegelikult ei muutu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

veskitan Õppematerjali autor

1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme.
2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine?
3. Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
4. Mida mõõdetakse detsibellides?
5. Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega?
6. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm)
7. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles?
8. Mis on eristuslävi?
9. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve?
...

Sarnased õppematerjalid

docx

Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 1

edastavad. Kindlad neuronid aktiveeruvad kindla sageduse peale. 2. sagedusteooria - Kogu basilaarmembraan võngub erinevate helikõrguste esitamisel. Spetsiaalsete karvarakkude ja auditoorse närvi ergastussagedusest sõltub helikõrguste eristamine. Mis on heli? Millist Õhus leiduvate molekulide L3 helivahemikku suudab süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv inimkõrv eristada? suudab eristada 20-20 000 Hz (Hz) Mida mõõdetakse Võimsust, intensiivsust L3 detsibellides? Kuidas toimib L2 tasakaalumeel ja L3 kuidas on see seotud nägemisega

Psüholoogia

docx

Psüühika põhifunktsioonid 1.õpiküsimustik

Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise

Psüühika põhifunktsioonid

docx

ÕPIKÜSIMUSTIK 1

1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas

Psüühika põhifunktsioonid

docx

Meeleelundid ja meelesüsteemid

1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal o

Psühholoogia

docx

Meeleelundid ja meeled

Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad sellised närviimpulsid, mis liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil

Bioloogia

docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18

Psühholoogia

docx

Kordamisküsimused ja vastused-taju-tähelepanu- teadvus ja uni

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). Aju nägemiskeskuse kõigil rakkudel on "eelisatud stiimul" ja iga rakk erutub kõige kiiremini siis, kui vaateväljas on temale vastav konkreetne stiimul. Esmane nägemisaisting saadetakse kuklasagarasse. Mis- ja kus- rajad - pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse

Tunnetuspsühholoogia

Rohkem sarnaseid