Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse;
lateraalne põnt (Condylus: medialis et lateralis) Põlvekeder Põlvekedrapõhimik (Basis patellae), Põlvekedratipp Patella (Apex patellae) Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et Sääreluu lateralis), Sääreluukeha (Corpus tibiae), Sääreluutigu Tibia (Cochlea tibiae), Mediaalne vasarik e. (luu)peks (Malleolus medialis) Pindluupea (Caput fibulae), Pindluukael (Collum fibulae), Pindluu Pindluukeha (Corpus fibulae), Lateraalne vasarik e. Fibula Lateraalne (luu)peks (Malleolus lateralis) Erikujulistena kolmes reas: Proksimaalne (Kontsluu-
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'.
3,5 cm, ja tekitavad vibratsiooni selle lõpus olevas kuulmekiles ehk trummikiles. Edasi panevad helivõnked liikuma keskkõrvas (nim. ka trummiõõneks) kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), ja edasi kanduvad ovaalakna kaudu sisekõrva. · Sisekõrv on luuline keeruka ehitusega lümfivedelikuga täidetud labürint, kus paiknevad nii tasakaalu- kui kuulmisorgan. Kuulmisega tegeleb sisekõrva osa, mille nimi on (välise sarnasuse tõttu) tigu (cochlea). Heli paneb võnkumbasilaarmembraanil paiknevad karvrakud (1 seesmine rida ja 3-4 välist rida, kokku umb 24 tuh rakku), nende deformatsioon kattemembraani vastu tekitabki impulsid teonärvis. · Kohateooria (ehk resonantsiteooria) järgi (H.von Helmholtz) on basilaarmembr.eri osade karvrakud tundlikud erineva kõrgusega helide suhtes- st reageerivad erineva sagedusega võngetele). (maksimaalse väljundi koht on olemas iga sageduse jaoks)
tympanica ehk kuulmekileni ning panevad selle võnkuma. Mehaaniline võnkumine kandub vasarale, alasile, jalusele. (malleus, incus, stapes) Need kolm luukest võimendavad vibratsioonijõudu, nii et helienergiat vähem kaotsi läheks. Väga tugevate helide puhul võivad keskkõrva väikesed lihased luid rohkem pingule tõmmata, nii et nende võnkumine väheneb. Kui järjekorras viimane kuulmisluuke e jalus vibreerib, muutuvad ovaalakna vibratsioonid vedelikuvibratsioonideks cochlea ehk teo kanalites. Sellel üleminekul tekivad helienergia peegeldumiskaod, nende vähendamiseks – kuulmekile ja jaluse plaadi pindalade erinevus suurendab rõhku umbes 17 korda. Rõhk suureneb lisaks tänu kangiõlgade pikkustele kuulmeluukeste ahelas. Vedelik, liikudes mööda cochlea kanaleid, aktiveerib karvarakud e sensorrakud. Aktiveeritud karvarakud vabastavad neurotransmitterainet primaarsetele
Kuulmisaparaadi tüübid. Vana tüüpi aparaat- sisuliselt võimendi. On häälestatud vaegkuulja kliinilist seisundit arvestades. Uut tüüpi kuulmisaparaat ka kuulmisprotees. On hakatud kasutama sisekõrvaproteese. Kuulmishäirete kõige sagedasemad põhjused on nakatused, gripp, sarlakid, leetrid jne ..haigused võivad anda oluliselt halvemaid komplikatsioone noores organismis kui täiskasvanule. Perception of music by patients with cochlear implants. Cochlea tigu; implant protees Teokahjusus = sisekõrvakahjustus. Sisekõrvas heli mehhaaniline iseloom muutub, heli muutub elektrilisteks impulsideks. Heliimpulside teisendamine. Kui sisekõrv ei tööta, siis seda impulside teisenemist toimuda ei saa. Kurtus heli sumbub sisekõrvas või enne seda. Kuulmisproteesi ülesanne on asendada nii kesk- kui sisekõrva tegevust . füüsiliselt ei pea see protees asuma õiges kohas, seal kus sisekõrv päriselt on. Oluline on see, et
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Toonaudiogramm, helihargitestid, tümpanomeetria (kõrva impedantsi muutuse mõõtmine,muutes kuulmekäigus õhurõhku), IMPEDANTSMEETRIA Võimaldab hinnata keskkõrva seisundit kuulmekile liikuvuse ja keskkõrva rõhu järgi.Saab mõõta ka keskkõrvalihasrefleksi,mille kaudu hinnata seda refleksi vahendavate närviteede olukorda. OTOAKUSTILISTE EMISSIOONIDE REGISTREERIMINE(OAE) Võimaldab hinnata sisekõrva (cochlea) funktsionaalset seisundit. Uuringu käigus registreeritakse kõrva antud helisignaalile vastuseks cochleast tagasi peegeldunud heli. AJUTÜVEPOTENSIAALIDE AUDIOMEETRIA(BRA) Annab informatsiooni,kus häire närviteedes täpsemalt paikneb.Registreeritakse elektrilist aktiivsust kohleaarnärvist ja ajutüve piirkonnast. Subjektiivsed kuulmisuuringud: Helihargitestid • Sosinkõne • Toonaudiomeetria • Kõneaudiomeetria • Ülelävelised testid • Toonaudiomeetria vabas väljas
omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuaõetud võnkumist 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Sisekõrvas paikneb kuulmiselund, mida selle kuju järgi nimetatakse teoks (cochlea). Tigu koosneb kolmest kohakulti paiknevast kanalist, mis on teokujuliselt keerdunud. Need on trummiastrik, teojuha ja esikuastrik. Trummiastrik ja esikuastrik on täidetud perilümfiga, teojuha endolümfiga. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu (helicotrema) kaudu. Trummiastriku baasil on avaus trummiõõnde teoaken (ümaraken). Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan, mille peal asub Corti elund (spiraalelund). Selles paiknevad tugirakkudest
ühendatud kuulmeluukesed – haamer, alasi ja jalus, mis osalevad helide ülekandmises sisekõrva. Kuulmis- ja tasakaaluelund Trummiõõs on kuulmetõrve kaudu ühendatud ninaneeluga ja spetsiaalse ava kaudu nibujätke rakkudega. Kuulmetõrve kaudu satub trummiõõnde õhk, see tasakaalustab trummikilele seest- ja väljastpoolt mõjuva õhurõhu, võimaldades neelamisel või haigutamisel rõhkusid ühtlustada. Sisekõrv Sisekõrv asub oimuluu siseosas ja sisaldab tigu (cochlea), milles asub tegelik kuulmiselund, kus asuvad kuulmisretseptorid. Samuti asuvad sisekõrvas esik ja poolringkanalid, milles paiknevad tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo
annaabi.ee 
