Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju (0)

Overview

Kolju
Eesjäse
Tagajäse

Sheet 1: Kolju

PEA LUUD Iseärasused
Karnivoorid Mäletsejad
Väikemäletsejad + su
Loomaliik Luud Põhiosad eq ca fe bo cap su ov Skelett Kiiruluu Os parietale - Karniv + Eq: Jätkub välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa), mis läheb üle oimujooneks (Linea temporalis ). Luu sisepinnal telkjätke ( Proc . Tentoricus) Kiiruluu kokku kasvanud vahekiiruluuga (Os interparietale), hobuserauakujuline
Ajukolju luud ( Ossa cranii): paarilised: kiiruluu (Os parietale), oimuluu (Os temporale), otsmikuluu (Os frontale), tiibluu (Os pterygoideum); paaritud : Kuklaluu (Os occipitale), vahekiiruluu (Os interparietale), sõelluu (Os ethmoidale), sahkluu (Vomer), põhikiilluu (Os basisphenoidale), eeskiilluu (Os pr(a)esphenoidale) Oimuluu Os temporale Kaljuosa ehk kaljumik ( Pars petrosa), Trummiosa (Pars tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Eraldi jääb soomusosa (Pars squamosa); Kaljuosa alumisel pinnal keeleluuga seonduv tikkeljätke (Proc. Styloideus) Oimuluu alaosad varajases eas kokku kasvanud Oimuluu alaosad varajases eas kokku kasvanud, esineb kõhreline trummisiseosa (Pars endotympanica) Bo: Oimuluu alaosad varajases eas kokku kasvanud; Mäl: Kaljuosa alumisel pinnal keeleluuga seonduv tikkeljätke (Proc. Styloideus) Oimuluu alaosad varajases eas kokku kasvanud Eraldi jääb Kaljuosa (Pars petrosa) Eraldi jääb soomusosa (Pars squamosa) Otsmikuluu Os frontale Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis)
Puudub silmakoopaülene mulk (For. Supraorbitale) ja kanal ; võib esineda silmakoopaülene sälk ( incisura supraorbitalis); on tavliselt kaks sõelluumulku Puudub silmakoopaülene mulk (For. Supraorbitale) ja kanal Otsmikuluud läbib silmakoopaülene kanal; Otsmikusoomusel eristuvad sarvjätke (proc. Cornualis), sarvede vahemügar (Protuberantia intercornualis); Otsmikusiinus ulatub sarvjätkesse
Otsmikuluud läbib silmakoopaülene kanal
Tiibluu Os pterygoideum (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke mediaalsel pinnal)






Kuklaluu (Os occipitale) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis ), Kuklasoomus (Squama occipitalis) Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae), sellelt algab mediaanselt paiknev välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa) Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae), sellelt algab mediaanselt paiknev välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa) Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusejoon (Linea nuchae)
Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae)
Vahekiiruluu Os interparietale (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kujuga, asetseb koljulael mediaantasandis kukla - ja kiiruluu vahel) Kulgeb nelinurkse kujuga kiiruluul välimine sagitaalhari, sisepinnal telkjätke. Kulgeb välimine sagitaalhari, sisepinnal telkjätke Kulgeb välimine sagitaalhari Kolmnurkne vahekiiruluu surutud otsmikuluu poolt kolju kuklaseina
Liitunud kuklasoomusega või puudub
Sõelluu Os ethmoidale Sõelluulabürint (Labyrinthus ethmoidalis), Sõelleste ( paariline ) ( Lamina cribrosa), Silmakoopaleste (Lamina orbitalis)
Sahkluu Vomer (õhuke kitsas luu ninaõõne põhjas tagasõõrmete vahel, ühendab koljubaasi ninaõõne põhjaga)
Põhikiilluu Os basisphenoidale Keha ( Corpus ), Tiib (Ala), Tiibjätke (proc. Pterygoideus)
Puudub kiilluu- urge
Väikemäl. Puudub kiilluu-urge. Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse
Eeskiilluu Os pr(a)esphenoidale Eeskiilluu-keha (Corpus), eeskiilluu-tiib (Ala)
Sarnaluu Os zygomaticum Otsmikuluumine jätke (Proc. Frontalis), Oimuluumine jätke (Proc. Temporalis)
Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale)
Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale)
Näo luud (Ossa faciei): Paarilised: Sarnaluu (Os zygomaticum), Pisaraluu (Os lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne ninakarbikuluu (Os conchae nasalis ventralis), Ülalõualuu (Maxilla), Lõikehammasteluu (Os incisivum), Alalõualuu (Mandibula), Suulaeluu (Os palatinum). Paaritud: Kärsaluu (Os rostrale), Keeleluu (Os hyoideum) Pisaraluu Os lacrimale (Eraldab silmakoobast ninaõõnest)
Esineb pisaraluupõiend (bulla lacrimalis)ja pisaraluu-urge ( sinus lacrimalis)
Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis)
Ninaluu Os nasale (Katab ninaõõnt ülalt, sisepinnal leidub jätke ninaseptikõhre kinnitumiseks) Ninaluude eesots ahenenud
Ninaluude eesots kahestunud
Ventraalne ninakarbikuluu Os conchae nasalis ventralis (Koosneb väga õhukesest rullunud luulestmest ja kinnitub ülalõualuule, tagaosas leidub urge)
Ülalõualuu Maxilla Ülalõualuukeha (Corpus maxillae), Suulagijätke (Proc.palatinus), Sombujätke (Proc.alveolaris) Näohari jätkub sarnaluul; Ülalõuasiinus jaguneb vaheseina abil rostraalseks ja kaudaalseks ülalõuaurkeks (Sinus maxillaris: rostralis et caudalis ) Esineb otsmikuluumine jätke (proc.frontalis) Näoharjast rostraalselt näoköber ( Tuber faciale)
Näoharja all kihvaauk (Fossa canina)
Lõikehammasteluu Os incisivum Lõikehammasteluu-keha (Corpus ossis incisivi), Sombujätke (Proc.alveolaris), Ninamine jätke (Proc.nasalis), Suulagijätke (Proc.palatinus)
Alalõualuu Mandibula Alalõuakeha (Corpus mandibulae), Alalõuaharu (Ramus mandibulae)
Puudub näosoontesälk. Esineb nurgajätke (proc.angularis), luu eesosas kaks lõuatsimulku (forr.mentalia)
Kolm lõuatsimulku
Suulaeluu Os palatinum Horisontaalleste (Lamina horizontalis), Perpendikulaarleste (Lamina perpendicularis) Suulaeurge paikneb perpendikulaarlestmes Vaid väiksed suulaekanalid
Mäl. Suulaeurge paikeb horisontaallestmes, Bo: Vaid väiksed suulaekanalid
Vaid väiksed suulaekanalid
Kärsaluu Os rostrale (esineb seal ja vahel ka veisel kolmnurkse luuna ninavaheseinas ninatipu ees, teiste luudega ei liigestu)
Keeleluu Os hyoideum
Puudub keelejätke
Puudub keelejätke

Sheet 2: Eesjäse

EESJÄSEME LUUD Iseärasused
Mäletsejad
Karnivoorid
Loomaliik Luud Põhiosad bo su eq ca fe Skelett Abaluu e. labaluu Scapula Kraniaalne nurk (Angulus cranialis); Kaudaalne nurk (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis ); Abaluu harjaülene auk harjaalusest august tunduvalt väiksem 1.Õlanukk ( Acromion ) puudub; 2.Abaluuharja-köber (Tuber spinae scapulae) hästi arenenud; 3.Abaluuhari (Spinae scapulae) käändub kaudaalselt. 1.Õlanukk (Acromion) puudub; 2.Abaluuharja-köber (Tuber spinae scapulae) hästi arenenud; 3.Hästi arenenud kaarnajätke ( Processus coracoideus). 1.Abaluu harjaülene ja -alune auk peaaegu ühesuurused. 2.Abaluukõhr kitsas triip . Õlevöötme skelett (cingulum membri thoracici): Algselt 3 luud: aba-, rang - ja kaarnaluu, koduloomadel arenenud vaid abaluu NA Kaudaalselt suunatud Konksuülene jätke (Processus suprahamatus) Õlavarreluu Humerus Õlavarreluu-pea ( Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis ); Lateraalne põndapealis (Epicondylus lateralis); Õlavarreluu-põnt(Trochlea humeri) Suur ja Väike köbruke on kahestunud Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et lateralis) Leidub plokiülene mulk ( Foramen supratrochleare) 1. Suur ja Väike köbruke on kahestunud Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et lateralis). 2. Lisandub Vahelmine köbruke (Tuberculum intermedium). Vähearenenud deltalihasmine köprus (Tuberositas deltoidea). Õlavarre skelett ( Skeleton brachii): õlavarreluu (humerus) 1.Lühijalgsetel koertel õlavarreluu tugevasti kõverdunud. 2.Leidub plokiülene mulk (Foramen supratrochleare). 1.Peaaegu pole näha küünarnukmist auku (Fossa olecrani). 2.Mediaalsest põndapealisest proksimaalselt läbib luud põndaülene mulk (Foramen supracondylare). Kodarluu Radius Kodarluupea (Caput radii); Kodarluukael (Collum radii); Kodarluukeha (Corpus radii); Kodarluuplokk (Trochlea radii) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. 3. Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre-luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja arenenud, kuid sidekoeliste ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Küünarvarre luud on luuliselt liitunud. 3.Küünarluukeha tugevalt taandarenenud. 4. Puudub küünarluupea 5.Mediaalne ja Lateraalne tikkeljätke (Processus styloideus: medialis et lateralis) Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja arenenud ja teineteise suhtes liikuvad, eriti kassil . Küünarvarre skelett (Skeleton antebrabhii): Kodarluu (Radius), kaudolateraalselt sellest Küünarluu (Ulna). Küünarluu Ulna Küünarnukk (Olecranon); Küünarluukeha (Corpus ulnae ); Küünarluupea (Caput ulnae) Randme luud Ossa carpi Proksimaalne ja Distaalne rida, kummaski 4 luud 1. Mäl. Puudub I randmeluu , II ja III liitunud. 8 randmeluud I randmeluu puudub, ülejäänud pole liitunud Kodarmine ja Vahelmine randmeluu liitunud vahelmiskodarmiseks randmeluuks (Os carpi intermedioradiale). Eesjala skelett (Skeleton manus ): Randme luud (Ossa carpi), Kämbla luud (Ossa metacarpalia I-V), Varvaste luud (Ossa digitorum ) Kämbla luud Ossa metacarpalia I-V 1. Maksimaalselt 5 luud. 2. Põhimik ( Basis ), Keha (Corpus), Pea (Caput). 1. Täiesti arenenult liitunud III ja IV kämblaluu. 2. I ja II hääbunud, V pisike rudiment. 1. 4 kämblaluud; 2. I kämblaluu hääbunud; 3. II ja V on teistest lühemad; 1. I ja V kämblaluu puudub, 2. II ja IV on rudimendid (tikkelluud) 1. 5 kämblaluud, III ja IV pikimad . 2. I kämblaluu 3-4x lühem kui norm. Varvaste luud Ossa digitorum manus 1.Arv võrdub kämblaluude arvuga. 2.Iga varvas koosneb 3 varbalülist. 3. Põhimik (Basis phalangis: proximalis et mediae) Keha (Corpus phalangis: proximalis et mediae) Pea (Caput phalangis: proximalis et mediae) 1. 4 varvast (II-V), toetuvad III ja IV. 2. II ja V varbal esineb rudimentaarseid luukesi. 3. Sõraluude dorsaalsel pinnal sirutusjätke. 1. 4 varvast (II-V), kõval pinnal maas vaid III ja IV; 2. Sõrgatsiluu (Os compedale), Piirdeluu (Os coronale), Sõraluu (Os ungulare). 3. Sõrgatsiluu on piirdeluust 2x pikem. 4. Sõraluu (Os ungulare): Sirutusjätke (Processus extensorius), Painutuspind (Facies flexoria) 1. 1 varvas (III) 2. Distaalne faalanks e. kabjaluu (Os ungulare): Painutuspind (Facies flexoria), sirutusjätke (Processus extensorius), mediaalne ja lateraalne palmaarjätke (Processus palmaris : medialis et lateralis). 3. Distaalne seesamluu e. süstikluu (Os sesamoideum distale). 1. 5 varvast 2. I lühem keskse lüli puudumise tõttu. 3. III ja IV varba luud tugevamad. 4. Distaalne varbalüli e. Küüniseluu (Os unguiculare): Tipp (Apex), Dorsaalne serv (Margo dorsalis), Küünisejätke (Processus unguicularis),Küünisehari (Crista unguicularis),Küünisevagu ( Sulcus unguicularis)

Sheet 3: Tagajäse

TAGAJÄSEME LUUD Iseärasused
Mäletsejad Väikemäletsejad + su
Karnivoorid
Loomaliik Luud Põhiosad bo su eq ca fe Skelett Puusaluu (paariline) Os coxae Kummagi puusaluu moodustab: Niudeluu (Os ilium), Süleluu (Os pubis ), Istmikuluu (Os ischii) 1. Vaagnaõõs kooniline ; 2. Vaagnapõhi tahapoole kõrgenevalt kausja kujuga (raskendab loote väljutamist poegimisel); 3. Vaagnapõhjas puusaluid ühendav Vaheistmikuluu (Os interischiadicum) Vaagnapõhi ühtlase laiusega, veidi kaldu 1. Vaagnapõhi paikneb horisontaalselt ja on lame; 2. Täkkudel dorsaalne süleluuköber/-köbruke(?) (Tuberculum pubicum dorsale) eriti tugev Vaagnapõhi ühtlase laiusega, kaudaalselt tugevalt längus. 1. Vaagnavöötme skelett (Cingulum membri pelvini): Puusaluu (Os coxae) 1.1. Vaagen ( Pelvis ): Puusaluud (Os coxae), Ristluu (Os sacrum), esimesed sabalülid (Vertebrae caudales) Vaagen tervikuna (Pelvis) Mõlemad puusaluud, Ristluu, Esimesed sabalülid Isasloomad: Kraniaalne vaagnaava peaaegu ovaalne , süleluukamm paks, luud massiivsemad. Emasloomad : Vaagen ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, Niudeluukeha rohkem väljapoole kummunud, kraniaalne vaagnaava ümmargune, süleluukamm õhem. Soolised erinevused avalduvad kõige enam suguküpsetel isenditel. Reieluu Os femoris Reieluupea (Caput ossis femoris), Reieluukael (Collum ossis femoris), Reieluukeha (Corpus ossis femoris), Reieluuplokk (Trochlea ossis femoris), Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et lateralis) NA 1. Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülene köprus, millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene köprus (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis) 1. Suur pöörel jagunenud Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et caudalis). 2. Kolmas pöörel (Trochanter tertius). 1. Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülene köprus, millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene köprus (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis). 2. Reieluu distaalses otsas seesamluud : kaks sääremarjalihase-seesamluud (ossa sesamoidea musculi gastrocnemii), Õndlalihase kõõluses Õndlalihase-seesamluu (Os sesamoideum musculi poplitei). Reie skelett (Skeleton femori): Reieluu (Os femoris), Põlvekeder ( Patella ) Põlvekeder Patella Põlvekedrapõhimik (Basis patellae), Põlvekedratipp (Apex patellae) NA NA NA NA NA Sääreluu Tibia Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et lateralis), Sääreluukeha (Corpus tibiae), Sääreluutigu ( Cochlea tibiae), Mediaalne vasarik e. (luu) peks (Malleolus medialis) 1. Sääreluuteo vaod kulgevad sagitaalses tasandis . NA Lateraalne vasarik on sääreluuga kokku kasvanud moodustades sääreluu lateraalse vasariku NA NA Sääre skelett (Skeleton cruris): Sääreluu (Tibia), Pindluu ( Fibula ) Pindluu Fibula Pindluupea (Caput fibulae), Pindluukael (Collum fibulae), Pindluukeha (Corpus fibulae), Lateraalne vasarik e. Lateraalne (luu)peks (Malleolus lateralis) 1. Pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisev. 1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhtes liikuv Pindluupea liigestub sääreluuga, keha taandarenenud, naaskeljas, läheb üle sidemeks . 1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhtes liikuv Kanna luud Ossa tarsi Erikujulistena kolmes reas: Proksimaalne (Kontsluu- Talus , plokk-Trochlea tali, Kandluu -Calcaneus) , keskne ( Tsentraalne kannaluu -Os tarsi centrale)ja distaalne rida (I-IV Kannaluu-Os tarsale: I-IV) 1. Kokku kasvanud II ja III kannaluu, ning IV ja tsentraalne kannaluu - Tsentrokvartaalluu (Os centroquartale) 1. Kõik kanna luud on eraldi 1. I ja II kannaluu on liitunud 1. Kõik kanna luud on eraldi Tagajala skelett (Skeleton pedis): Kannaluud (Ossa tarsi), Pöialuud (Ossa metatarsalia), Varvaste luud (Ossa digitorum pedis) Pöia luud Ossa metatarsalia I-V Ossa metatarsalia I-V: Põhimik (Basis), Keha (Corpus), Pea (Caput) 1. Arenenud III ja IV pöialuu, mis on kokku kasvanud. 2. Plantaarsel pinnal Pöia-seesamluu (Os sesamoideum metatarsale). 1. 4 pöialuud, III ja IV tugevamad. 2. plantaarsel pinnal Pöia-seesamluu (Os sesamoideum metatarsale) 1. Arenenud III pöialuu, erinevalt kämblaluust on pikiovaalse või ümara ristlõikega. 2. II ja IV pöialuu on taandarenenud-tikkelluud 1. I Pöialuu säilinud rudimendina, sageli I kannaluuga kokkukasvanult 1. I Pöialuu säilinud rudimendina Varvaste luud Ossa digitorum pedis Sarnanevad ehituselt ja arvult eesjäseme luudega. Sarnanevad eesjala omadega. Sarnanevad eesjala omadega. Sarnanevad eesjala omadega. 1. I varvas puudub enamasti (kui on, siis 2 lüli) 1. I varvas puudub alati