Klassitsism ja Renessans (0)

JEAN RACINE (1639-1699)
*ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse . *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist – tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süžeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga „Aleksander Suur“(1665) *1667a lavastatud „Andromache“ kujunes tõeliseks trumfiks * kuulsaimad tragöödiad: „ Britannicus “( 1669 ) „Iphigeneia Aulises“(1674) ja „ Phaidra “(1677) * 1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille ’ ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega *R loobub oma tegelaste nõrkuste idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude *võrreldes Corneille’-ga: muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikumaks, tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. *üks kuulsamaid tragöödiaid „Phaidra“ lähtub ainestikus Seneca samanimelisest tragöödiast ja Euripidese näidendist „Hippolytos“. *Võrreldes Euripidesega: nihutab R psühholoogilise rõhu Hippolytoselt Phaidrale. *R loomingus ei leidu jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi *R taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikult R ei õhutanud neid.

PEDRO CALDERON DE LA BARCA (1600- 1681 )

*Euroopa baroki suurim dramaturg ,keda sageli on kõrvutatud Shakespeare ’iga * Hispaania ühiskondlik allakäik üha süvenes,ning neis kriisitingimustes sünnib C ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama . *C esindab küpset barokki. Teatris laienes vaatemängulisus, kasutati rikkalikke ja uhkeid dekoratsioone,näidenditesse põimiti tihti muusikat,laule ja tantse.Oli ühtlasi oopei ja opereti tekkeaeg. * 1623.a oli ta kirjutanud oma esimese näidendi “Armastus,au ja võim”. *Loomingu esimesel kõrgperioodil valmisid tuntumaist nädendeist “Kindlameelne prints ”(1629), komöödia “Nähtamatu daam ”(1629), “Andumus ristile”(1633), tuntumad auteemalisi näidendeid “Oma au arst”(1635), auto “Suur maailmateater” (1635-1645), “Imevõlur”(1637), aga ka tema peateoseks peetav filosoofiline draama “Elu on unenägu” (1635). *1640 võttis C osa sõjast ülestõusnud Kataloonias, 1651 .a pühitseti ta preestriks. *1663.a sai ta kuningas Felipe IV eravaimulikuks Madridi õukonnas. *Hilisloomes on tähtsamas näidendid “Zalamea kohtunik ”(1642) ja “Õhu tütar”(1653). *Kokku on loonud ta 200 näidendit,neist ligi 80 autot. *C teosed: C huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ta draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga.Küünib usuliselt pinnalt aina üldinimlikule. Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus,ka hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest,on C suur teema,mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Tema intellektuaalse rõhuga barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii “elavad” kui Shakespeare’il. C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend “Imevõlurid” ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos “Elu on unäenägu” paistab silma juba algupärase süžee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet vastukaaluks maisele kaduvusele tuleb uskuda Jumalat, kelles kehastub igavikuline tõde. Inimesel on kohus toimida Jumala nimel. Nii otsustab S näidendi lõpus loobuda kättemaksust ja andestada neile,kes talle halba olid teinud. Kuninganna surub ta endas maha armutunde Rosaura vastu, abielludes Estrellaga. Draama on C iseloomulikult tulvil sümboleid. S kehastab inimese vabaduspüüdu. Torni,kuhu ta on aheldatud,on tõlgendatud ka inimese hinge piirava keha sümbolina. * Hispaania “ kuldse ajastu” dramaatikale omane auto žanr saavutas oma hiilguse just C barokses loomingus. Selles lühinäidendi žanris kasutas ta tihti ainesena Piiblit , kuid leidub ka autosid,mille süžee kuulub tervikuna temale endale. Neist kuulsamad on “Suur maailmateater”. Teos on puhas allegooria .Selles autos on C püüdnud teatrilavale tuua kogu elu e ta kujutab elu ennast teatrina,näidendina,millel on oma algus ja lõpp ja milles kõigil elavatel on oma kindle roll.
PIERRE CORNEILE(1606-1684)
* XVII saj 1.poole suurim prantsuse kirjanik. *Tema loomingust algab klassitsistlik teater, ka tragöödia. *Esialgu kirjutas ta barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid,nagu need saj alguse Pran moes olid. *Esimese tõelise menu osaliseks saanud näidendis “Cid” ( 1636 ) oli aines laenatud XVII saj alguse hispaania dramaatiku Castro teosest. Seda teost peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Rohkemk kui Cid ise,kannab näidendis psühholoogilist pinget Rodrigo armastatud neiu Jimena. Dramaatiline konflikt saab alguse tülist Rodrigo ja Jimena isade vahel. Astudes välja oma solvated isa au kaitseks, tapab R duellil J isa. Järgnevalt on J seatud pea lehenduseta valiku ette.Ta armastab siiralt R,kuid aukohus nõuab,et R kätte maksaks.Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest. Kunigas aga on huvitautus J ja R leppimisest, sest see vastab riigi huvidele. Teose lõpus kahevõitlus laheneb soodsalt-selle võibab Rodrigo, Sancho jääb ellu. Noored lepitatakse ja nende abieluks ei ole enam takistusi. * C näidendid : Kangelased on erakorselt tugeva tahtejõuga,mis seletab Jimena võimet ennast pea üleinimlikul viisil proovile panna. Tahe ja mõistus piiravad C näideneis tegelaste kirgi,puhastavad ja õilistavad neid. Sp on tema draamat nim “hingesuuruse kooliks”. *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised “ Horatius ”(1640) ja “Cinna”( 1641 ) ning usuteemaline “Polyeuctus”( 1643 ). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse.
MOLIERE (1622-1673)
*Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere’i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju.
*Kodanikunimi oli Moliere’il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. * 1658 .a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi „Neruväärsed eputised“-see meeldis ka monarhile, misjärel M ’ile kuulus tema isiklik soosing. *läks viis aastat, ennem kui M sai lavastada oma ühe kuulsaima näidendi „Trtuffe“.*Teda kritiseeriti palju. Loomingu kõrgperioodil(1660-keskel) algas M kopsuhaigus , millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. M suri näidendi „ Ebahaige “ 4.etenduse järel, millles ta ise näitlejana kaasa mängis. *M’ist on kirjutanud Mihhail Bulgakov biograafilise romaani „Härra de Moliere’i elu“ (1978). *Tema tähtsaimad komöödiad: „Meeste kool“ (1661), „Naiste kool“ ( 1662 e.k 1961, 1974), „Tartuffe“ , „Don Juan“ , „Misantroop“ , „ Ihnus “ , „Õpetatud naised“ „Ebahaige“
*M’i teatri paeluvuse üks allikaid on kindlasti see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsm elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik.*Ta ei piirnunud ka lihtsalt eluolu peegeldamisega, vaid tegi seda kriitiliselt, vaheda satiiri vahendusel. *M pani kõik oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat : ta on kõikjal loomulikkuse ja ühtlasi inmliku lihtsuse pooldaja . *teda häirib kõik see, mis räägib loomulikkusele vastu.
Karakterkomöödia: M toob pea alati rõhutatult esile inimloomuse mingi valitseva joone, pääseb siiski enamik tema tegelasi ühekülgsusest. Neis jääb ruumi ka vastuolule, mis muudab nad elulisteks ja problemaatilisteks. M on silmakirjalik moraali kriitik .
*Alceste on oma idealismis naeruväärne, kuid ometi juhib tema teguviis M’ile endale südamelähedane loomulikkuse ja lihtsuse põhimõte. * Oma noorest naisest õilaselt hüljatud Arnolphe „Naiste koolis“ ei vääri mitte ainult naeru , vaid küllap teenib äta ka kübeme kaastunnet .
„Tartuffe“ * M on pidanud sed mitu korda ümber tegema. * Tartuffe on kaval ja silmakirjalik võrdkuju, kuid Orgon on pereisa , kes kehatab ülimat lihtsameelsust, reaalse elu vajadustega sobimatut, kogu perekonda õnnetusse tõukavat naiivsust.
„Don Juani “ *Tema pärines hisplaanlase Tirso de Molina näidendist, kuid enne M’i oli seda uba õutud mitmes itaalia ja prantsuse lavavariantides teisendada ja täiendada. –Nendele toetuski Moliere. . *M kirjutas Don Juani proosas.
*Võrreldses Tirso de Molina näidendiga laiendab M oma teoses satiiri osa. * Satiir tabab don Juani suu kaudu ühiskonda. Don Juan on valelik ja silmakiralik, sest nagu ta ise ütleb, „Tänapäeval on variseriametil suuri eeliseid “, „Tark inimene kohaneb oma aja pahedega.“ Ta teeb nii, nagu „teevad teised“. *Tema ülbus ja jummalakartmatus on märksa teadlikumad kui Tirso de Molina don Juanil. *M on don Juan oma elufilosoofialt teadlik materialistist, jumalasalgajaga ja elunautija – kellele vastandub alalhoidlik ja jumalakartlik teener Sganarelle . *S on arglik, kuid samas vulgaarne .
„Misantroop“ *selles värssnäidendis roob M lavale don Juanile risti vastandiku peategelase – õilsa aadliku Alceste’i. *Kui don J tegi kõike nii „nagu kõik teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, isegi kui ta seeläbi täiesti üksi jääb ja endale lõpuks inimsevihkaja kuulsuse saab.
*A igatseb taga „muistsete aegade“ lihtsust , loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. * Hinnas on silmakirjatsemine, intriigid, egoistlik omakasu jne. * see näidend on M’i kõige tervamalt aadli tühist jõudeelu kritiseeriv näidend.
* Rosseau on M’ile ette heitnud, et too pilkab A’is õilsat inimest.
*teglikult on M’i vahekord A’iga u samasugune , nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi , et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase elunägemist ja et kui tegelikkuses ongi rohkesti halba, siis alati võib selles leida ka midagi head – kui sellesse vaid usutakse.
*Kui XVIII saj 2poolest klassitsism tervikuna kaotas oma elujõu, siis M’il on suur erand: tema komöödiid on milma lavadel mängitud menukalt kõigil järgnevatel ajajärkudel. Nähtavasti tuleb see sellest, et M oskas oma kaasaja inimeses peensusteni näha ja esile tuua neid olemuslikke jooni, olgu pahesid või voorusi , mis on inimest saatnud kogu tema ajalooolisel teekonnal.
1.LOOMINGULISED EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED
BAROKK *vastandite ja kontrastide kunst : mütoloogia võib põimuda jämeda meelisusega, ilus inetuga, pateetika pilaga. *mitmemõtteline ja mänguline *tõi kirjandusse maise elu tühisuse ja kaduviku *pidev näiliku ja tegeliku vastandamine * skeptiline ja pessimistlik *inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik *eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel *stiil sageli iseäratsev,raskepärane ja ülepingutatud *oma fantaasia *äärmuslike asjade teostamine
KLASSITSISM *au sees mõistus,mõistuspärane *tragöödia pidi puhastama ja õilistama, ei tohtinud olla labane * draamas kõigutamatuks normiks nn 3 ühtsuse põhimõte(ajaühtsus-1ööpäev,õige kronoloogiline järjekord, kohaühtsus-1 koht kus tegevus toimub ja tegevusühtsus-1 oluline süžeeliin) *luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *N. Boileau ’ „Luulekunstis“ on kokku võetud põhimõtted: 1) rangelt hoida lahus kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist 2)viljelda eelistavalt kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku *võitles poliitilise ja kultuurse individualismi vastu,püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted *normeerimine *võitlus mõistuse ja tunnete vahel *lahutas vastandid *vaadeldi karakteril üksikuid iseloomujooni: tegelased ühekülgsed ja skemaatilised *kontseptism
2.MAA KUS AVALDUB, POLIITILISED JA ÜHISKONDLIKUD PÕHJUSED
BAROKK *Maades,kus feodaal -katoliiklik reaktsioon saavutas ajutist edu Hisp , Itaalia, Saksa vürstiriik *ühelgi poliitikal ei olnud edu,suur vaesus kultuuri allakäigule mõju *Hisp kaotas Euroopas mõjuvõimu *Saksamaad rüüstas 30-a sõdakultuuri seiskumine
KLASSITSISM *Prantsusmaal,kus seda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus *Inglismaal, mis elas üle suurima murrangu oma senises ajaloos-kodanliku revolutsiooni * luuletajad hakkasid ülistama kuningat *tähtsate riikide ja üldinimlike probleemide käsitlemine *kodanlusele toetuv kuningavõim rajas ühtse rahvusriigi
3.OLULISED AUTORID JA TEOSED
BAROKK Hisp: *B. Gracian „Vaimuteravus ja loovuse kunst “ *L.de Gongora „Üksindused“ *F.de Quevedo „Unenäod“ „ Kelm don Pablose elukäik“ Saksa: *M.Opitz „Raamat saksa poeetikast“ *P.Fleming *Tirso de Molina draama- „Kahtluse pärast hukka mõistetud“ komöödia-„Sevilla pilkaja ja kivist külaline“ „ Vaga Marta“ *P.Calderon de La Barca „Armastus,au ja võim“ „Kindlameelne prints“ „Zalamea kohtunik“ „Õhu tütar“ „Imevõlur“ „Elu on unenägu“ „Suur maailmateater“
KLASSITSISM Prants : *Rene Descartes „Arutlus meetodist“ *Nicolas Boileau „Luulekunst“ *Jean de La Fontaine „Värssjutud ja novellid“ „ Valmid “ *Pierre Corneille „Cid“ „Horatius“ „Cinna“ „Polyeuctus“ *Jean Racine „Aleksander Suur“ „Andromache“ „Britannicus“ „Iphigeneia Aulises“ „Phaidra“ *Jean de La Bruyere „Karakterid e Selle sajandi kombed“ *Moliere „Naeruväärsed eputised“ „Tartuffe“ „Don Juan“ „Misantroop“
4.UUED ŽANRID JA ŽANRINÕUDED
BAROKK *rahvuslik draama-palju tantse, põnev, narrid *mõõga ja mantlikomöödia-lõbus,põnev,peategelane naine *kultuism loogilistest vihjetest tulvil luulestiil *manerism renessanssi ja baroki vaheline metafoorne stiil *marinism tundeline ,sensuaalne,mütoloogiale toetuv kujundlikkus
KLASSITSISM *valm-õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt,mille tegelasteks on enamasti lomad, esemed, jumalad või inimesed. Otsese tähenduse all peitub teine,olulisem tähendus, mis selgub valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Idamaadest pärit * ulmeromaan -vahendiks Cyrano de Bergerac’ile,et väljendada dogmavabu ideid religiooni, looduse ja poliitikaelu kohta ning seletada maailma ehitust teaduslik-materialistlikult *aforism-mõttetera,efektselt sõnastatud elutarkus,mis ei tõesta ega argumenteeri *miniatuur-lühike,täpse sõnastusega proosa-väikevorm,mida iseloom rõhutatult lüüriline meeleolu * maksiim e sentents-lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel
5.MIDA UUT TÕI JA JÄTTIS MAAILMAKIRJANDUSSE?
BAROKK *kujundipeenus,ornamentaalsus
KLASSITSISM * „madal“ komöödia-moraalne üldistus *“kõrge“ tragöödia-ei tohtinud olla labane, pidi puhastama ja õilistama