Barokk, klassitsism, valgustus (2)

17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania , kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM .
Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco = ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele.
Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus , pateetika ja pila ), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud.
Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega ). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias.
Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal Richelieu (võimul 1624 -1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu . Absolutism võitles nii poliitilise kui kultuurse individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted.
Samasugune normeerimine kui keele puhul toimus klassitsismi ajal ka kirjanduses. Kirjandust mõjutas kuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofia Rene Descartes ´i ratsionalism ( lad k ratio = mõistus), mille järgi inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus (Descartes: „mõtlen, järelikult olen olemas“). Ka kirjanduses tõsteti au sisse mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut.
Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida pidasid täiuslikuks ja kunsti igaveseks eeskujuks. Toetudes antiikirjandusele, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi jälgima. Tõmmati selge piir n-ö kõrge ja madala vahele kunstis. Nt tragöödiat ja oodi peeti „kõrgeks“ žanriks ja nendes ei tohtinud olla midagi labast ega madalat. Tundeid ja kirge peeti inimese mõistusest madalamaks. Nii saigi klassitsismiku tragöödia peamiseks konfliktiks võitlus mõistuse ja tunnete vahel. Ka „ madalamas “ komöödias hinnati õpetlikkust, st moraalset üldistust. Näitekirjanduses oli rangeks normiks nn kolme ühtsuse põhimõte- aja-, koha- ja tegevusühtsus, mis nägi ette, et näidend peab kujutama ühes kohas, ühel päeval toimunud ühtset tegevust.
Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Klassitsistid ei kujutanud enam inimkaraktereid keerulise tervikuna , vaid vaatlesid üksikuid iseloomujooni. Sellest tulenevalt olid tegelased ühekülgsed ja skemaatilised.
Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.
Prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused võttis kokku luuletaja ja kriitik Nicolas Boileau ( 1636 - 1711) neljaosalises värsstraktaadis „ Luulekunst “ (1674). Ta tunnistas kunstivormina vaid riiklike ja poliitiliste teemade rõhutamise viis aga ka selleni , et kirjandus kaugenes elust ja muutus sageli kuivaks moraliseerimiseks. Nt hakkasid luletajad ülistama kuningat. Siiski ulatusid klassitsismi mõjud kaugemale 18. sajandisse ja Euroopast väljapoole (nt ameerika kirjanduse kujunemisel suunav roll, eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus).
Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjanduss. Tuntumad tragöödiakirjanikud olid Pierre Corneille (1606- 1684 ), kes saavutas kuulsuse tragöödiaga „Cid“, mille süžee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku.
Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama „ Hernani “).
KLASSITSISM 2
Jean de La Fontaine ´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid („Valmid“, 3 osa, 1668 -1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt „ Rohutirts ja sipelgas“, „Hunt ja lambatall“, „ Rebane ja viinamarjad“, „ Hundid ja lambad“. La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm).
VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelaseks on enamasti loomad, aga ka esemed, jumalad või inimesed. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad .
SATIIR- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja žanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu.
HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine.
KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA
MOLIERE (1622- 1673 )
Ka klassitsistlik komöödia tuli kirjutada norme järgides. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5 vaatuseline värssteos, milles oli meelelahutus tähendatud õpetlikkusega ja mis pidi aitama parandada ühiskonna kombeid.
Siiski suhtusid akadeemikud komöödiasse kui n-ö kergemasse žanrisse leebemalt. Seetõttu oli komöödia elulähedasem ja vormilt vabam. Kui tragöödiate sündmustik lähtus peaaegu alati kaugetest aegadest ja tegelased olid üksnes kõrgest soost, siis komöödia peegeldas kaasaegset igapäevaelu ning tegelased olid kodanlikust keskklassist ja isegi alama rahva hulgast. Tegelased kehastasid enamasti mingit kindlat iseloomujoont, neist kujundati mingit tüüpi. Nt kujundati mingi tüüp. Nt Moliere´i Tartuffe oli silmakirjalik vagatseja, don Juan paadunud elumees.
Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik oli MOLIERE. Tema isa oli jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister. Pojast ei saanud isa ametijärglast ega ka advokaati (õppis ülikoolis õigusteadust), ta asustas hoopis teatritrupi, võttis endale varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja.
1659 lavastas trupp lühinäidendi „Naeruväärsed eputised “, mis oli väga menukas ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja vaimulikud ringonnad välja ning Päiksekuninga poolehoiust hoolimatta sai ta loa ühe oma kuulsaima näidendi „Tartuffe“ lavastamiseks alles pea viie aasta pärast. Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus. Ta suri näidendi „ Ebahaige “ neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis.
LOOMING Kümmekonna aastaga kirjutas Moliere hulga suurepäraseid komöödiaid, mida mängitakse teatrites edukalt tänapäevani.
1661-1673 „meeste kool“, „naiste kool“, „tartuffe“, „don juan“, „ misantroop “, „ ihnus “, „ebahaige“
Moliere peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskond, oma teadmistega eputamist, kui selle taga ei ole tõelist tarkust, silmakirjalikku vagatsemist.
Moliere´i näidentitest ei leia intriigi- ega tegevuskoomikat. Tema näidendite lõpud on sageli kuntslikud, süžee arendus ei onud tema tugevaim külg. Moliere kasutas koomika esiletoomiseks oskuslikult keelt- sõnakoomikat. Ta oskas meisterlikult matkida mitmesuguseid kõnestiile (peenutsevast salongivestlusest teenrite rahvalikku kõnepruugini).
KORDAMIS KÜSIMUSED

millal ja kus oli barokk ja klassitsism valitsevad?
Hispaanias ja Itaalias valitsev barokk.
Prantsusmaal klassitsism.
Suurbritania ja Saksamaa oli mõjutatud barokist ja klassitsismist.

milline on seos klassitsismi ja antiigi vahel?
Klassitsism järgis antiigi eeskuju.

nimeta klassitsismi põhijooned.
Klassitsism põhineb mõistusel. Välditi kõike juhuslikku, segast. Nõudis mõistuspärasust, selgust ning loogilisust.

mis on iseloomulik barokile ?
16.-17. saj barokk- korrapäratu, üleminek renesanssi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümeetriline. Barokk on vastandite kunst . Iseloomustab dramaatilised situatsioonid, sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus, tundeküllasus.

mida tähendavad valm, satiir, huumor, dramaturg, aforism , robinsonaad ?
VALM-õpetliku sisuga mõistuluuletus, mille tegelaseks on tavaliselt loomad
SATIIR-pilkav nali
AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus
ROBINSONAAD-teos mis kirjeldab elu tsivilatsioonist puutumatta saarel
DRAMATURG-
HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali

millised reeglid pidi klassitsistlik teos jälgima?
Klassitsism väärtustas vaid antiigist tulnud žanreid ( ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos , tragöödia, komöödia). Antiikne šüzee ning kolme ühtluse reegli arvestamine .

nimeta prantsuse tuntumad klassitsistid, valmikirjanik.
Moliere, Foutaine

nimeta 4-5 Moliere´i näidendit. Mis on iseloomulik ta näidenditele 3-4 tunnust

• arutu
  
• naeruväärsed eputised
  
• Tartuffe
  
• Misantroop
  
• Arst vastu tahtmist
  

Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel. Naeruvääristab kõrgest soost isikuid.

millal ja kus pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt esile?
Valgustus oli valdav 18 saj Euroopas. Alguse sai Inglismaalt.

mille eest, vastu võitlesid valgustajad ? Mis oli neile oluline?
Valgustajad pidasid inimese hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust.

mis kallakuga oli valgustuskirjandus ? Milline uus kirjanduszanr tekkis?
Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus žanr filosoofiline romaan või jutustus.

nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2)
Inglismaal- Defoe , Swifti
Saksamaal- Lessing, Goethe
Prantsusmaal- Voltaire , Rousseau

millest räägib Rousseau „Emile ehk kasvatusest “? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib?
See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega.

mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema?
Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas valitsev kurjus , barbaarsus ja arutus .

nimeta Swifi ja Defoe peateosed , millest need räägivad, mis vormis on kirjutatud?
Defoe “robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“
Swift „Gulliveri reisid “
Reisi jutustused päeviku vormis, romaanid.

• „ FAUST “
  

kes on raamatu autor, mis kirjanduszanriga on tegu? Mitmest osast koosneb?
Autor on goethe. Värssdraama I osa 1808, II osa 1832

kaua Goethe raamatut kirjutas? Kas Fausti tegelas kuju mõtkes ta ise välja?
Kokku kestis raamatu kirjutamine üle 60 aasta.

mis kihlveo Jumal ja Mefistofeles sõlmisid ? kes olid Faust ja Mefistofeles, mis lepingu nad sõlmisid? Miks Faust oli masendunud, rahulolematu?
Et suudab hukata Fausti hinge. Mefistofeles: langenud ingel , kes iseloomustab inimeste elu. Faust: õpetlane, kes pole laidnud elu mõtet.

iseloomusta Fausti ja Mefistotelest kui vastandpoolusi.

mida Mefistofeles pakub Faustile ? Millest Faust leiab elumõtte?

mida Mefistofeles võidab kihlveo?

miks Margarete hukkub?