Jäsemete luud veterinaarmeditsiin konspekt (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel?
Mis vormina on säilinud rangluu?
Kust alustatakse varvaste loendamist?
Mis luud moodustavad vaagnapelvis?
Millest koosneb luuline vaagnapõhisoleum pelvis osseum?
Mis on terminaaljoonlinea terminalis?
Millised luudeosad ümbritsevad vaagnaõõnt?
Millised luuosad ümbritsevad kaudaalset vaagnaava?
Mis moodustab reie skeleti?
Kuidas määratakse sääreluu asend?
Mis luudest koosneb tagajala skelett?

Lõik failist

Jäsemete luud

Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel ? Vöödet ja vabaosa

Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu – reieluu ; küünarvarreluud – sääreluud; randme luud – kanna luud; kämbla luud – pöia luud; varvaste luud-varv.luud

Õlavöötme osad + kirjeldus – cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang - ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu . Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil.

Mis vormina on säilinud rangluu ? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases .

Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks( processus coracoideus)

Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõhr esineb kitsa triibuna. Abaluuharja ventraalses osas paikneb konksjätke ja kassil veel lisaks konksuülene jätke. Kassil esineb rangluu 2-5cm pikkuse kepja, kaardus luukesena, koeral luu puudub või esineb ebakorrapärase luutükina õlavarrepea-lihases.

Abaluu iseärasused mäletsejalistel. Harjaüline auk on tunduvalt väiksem kui harjaalune auk, abaluukõhr on poolkuuja kujuga.

Abaluu iseärasused seal ja hobusel . Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud.

Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael , keha ja kaks põnta

Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk ( fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk ( foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub.

Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel . Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke.

Küünarvarre skelett – skeleton antebrachii

Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk

Küünarluu põhiosad. Küünarnukk, küünarluukeha, küünarluupea

Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud. Kassil ja koeral on kodar - ja küünarluu üksteise suhtes liikuvad, sigadel on sidekoeliste struktuuride tõttu liikumatud.

Küünarluu iseärasused mäletsejalistel. Küünarvarre luud on teineteisega liitunud noores eas sidekoe, vanemas eas luukoe abil. Küünarluu distaalne osa on nõrk, neil eristatakse kodar- ja küünarluu vahel asetsevaid proksimaalset ja distaalset küünarvarreluude-vahemikku.

Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause. Küünarluukeha on tugevasti taandarenenud ja küünarluupea puudub. Küünarluu tikkeljätke on arengulooliselt liitunud kodarluuploki lateraalse otsaga, mistõttu saab eraldada lateraalset ja mediaalset tikkeljätket. Kodarluu on seoses küünarluu taandarenguga tugevamaks muutunud.

Koduloomade randme proksimaalne rida. Kodarmine randmeluu , vahelmine randmeluu, küünarmine randmeluu, randmelisaluu

Koduloomade randme distaalne rida. Esimene randmeluu, teine randmeluu, kolmas randmeluu, neljas randmeluu

Randme luude iseärasused karnivooridel. Randme proksimaalses reas on kodarmine ja vahelmine randmeluu kokku kasvanud(os carpi intermedioradiale)

Randme luude iseärasused mäletsejalistel. Distaalses reas on teine ja kolmas randmeluu kokku kasvanud, esimene randmeluu puudub(samuti hobusel)

Kämblaluupõhimiku põhiosad. Põhimik, keha, pea ( basis ossis metacarpalis, corpus ossis metacarpalis, caput ossis metacarpalis)

Kämblaluu iseärasused kiskjalistel. Viis kämblaluud, millest pikimad on kolmas ja neljas.

Kämblaluu iseärasused mäletsejalistel. Välja arenenud kaks kämblaluud, kolmas ja neljas, mis on omavahel liitunud. Esimene kämblaluu on hääbunud, viiendast kämblaluust on alles vaid rudiment

Kämblaluu iseärasused hobusel. Teine ja neljas kämblaluu on rudimendid, arenenud vaid kolmas kämblaluu. Esimene ja viies kämblaluu puuduvad.

Kust alustatakse varvaste loendamist? Jäseme mediaalselt küljelt

Varvaste luude iseärasused kiskjalistel. Distaalne varbalüli on küüniseluu (os unguiculare)

Varvaste luude iseärasused karnivooridel. Eesjäsemel viis varvast, esimene on taandarenenud, puudub keskne lüli. Kolmanda ja neljanda varba luud on teisest ja viiendast tugevamad. Esinevad dorsaalsed seesamluud

Varvaste luude iseärasused mäletsejalistel. Neil on neli varvast, kui toetuvaid vaid kahele (III ja IV) arenenud varbale. Sõraluude dorsaalsel pinnal esineb sirutajajätke (processus extensorius).

Varvaste luude iseärasused hobusel. Toetub ainult III varbale. Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis ). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks.

Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu , süleluu, istmikuluu.

Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii ) ja niudeluutiib(ala ossis ilii)

Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu( ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis).

Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii)

Mis luud moodustavad vaagna( pelvis )? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu.

Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind.

Mis on terminaaljoon(linea terminalis)? Koosneb ristluuneemest, niudeluukeha eesservast ja süleluuharjast ning need eraldavad vaagnaõõnt( cavum pelvis) rinnaõõnest. Terminaaljoon tähistab ühtlasi ka kraniaalset vaagnaava (apertura pelvis cranialis)

Millised luudeosad ümbritsevad vaagnaõõnt? Puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid

Millised luuosad ümbritsevad kaudaalset vaagnaava? Esimesed sabalülid, istmikuluukaar, lai ristluu-köbruside.

Puusaluu soolised iseärasused. Kujunevad välja suguküpsuse perioodil. Isasloomade kraniaalne vaagnaava on peaaegu ovaalne ja süleluukamm paks. Emasloomade vaagen on tunduvalt ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, niudeluukeha rohkem väljapoole kummunud, kraniaalne vaagnaava ümmargune ning süleluukamm õhem. Kõige enam erinevusi hobustel

Puusaluu liigilised iseärasused. Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari( spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav . Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt . Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline . Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist.

Puusaköprude kuju loomaliigiti. Vt tabel 10 lk 35

Mis moodustab reie skeleti? Reieluu ja põlvekeder

Reieluu põhiosad. Reieluupea, reieluukael, reieluukeha, reieluuplokk, mediaalne ja lateraalne põnt

Reieluu iseärasused karnivooridel ja seal. põndaülise augu asemel suprakondülaarköprus, millest mediaalselt asetseb mediaalne põndaülene köprus. Karnivooride põlvekeder on ovaalne ja seal kolmnurkne

Reieluu iseärasused hobustel. Reieluu reljeef on koduloomadest ilmekaim, suurpöörel on kahestunud kraniaalseks ja kaudaalseks osaks. Esineb kolmas pöörel. Põlvekeder neljakandiline.

Sääreluu põhiosad. Mediaalne ja lateraalne sääreluupõnt, sääreluukeha, sääreluutigu, mediaalne vasarik

Pindluu põhiosad. Pindluupea, pindluukael, pindluukeha, lateraalne vasarik

Kuidas määratakse sääreluu asend? Sääreluupõndad paiknevad proksimaalselt ja kraniaalne serv kraniaalselt, pindluu asetseb kaudolateraalsel küljel, pindluu pea paikneb kraniaalselt.

Sääreluu iseärasused karnivooridel ja seal. Pindluu on täies pikuses välja arenenud. Sääre mõlemad luud liigestuvad omavahel nii distaalselt kui ka proksimaalselt.

Sääreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobusel. Pindluu on tugevast taandarenenud. Mäletsejalistel on pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisvustunud. Sääreluuteol nähtavad vaod kulgevad sagitaaltasandis. Hobuse pindluupea liigestub sääreluuga. Pindluu lateraalne vasarik kasvab esimesel eluaastal sääreluuga kokku, moodustades sääreluu lateraalse vasariku.

Mis luudest koosneb tagajala skelett? Kanna, pöia, varvaste luudest.

Kannaluude proksimaalne rida(osad). Kontsluu, kandluu

Kannaluude keskne rida. Evolutsiooni käigus taandarenenud, hõlmab kontsluuja distaalse rea vahele jäävat tsentraalset kannaluud.

Kannaluuse distaalne rida. Maksimaalselt neli luud, viies on ajapikku hääbunud. Kannaluude loetlemist alustaakse mediaalset küljest.

Kanna luude iseärasused. Kõik kanna luud on täielikult eristatavad vaid karnivooridel ja seal. mäletsejalistel on kokku kasvanud teine ja kolmas kannaluu ning neljas ja tsentraalne kannaluu, moodustades tsentrokvartaalluu. Hobusel on liitunud esimene ja teine kannaluu.

Pöia luude iseärasused. Karnivooridel leidub esimene pöialuu rudimendinam koeral sageli esimese kannaluuga kokkukasvanult. Sea tagajalal on neli pöaluud, millest keskmised on äärmistest tugevamad. Mäletsejalistel on arenenud vaid kolmas ja neljas pöialuu, mis on omavahel kokku kasvanud. Seal ja mäletsejalistel on pöia-seesamluu. Hobusel on arenenud vaid kolmas pöialuu, mis on erinevalt kämblaluust pikiovaalse ja ümaravõitu ristlõikega.

Varvaste luude iseärasused. Kassil alati enamasti ka koeral esimene varvas puudu. Kui see aga esineb, siis koosneb varavs kahest varbalülist. Mäletsejalistel on tagajäseme sõrgatsi. Ja piirdeluu mõnevõrra lühemad kui eesjäsemel. Tagajalal on kõikidel loomaliikudel samasugused seesamluud nagu eesjalal.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Jäsemete luud veterinaarmeditsiin konspekt #1

Jäsemete luud veterinaarmeditsiin konspekt #2

Jäsemete luud veterinaarmeditsiin konspekt #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eleri Õppematerjali autor

Materjali põhjal moodustatud küsimused ja vastused enesekontrolliks valmistumaks vahearvestuseks või ekamiks

jäsemete luud jäsemed kodarluu küünarluu õlavarreluu sääreluu reieluu kämblaluu pöialuud kanna luud

Sarnased õppematerjalid

xlsx

Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju

Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis) Näoharja all kihvaauk (Fossa canina) Kolm lõuatsimulku Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke Skelett Ajukolju luud (Ossa cranii): paarilised: kiiruluu (Os parietale), oimuluu (Os temporale), otsmikuluu (Os frontale), tiibluu (Os pterygoideum); paaritud: Kuklaluu (Os occipitale), vahekiiruluu (Os interparietale), sõelluu (Os ethmoidale), sahkluu (Vomer), põhikiilluu (Os basisphenoidale), eeskiilluu (Os pr(a)esphenoidale) Näo luud (Ossa faciei): Paarilised: Sarnaluu (Os zygomaticum), Pisaraluu (Os lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne

Anatoomia

docx

Koduloomade anatoomia - lihased

ka:) ogajätketeülene side küünarvarrefastsia (car), tahapoole tõmbamine ja õlavarreluu suur õlaliigese painutamine, ümabköprus (Un) jäsemete fikseerimisel kere tahapoole tõmbamine, osalemine selja nõgusaks muutmisel

Bioloogia

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel).

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa (diafüüsi). Jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid. e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused:  Sideliidused (sidemed, luudevahekiled).

Bioloogia

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 10.Luude liigid: a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu). b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused:  Sideliidused (sidemed).  Õmblused (koljuluude vahel).  Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused:

Anatoomia

docx

I KT

lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused

Anatoomia

docx

Anatoomia 1. KT

1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5)

Bioloogia

docx

Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastuse d

saaglihas Väljahingamisel: kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas - Innervatsioon: 1) Roietevahelihased – roietevahelised närvid 2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv 3) Ülemis-tagumine saaglihas – 8.kaelanärvi ja 1.-4. rinnanärvi eesmised harud 4) Alumis-tagumine saaglihas – 9.-12. rinnanärvi eesmised harud 5) Kõhu sirglihas, kõhupõikilihased – alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud 6. Õlavöötme luud, nende omavaheline liigestumine, liigestumine rindkerega, liigestüübid, sidemed, liikumisvõimalused 1) Õlanuki-rangluuliiges: Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu. Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole. Sidemed: Õlanuki-rangluuside, kaarnajätke-rangluuside, kaarnajätke- õlanuki side Liikumine: on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine

Sport

Rohkem sarnaseid