Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erakonnad (1)

1 HALB
Punktid
Keskerakond :
Maksupoliitika : Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu­mak­su.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel.
Sotsiaalpoliitika : Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inim­õiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tuba­ka­toodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel.
Hariduspoliitika : Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloo­lisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa üli­koolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte.
Välispoliitika:Toetavad Eesti kuulumist nii NATO `sse kui EL`i. Rõhutavad globaalse koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tu­gev­damiseks. Tähtsustavad Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioo­nidel. Pooldavad Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel.
Reformierakond
Maksupoliitika: Reformarid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. Madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta.
Sotsiaalpoliitika: Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut.
Hariduspoliitika: Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Peame õigeks gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste spetsialiseerumist. Reformierakond peab oluliseks õpilasete valikuvabaduse suurendamist keskhariduses.
Välispoliitika: Reformierakond peab oluliseks koostööd kõigi Eesti poliitiliste jõududega, et saavutada maksimaalne konsensus ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku välispoliitilise kursi elluviimiseks. Euroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne liikmesriik. Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõigi oma naaberriikidega.
Isamaa ja Res Publica Liit
Maksupoliitika: Toetavad lihtsat ja ühetaolist tulumaksu.Toetab ülejäägiga eelarvepoliitikatja valitsuse võlakoormuse vähendamist.Toetab tulumaksu langetamist ja tulumaksu vaba minimumi tõstmist.Muid maksusoodustusi ega erisusi ei toeta. Eitoeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära.Tetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist
Sotsiaalpoliitika: Nõuab pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos . Toetab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutust selliselt , et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan.Üritab tõsta puuetega inimeste tööhõive aastaks 2015 50%-ni. Erakonna tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine . Erakond peab väga tähtsaks haiguste varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd.
Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust.Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades.
Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe.
Toetab riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 2007–2011;
Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Maksupoliitika: Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ja säilitamise huvides peab maksusüsteem olema võimalikult stabiilne. Maksukoormus peab vastama inimeste õiglustundele ja ühiskonna arengu vajadustele. Maksupoliitika peab tagama Eesti rahasüsteemi stabiilsuse ja majanduse eduka arengu. Riigieelarve peab olema tasakaalustatud ja selge. Tugev majandus on inimarengu ja ühiskonna heaolu peamiseks eelduseks . Riigi kohustus on luua tingimused majanduse kiireks arenguks.
Sotsiaalpoliitika: SDE lähtub tervishoiupoliitikas põhimõttest: tervist on kergem ja odavam hoida, kui haigusi ravida. Nad usuvad, et ravikindlustussüsteem vajab edasiarendamist. Seadusega tuleb tagada patsiendi õigus saada kvalifitseeritud arstiabi .
Eesmärgiks on tulevikku suunatud pensionisüsteemi rakendamine, mis annab kindlustunde vanaduspäevadeks praegu tööeas olevale põlvkonnale.
Hariduspoliitika: SDE arvab ,et kooli roll ühiskondliku suhtlemise keskkonnana peab suurenema, et tagada iga noore kõlbeline areng. Kutseharidus peab vastama tööturu nõudmistele ja tööandjate ootustele. SDE lähtub tõdemusest: isiksuse arengu aluseks on inimese seotus oma rahvuskultuuriga. Sport on osa meie kultuurist. Teadus tagab Eesti intellektuaalse sideme maailmaga.
Välispoliitika: Sotsiaaldemokraadid toetavad Euroopa osatähtsuse suurendamist rahu-, julgeoleku- ja arengupartnerina. Sotsiaaldemokraadid toetavad edasisi laienemisi. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Euroopa Liidu suhted Venemaaga peavad põhinema partnerlusel ja koostööl, mitte vastandumisel. Sotsiaaldemokraadid soovivad suurendada Euroopa Liidu rolli suhtlemisel Venemaaga.Sotsiaaldemokraadid toetavad ka Läänemere strateegia rakendamist alates juulist 2009.
Rahvaliit
Maksupoliitika:Toetavad maksukoormuse säilitamist 2003. aasta tasemel.Ei poolda õhukese riigi ideaali.Üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tahavad suurendada miinimumpalga tasemeni, laiendades maksuvabastust sõltuvalt laste ja ülalpeetavate arvust. Samas on eesmärgiks suurendada miinimumpalk pooleni keskmisest palgast.
Sotsiaalpoliitika: Rahvaliit peab oluliseks tõsta noorte perede turvatunnet tuleviku ees, et julgustada neid lapsi saama.Tahavad kindlustada 2- kuni  7-aastastele lastele tasuta lastesõime- või -aiakoha, maksame lasteasutuse keskmise pearaha   ulatuses hüvitist  vanemaile, kellele kohalik omavalitsus ei suuda lastesõime- või –aiakohta pakkuda. Lapsevanema töö väärtustamiseks tõstame vanemahüvitise alammäära miinimumpalga tasemele ja pikendame vanemahüvitise maksmist lapse kaheaastaseks saamiseni .
Hariduspoliitika: Lastele huvihariduse võimaldamiseks hüvitavad riigieelarve baasil õpilase poolt valitud ühe vabaaine õppemaksu kõigil põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel.Laste võimaluste võrdsustamiseks koolielus osalemisel toetame koole 2000 krooniga aastas õpilase kohta tasuta spordi- ja esinemisvarustuse ning spordi- ja kultuuriürituste pakkumiseks õpilastele. Erakonna eesmärk on kindlustada kvaliteetne ja võimetekohane tasuta haridus kõigile lastele ja noortele sõltumata nende elukohast või vanemate sissetulekust . Heade õpetajate hoidmiseks tõstame õpetajate keskmise palga nelja aasta jooksul kahekordseks.
Välispoliitika: Erakond on võtnud meedias euro pessimistlikel teemadel .
Eestimaa Rohelised
Maksupoliitika: Rohelised ajavad poliitikat, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlikkus, mitte lühiajalise huvi rahuldamine tuleviku arvelt. Finantsturgude piiriülene loomus nõuab koordineeritud üle-euroopalist vastust, mis juhiks ja ühendaks rahvusvahelisi jõupingutusi. Rohelised on juba ammu soovitanud sisse seada finantstehingute maksu, mis vähendaks spekuleerimist ja aitaks rahastada võitlust vaesusega
Sotsiaalpoliitika: Rohelised soovivad, et Euroopa Liit tagaks oma kodanikele õiglaste hindadega juurdepääsu tervislikule toidule. Rohelised seisavad selle nimel, et muuta Euroopa Liit GMO-vabaks piirkonnaks. Finantskriiside ajal tuleb turgusid restruktureerida, et pakkuda üldsusele kaitset. Eakatele tuleb tagada hääl ühiskonnas, mis võimaldaks neil osaleda aktiivselt majanduselus, kodanikuühiskonna ja vabatahtlikes tegemistes.
Hariduspoliitika: Noortel peab roheliste arvates olema juurdepääs stabiilsematele töökohtadele ja parem võimalus saada haridust, koolitust ja leida eluase .
Välispoliitika: Rohelised soovivad, et Euroopa tähtsustaks energiasäästu senisest hoopis enam. Taastuvad energiaallikad peavad olema Euroopa energiapoliitika keskmes 21. sajandil ning Rohelised kutsuvad selleks üles looma Euroopa Taastuvenergia Ühendust (ERENE, European Renewables Community), mis toetaks pikaajalist eesmärki saada 100% energiast taastuvallikatest. Euroopa põllumajandus-, kalandus - ja toidupoliitikad peaks aitama luua mõlemapoolset vastutust põllumeeste, kalurite, tarbijate ja ametivõimude vahel.
Erakonnad #1 Erakonnad #2 Erakonnad #3 Erakonnad #4 Erakonnad #5 Erakonnad #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pepupiiks Õppematerjali autor
lühike kokkuvõte Riigikogus esindatud erakondadest

Sarnased õppematerjalid

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Statsionaarse eriarstiabi järjekord võib nüüd olla aga kuni 8 kuud pikk. Äripäev, 14.11.2009 Sotside arvates ähvardab Eestit kaheparteistumine Erakonna aseesimehe Indrek Saare sõnul on sotside ülesanne leida nende valijate toetus, kes ei taha valida paremerakondi ega ka Keskerakonda, vahendas ERR Uudised Vikerraadio uudised. «Ma arvan, et lähiajal hakkab kogu üldsuse jaoks selginema veelahe, kus on erakonnad, kes võitlevad põhimõtteliselt demokraatia eest ja erakonnad, kes tegelevad tsentraliseerimisega ehk püüavad jõuda kaheparteisüsteemi juurde,» rääkis Indrek Saar. «Seal ma lahutaksin üksteisest erinevatele tiibadele Reformierakonna ja Keskerakonna, kes on nn ühes paadis ning kõik teised erakonnad. Tegelikkuses jookseb see veelahe sealt, kas me tahame laiapõhjalisel demokraatial põhinevat ühiskonda või tsentraliseeritud ühiskonda,» sõnas Saar.

Ühiskonnaõpetus
Keskerakond
35
doc

Keskerakond

täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida. 2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid. 4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna riigieksami materjal
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

n. Valitsus on parlamendi- seadusloomega parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp ­ organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp ­ organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp ­ eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve ­ puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud

Ühiskonnaõpetus
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond ­ kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid ­ erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ­ töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond ­ astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) ­ lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid

Avalik haldus
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon ­ vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused ­ praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused ­ juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (1)

mustikakakass profiilipilt
mustikakakass: loodan,et aitab
20:14 19-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun