Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju (0)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

(linea glutea posterior). PUUSALUU (os coxae) (peas) Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex).  KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb

Bioloogia

3

doc

Jäsemete luud veterinaarmeditsiin konspekt

Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu ­ reieluu; küünarvarreluud ­ sääreluud; randme luud ­ kanna luud; kämbla luud ­ pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus ­ cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5

Meditsiin

3

doc

Jäsemete skelett

Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ­ ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. ­ NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ­ ABALUU SÄLK processus coracoideus ­ KAARNAJÄTKE ­ inimesel abaluu osa collum scapulae ­ ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI ­mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ­ ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata ­ HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale ­ LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis ­ RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ­ ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ­ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ­ ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ­ ÕLAVARRELUU

Anatoomia ja füsioloogia

17

rtf

Inimese lihased, arstidele

lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele; - sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise ja seesmise kihi vahel on sünoviaalõõs (nagu liigesel), mis väldib kõõluse hõõrdumist ümbritsevate struktuuride vastu; - sünoviaalpaunad (bursad) - ehitus ja ülesanded sarnased kõõlustupega, kuid ei ümbritse kõõlust tervenisti; -seesamluud ja seesamkõhred - kõõluste sisse tekkinud luud ja kõhred, mis on kaetud liigespinnaga ja väldivad hõõrdumist lisaliigeste moodustamise teel; - rasvkehad - lihaste vahel olevad (sageli küllalt kõvad) rasvakogumikud, mis aitavad lihaseid oma kohal püsida, väldivad hõõrdumist ja mõnikord kannavad lihase toimet üle sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi; - plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!) Skeletilihased.

Anatoomia ja füsioloogia

4

doc

Ladina-eesti terminid

küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii

Anatoomia

5

doc

Ladina-eesti-terminid

küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS kämmal METACARPUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia

Ladina keel

16

docx

Koduloomade anatoomia - lihased

cranialis Pikk varvastesirutaja - m. extensor Sirutusauk reieluu lateraalse põnda 2...5 varba distaalne lüli, (Ru ka:) Varba- ja põlveliigeste sirutamine digitorum longus, s. m. extebsor ja ploki vahel piirdeluu ning kannaliigese painutamine digitalis longus Kolmas pindluulihas - m. peroneus Pöia proksimaalne osa ja kanna luud Kannaliigese painutamine ja tertius põlveliigese sirutamine, (eriti eq:) Car looma seismisel põlve- ja

Bioloogia

34

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

(karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse

Anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (0)