Barokk ja Klassitsism (0)

Mis on barokk ?
17,18 sajand.

• Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast
  
• hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism
  
• mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne
  

Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS
Madalmaad – mõjutas 30.a sõda

• vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia – meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor )
  

pateetika- pila
GRACIAN- hispaanlane. (1601- 1658 ). „Vaimuteravus ja loovuse kunst“- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid . Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI.
Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud.
Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine . Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik.
Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal.
Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire.
Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia.
Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia žanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.
RENE DESCARTES- ( 1596 -1650) prantslane . Ta sõnastas kõige paremini probleemid, mis uut moodi mõtlemisel esile kerkisid. „Arutlusega meetodist“. See teos väljendas kogu 17 saj . Mõtte arengut, püüdes mõista iseenda loomust ja määras ära selle tee. D. Ei pidanud teadmiste allikaks mitte kogemusi, vaid kaasasündinud ideid, st. Teadmisi mis jumal oli kaasa andnud. D. Kasutas oma arutlustes metafoore. Hindas mõistust väga kõrgelt. Tema lause : MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN!“
GONGORA -(1561-1627) hispaania Barokkluuletaja. Poeet, keda oli kasvatatud antiikteadust tundmise vaimus. Ta oli ka meister kirjutama rahvalikke romansse ja laule. Tema luule oli keerukas eelkõige tema vaimuteravuse ja vaimukuse tõttu. Just seepärast on enamik Garciani poeetikauurimuse „Loomingu vaimuteravuse ja kunst“ näiteid võetud just Gongora luulest . Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama KULTISMIKS, aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega.
Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud „ Letriljast“ (letrilja on rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga).
Kuulsaim poeem „Üksindused“. Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või hoopiski riimita värssidega. No pmls tuli vabavärss.
QUEVEDO- (1580-1645) hispaania satiirik. Looming oli ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid „Unenäod“ ja kelmiromaan „Kelm don Pablose allakäik“ tegid ta kuulsaks järgnevate sajandite Eur.s, kuid Q. Oli ka ajastu suuri luuletajaid . Mõneski luuletuses otsib ta sarnaselt Gongoraga hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises. Ent Q loomingu põhiosa näitab kirglikku kaasaelamist kaasaja sündmustele, tõeihalust, valu ja muret kodumaa allakäigi pärast.
Surmateemalised sonetid . Q. Üks ideid on, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid elab meis endis, inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult ahistades. Armastusteemalised luuled . Ta kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades sealjuures konseptistliku teravmeelsuse.
DONNE- ( 1572 -1631). inglise luuletaja. On peetud andekamaiks nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis -filosoofilise kallakuga „jumalikud luuletused“. Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites „Laulud ja sonetid“, „Satiirid“, „Eleegiad“ jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid ja üldine juurutlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suus osa D varajast luulest on aga varjamatult satiiriline . Groteski ja teravmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeruvaid kujutlusi armastusest, vastandab näilikku tegelikuga. Armastustemaatikas tervikuna hakkab järjest rohkem maad võtma satiiriline- ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. D tunnistab maist armastust, vaimset ja meelelist ühtaegu, milles on nii müstilisi nägemusi kui ka üpris avameelseid üksikasju. See armastus jätab kogu maailma vaid kahe inimese võimusesse. Tema luuletus „ Päikesetõus“, „Hüvastijätt, mis keelab kurvastamast“. Poeemis „Esimene aastapäev: Maailma anatoomia“ tunneb D kaasa inimkonna vaimsele allakäigule, mis tekitab terviklikkuse kaotsimineku tunde ja loob kujutluse koost lagunenud maailmast. D luulejõud peitub äärmuste traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega.
FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik. Tema tollane luule oli juurdlev, mõneti stoitsismimõjuline. Tema lühikese elukäigu suursündmuseks sai siiski reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. „Vastuoli iseendas “
LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju . Descartes' ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais , kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks „Värssjutud ja novellid “. Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid „Valmides“. Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus tähtis oli ilmtingimata leidlik sõna-ja riimikasutus. Esitab enamasti loomalugusid, milles koomilises rüüs peegelduvad kõikvõimalikud inimolukorrad, seltskonna ja õukonnaelu, iseloomulikud karakterid, maised nõrkused ja liialdused. Tegelaste tabavad kõned, mis on antud eri stiilides ja toovad esile midagi iseloomulikku tegelase olemusest. Tuntud valmid on „ Rohutirts ja sipelgas “, „Hunt ja lambatall “, „Rebane ja viinamarjad “ jne. Iroonia vaheldub leebe huumoriga, millega kirjanik jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Talle on sügavalt vastumeelne võimude omavoli, silmakirjalikkus ja demagoogia .
TIRSO DE MOLINA - (1571-1648) hispaania. Ta kirjutas terve rea näidendeid tõsistel usuteemadel ntks „ Kahtluse pärast hukka mõistetud“, kuid nende kõrval hulganisti ilmalikke mineviku ja kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mantli komöödiaid ntks „ Vaga Marta“. Teosed paistavad silma psühhologiseeritusega, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskusliku edasiandmisega. Maailmakuulus näidend „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“, milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris.
CALDERON DE LA BARCA- (1600-1681) hispaania. Teda on sageli kõrvutatud Shakespearega. Esindab küpset barokki. Religioosne ja eksistentsiaalne draama .

• baroki draamakirjanik
  
• „Elu on unenägu“: peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb. Pannakse magama ja öeldakse talle, et see oli vaid unenägu.
  
• Näitab, milline on tegelik maailm
  

värssteose aluseks on idamaine jutustus „Barlanami ja Josafati lugu“
Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus. Sealhulgas hingelise armastuse üleolekmaistest ihadest ja püüdlustest on C suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Oma koht on tema näidendites nii lüürikas kui ka huumoril. Ometi on sümbolid ja allegooria nii tugevasti esiplaanil, et näidendite tegelased kaotavad midagi oma vahetust konkreetsusest. Nad ei ole nii elavad kui Shakespearil. C tegelaskujud püüdlevad taeva poole mitte ainult vaimses, vaid ka füüsilised tuhinas. Seal ootavad nad ärkamist.
Teine konspekt!
BAROKK

ja 18. sajandil tekkiv kirjandusvool .

• „Barocco“ - portugali keeles lihvimata pärl
  
• väljendub liialdamises, vastandamine -> uues kultuuris
  
• koos sellega tekib klassitsism(Prantsusmaal)
  
• Itaalias või Hispaanias
  
• võimsaim riik sel ajal oli Inglismaa
  
• ajastut mõjutas 30-aastane sõda Saksamaal
  

Levis Eestisse läbi Rootsi kuninga Gustav Adolf II, kes aitas rajada Tartu Ülikooli
Barokk avaldub vastandites, kontrastides.
Näiteks: mütoloogia -> võib olla segatud labasusega, meelelisusega, ilus-inetu(vastandamine).

• toob palju realistlikke jooni
  
• palju metafoore, allegooriat(terve lugu metafoor)
  
• pateetika ja pila(kõrgelennuline, naerdakse välja)
  
• Hispaanias tähtsaim kirjanik Gracian:
  

„Käsioraakel ehk arukuse kunst“ - räägib sellest, kuidas toime tulla. Kasutas paradokse elufilosoofiast, tõdedest. Iga mõttetera lõpus on paradoks .

• Ideaalid on kättesaamatud, maine elu polnud nii hea kui teispoolne elu -> ühiskonnas kriis
  
• näilisus -> vastandab tegelikkust
  
• inimene sisemiselt lõhestunud – pessimistlik
  
• Gracian ühendab vastandid
  
• klassitsismis on kindlad kriteeriumid, piiritletud
  
• umbusaldati meelelisi naudinguid
  
• seotud tunnete ja mõtetega
  
• teadus-kultuur ei olnud eristatavad
  
• 16. ja 17. sajandi vahetusel tekkis anatoomia – kajastub kirjanduses -> inimese psüühika analüüsimine
  
• teravmeelsus
  
• Gracian ütles, et kõik teemad on antiikajal juba läbi võetud, vaid inimene areneb edasi. Tema arvates puudus vaid teravmeelsus.
  

Napolis (Marino):

• kirjutas Venuse armastusest
  
• mõjutused Boccacciost
  
• rõhutab individuaalsust
  
• kasvab välja manerism – rõhutab maneere
  
• maneristlik -> palju metafoore jne
  

Kunst:

• ülevoolav(kaunistused, liialdused)
  
• sümbolid
  
• Michelangelo
  

• arhitektuur muutub populaarseks
  

Selline kirjutamine hakkas kaduma, sest kirjanduse eesmärgiks on midagi öelda, kuid selline liialdustega kirjandus ei huvitanud enam.
DRAAMA:
Novell – rahvajutust romaan – rüütliainelisest luulest
Rüütliromaan-> kelmiromaan-> arenguromaan, seiklusromaan , kriminaalromaan
RENESSANSI´i rüütliromaan – peegeldas kuulsust

• vabanemine keskaja dogmast
  
• idealiseeritakse loodust, inimene oma õnne sepp
  
• kangelane ei ole seotud aja ja ruumiga
  
• rüütel – individualist
  
• vaatepunkt teosest väljas
  
• ükski tegelane ei arene
  
• ühiskond taustaks või puudub
  
• tegelased justkui ei vanane
  

BAROK´i kelmiromaan – põhines vastutusel

• kirjandusse tulevad keelemängud
  
• vabanemisest sündinud idealismi puudumine
  
• kaob looduse idealiseerimine, inimene ei ole oma õnne sepp
  
• on seotud ümbritsevaga
  

kelm kui teener, allub

• vaatepunkt on teose sees
  
• tegelane areneb, võib ka muutuda
  
• ühiskond on iseseisev objekt
  
• miski pole see, millena teda näidatakse
  
• autori iroonia
  
• ilmub tegelase bioloogiline aeg
  

ROMANSSEERO:

• anonüümne romansilooming, mis tuleb 13.-14. sajandil suulisse pärimusse
  
• kirjutatud 15. sajandil
  
• hakati laulma värsivormis lugusid
  
• armastuslugu õnnetust armastusest
  
• lauldi, selle saatel tantsiti
  
• Hispaania kultuuris
  
• sellest vaimustusid Queuedo, Gongora
  
• ühendab keskaega , barokki, renessanssi
  

Mateo de Aleman:

• „Kelm Gurmande Alfarche lugu“
  
• andis pildi Hispaania elust
  
• filosoofiline
  

BAROKI DRAAMA:
Calderon:

• pärit rikkast perest Madridist
  
• baroki draamakirjanik
  
• „Elu on unenägu“: peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb. Pannakse magama ja öeldakse talle, et see oli vaid unenägu.
  
• Näitab, milline on tegelik maailm
  
• värssteose aluseks on idamaine jutustus „Barlanami ja Josafati lugu“
  
• teos on sümbolistlik – palju metafoore
  

Tirso de Molino:

• „Sevilla pilkaja ja kivist kuju“ - toob Don Juani kuju
  
• sai inspiratsiooni Hispaania rahvalugudest
  
• Molier´i eeskuju
  

KLASSITSISM

• mõistena tuli kasutusele 18. sajandil. Tekkis romantism (selle aja vanaaegsem kirjandus ongi klassitsism)
  
• ldn keeles „classicus“ - parimad õppijad koolides jne
  
• hakati eeskuju võtma antiikkirjandusest(vorme edasi arendama)
  
• ühtsete reeglite loomine
  
• Prantsusmaal. 17. sajandi lõpul tõusis võimsamaks riigiks(kardinal Richelieu – toetas klassitsistlikku kirjandusvoolu)
  
• Louis XIV ajal oli tippaeg, esile tõusis kodanlus ja rahvuslus
  

1631. aastal I ajaleht
1635. asutati Prantsuse Akadeemia – tegeles keele ja kirjanduse küsimustega
Hakati normeeima kirjandust.

• Descartes - „Mõistus on oluline“
  
• klassitsismi tegelased on selgepiirilised, esindavad kindlat iseloomujoont
  
• kired ja tunded on madalamad kui nõrkus
  
• mõistuse ja tunnete vastandamine
  
• kõige levinumad: luule( epigramm , idüll, ood, v.a. Sonett – ülejäänud antiigist ) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas – valm, eepos .
  
• Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme
  
• uue suuna rajajaks oli Corneille : kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia „Cid“´iga.
  
• Racine – suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist
  

Moliere :

• see ta varjunimi , pärisinimi Poquelin
  
• keskklassist, isa oli käsitööline
  
• läks ülikooli – sai juristiks , kuid meeldis teater
  
• asutas sõpradega teatri – tabas pankrot
  
• elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal
  
• tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas „Naeruväärsed eputised“
  

Commedia del arte mängimine – sai kuulsaks

• „Don Juan “ 1665. aastal
  
• „Misantroop“
  
• „ Tartuffe “ - naerda inimpahede üle, peategelane lipitsev ja salakaval