Veidi aja pärast saabus Xenophon, Kosi saarelt pärit kreeklane, keda Roomas tunti oma ravitsemiskunsti poolest. Xenophon palus keisril suu pärani ajada, et sulega kaasa aidates keisri öökimisele kaasa aidata. Täiesti apaatne Claudius ei märganudki, et ravitseja kastis suleotsa täpselt samasugusesse pudelisse kui oli olnud Halotusel. Claudius vajus korisedes kokku nii kiiresti, et Xenophon ei jõudnud surijal isegi sulge suust tõmmata jahmunult põrnitsesid keisri lapsed Britannicus, Octavia ja Antonia seda vaatepilti. Kaheteistkümneaastane Britannicus nuttis kibedasti. Agrippina astus kasupoja juurde ja püüdis teda lohutada, ise teeseldud valust lõhkemas. Kogu selle salakavala plaani taga oligi just Julia Agrippina, Lucius Domitius Ahenobarbuse, troonipärijaks saades Nero, ema. Kuna aga tähed ei ennustanud 12. oktoobril uuele valitsejalemidagi head oli vaja keisri surm järgmise päevani salajas hoida, sel
jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi
sundisid senatid, kes oli juba lootnud taaskehastada Rooma vabariigiks, määrama troonile Caligula viimase ellujäänud sugulase Claudiuse. 4) Claudius 4154 Claudius (Tiberius Claudius Drusi Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Tiberius Claudius Nero Germanicusta oli esimene Rooma keiser,kes oli sündinud väljaspool Itaaliat. Tema valitsusajal impeerium laienes, muu hulgas vallutati 43. aastal Britannia, kuid ta keeldus lisanimest Britannicus. Claudiuse surma asjaolud on teadmata. Paljud süüdistasid tema naist Agrippinat ta mürgitamises, kuid mürgitamise asjaolud olid igas versioonis erinevad. Kuna Claudiuse eluajal palvetati tema tervise heaks ja ta mitmete avalduste ja ametlike aktidega mõista andis, et nägi ette oma surma (ta oli ka 63 aastat vana), on tõenäoline, et ta oli haige ja suri selle tõttu, süüdistused aga olid pahatahtlik laim. Claudius oli abielus 4 korda: 1. 2. 3
mehe Claudiuse Nero tee keisritroonile oli vaba Võimule tulek 54. aastal Agrippina hoolitses kõigi kõrgemate võimukandjate soosingu tagamise eest lubas neile hea rahasumma Nero toetamise eest 16-aastane Nero ei võinud veel valitseda valitses ema Nero esimesed valitsusaastad Saatis ema eraldatud residentsi, eemale keisripaleest ja valitsemisest ei tahtnud kellegagi võimu jagada 1. veebruaril 55. aastal suri Britannicus (Nero poolvend) õhtusöögil palees, tõenäoliselt mürgitatuna Nero poolt. Viis esimest valitsemisaastat Viiel esimesel aastal juhtisid impeeriumi tegelikult tema nõuandjad Riigi juhtimine oli autoritaarne Senatit koheldi austusega suurem otsustusõigus Anti välja seadusi avaliku korra paremaks tagamiseks, reformiti riigikassat Nero valitsejana Oli väga humaanne, mõjutatuna oma tuutorist Senecast.
Ballaadid tuntud. ,,Metshaldjas" . Goethe ise väidab, et tema luuletused on tekkinu konkreetsete elusündmuste põhjal. Värssi on peetud ka väga musikaalseks. Mitmeid tema teoseid on viisitatu. Renessanss · Olulisemad autorid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Poccacio, Hoffmann, Merimee, Maupassant, Poe, Tsehhov, Tuglas Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J. Swift ,,Gulliveri reisid", Defir ,,Robison Crusoe elu ja
Teose edu on nii võrd suur, et seda saab võrrelda Corneille ,,Cid'i" omaga. Racine'i ,,Andromaque" samuti jaotas Pariisi aadelkonna kahte leeri. Racine'i austajateks said kuningas, tema favoriit, markiis Montespanne ja suurem osa intelligentsist. Vastasteks olid aga enamasti vanameelsete aristokraatide grupp, kes jäi truuks Corneille'le, keda tulemusetult püüti vastandada noore põlvkonna esindajale. Järgnevalt lõi Racine ka teisi kuulsaid tragöödiad, nagu ,,Britannicus", ,,Iphigeneia Aulises", ,,Phaidra", ,,Berenice", ,,Bajazet" jm. 1673. aastal valiti Racine Prantsuse Akadeemiasse, kuid tema võidukäik Prantsusmaa tragöödialaval jätkus 1677. aastani, mil ta mõneti ootamatut avalikust teatrielust tagasi tõmbus, hakkates koos oma sõbra N.Boileau'ga Louis XIV historiograafiks. Kuid tema ja Boileau teos ,,Louis XIV valitsemise ajalugu" ei olnud trükkitud ja hävis eramajas aastal 1672. Teine Racine'i
Agrippina Väepealiku Germanicuse tütar, keiser Caligula õde ja armuke, Claudiuse naine ja regent ning Nero ema ja armuke. Üldiselt salakaval naine, kes oli valmis maksku mis maksab oma soove teoks tegema, seda isegi vere hinnaga. Anectius Misenumi laevastiku ülemjuhataja, kelle abil valmis Nero korraldusel Agrippina uputamiseks mõeldud uhke lõbusõidulaev. Kuigi Agrippina tookordsest vandenõust pääses, oli Anectius see, kes naise hiljem ikkagi kõrvaldas. Britannicus Claudiuse lihane poeg, kes Nero korraldusel mõrvati, kuna soovis pääseda ise valitsejaks. Caligula Agrippina vend, kes sai troonile 37. aastal. Rahvas armastas teda tema suurejooneliste lõbustusürituste tõttu. Mõrvati 24. jaanuaril 41. aastal. Claudius Rahva poolt kõige soositum keiser läbi aegade, kes adopteeris Nero. Ta valitses aastateil 41-54. Mürgitati Halotuse ja Agrippina koostöös sündinud vandenõu tulemusena. Halotus Claudiuse toidudegustaator
jõulised, silmapaistvad isiksused või võimul olevad valitsejad on vabad ja sõltumatumad ka oma tunneteavaldustes ning väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne. Jean Racine (1639-1699) kirjutas tragöödiaid: “Aleksander Suur”(1665), “Andromache”(1667), “Britannicus”(1669), “Phaidra”(1677) jt teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma
tegelaste kirgi, puhastavad ja õilistavad neid. Alates 1640. kirjutas ta juba täielikus vastavuses klassitsismi eeskirjadega. Horatius (1640) Cinna(1641) Polyectus(1643) Rooma ajaloo ainelised, heroiline poeetika. Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi. Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud. Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik.
3.1 Constantinus I Suur Constantinus I Suur, kelle nimi kõlab ladina keeles ,,Constantinus I Maximus, Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus" ning kelle sünninimi on Gaius Flavius Valerius Constantinus on sündinud 17. veebruar 272 ja elas kuni 22. maini 337 a. . Ta oli Vana-Rooma keiser 25.juulist 36 a. Kuni surmani. Talle kuulusin ka lisanimed nagu näiteks: Persicus maximus, Germanicus maximus, Samanticus maximus, Britannicus maximus, Adiabencius maximus, Medicus maximus, Gothicus maximus, Cappadocicus maximus, Arabicus maximus, Armenicus maximus ning Dacicus maximus. Ta sündis Constantinus I Choruse pojana ning teenis Diolectianuse ja Galriuse sõjaväes. Pärast seda kui ta isa aastal 306 suri nimetas väeosa ta tänapäeva York'is Augustuseks. Augustus võitles edukalt Reini jõe ääres frankide ja alamannidega, hiljem aga Doonau ääres gootide ja sarmaatidega.
In 834 AD the general Gnaeus Julius Agricola defeated the Caledonians at the battle of Mons Graupius, and Roman forts were briefly set along the Gask Ridge close to the Highland line (none are known to have been constructed beyond that line). Three years after the battle the Roman armies had withdrawn to the Southern Uplands. They erected Hadrian's Wall to control tribes on both sides of the wall, and the Limes Britannicus became the northern border of the empire, although the army held the Antonine Wall in the Central Lowlands for two short periods--the last of these during the time of Emperor Septimius Severus from 208 until 210. The extent of Roman military occupation of any significant part of Scotland was limited to a total of about 40 years, although their influence on the southern section of the country occupied by Brythonic tribes such as the Votadini and Damnonii would still have been considerable.
Kannavad omanäolisuse pitserit. 11 aastat ei kirjutanud midagi ja siis kolme aasta sees 2 viimast. 3 komöödiat, teised tragöödiad. ,,Protsessijad" Moliere'le nina alla hõõrumiseks, Arisophanese ,,Herilased" järgi. Ülejäänud 7 näidendit ilmselgelt ebaõnnestunud neist ,,Mitridanus". ,,Iphigenia" oli samuti kriisiperioodi näidend. Peale neid jääbki 5 näidendit, mis moodustavad Racine'i loomingu tuumiku. Need on: ,,Andromache" 1667, ,,Britannicus" 1669, ,,Berenike" 1670, ,,Bajazet" 1672 ja ,,Phaedra" 1672. neile iseloomulik ja eristas Corneille omadest olid täiesti A-poliitilised. ,,Britannicus'es" veidi poliitilisust, järgis Corneille'd, näitas, kuidas tuleb kirjutada poliitilist teost. Ülejäänud näidendites domineerivad kired. Racine'i kirg on alati rahuldamata kirg, tema armastus ei leia peaaegu kunagi vastuarmastust. Üks tema tüüpilisi
annaabi.ee 
