Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erakonnad (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Keskerakond :
Maksupoliitika : Üldise tulumaksukoormuse
vähenemise taustal toetavad astmelist tulu­mak­su.Toetavad
regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat
rolli kohalike maksude määramasel.
Sotsiaalpoliitika :
Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud
inim­õiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt
alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja
tuba­ka­toodete tarbimise vastast selgitustööd meedia
vahendusel.
Hariduspoliitika :
Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist
ning Eesti ajaloo­lisest omapärast. Toetavad kutsekoolide
kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks.
Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse
korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide
võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa üli­koolidega
ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte.
Välispoliitika:Toetavad
Eesti kuulumist nii NATO `sse kui EL`i.
Erakonnad #1 Erakonnad #2 Erakonnad #3 Erakonnad #4 Erakonnad #5 Erakonnad #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pepupiiks Õppematerjali autor
lühike kokkuvõte Riigikogus esindatud erakondadest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Statsionaarse eriarstiabi järjekord võib nüüd olla aga kuni 8 kuud pikk. Äripäev, 14.11.2009 Sotside arvates ähvardab Eestit kaheparteistumine Erakonna aseesimehe Indrek Saare sõnul on sotside ülesanne leida nende valijate toetus, kes ei taha valida paremerakondi ega ka Keskerakonda, vahendas ERR Uudised Vikerraadio uudised. «Ma arvan, et lähiajal hakkab kogu üldsuse jaoks selginema veelahe, kus on erakonnad, kes võitlevad põhimõtteliselt demokraatia eest ja erakonnad, kes tegelevad tsentraliseerimisega ehk püüavad jõuda kaheparteisüsteemi juurde,» rääkis Indrek Saar. «Seal ma lahutaksin üksteisest erinevatele tiibadele Reformierakonna ja Keskerakonna, kes on nn ühes paadis ning kõik teised erakonnad. Tegelikkuses jookseb see veelahe sealt, kas me tahame laiapõhjalisel demokraatial põhinevat ühiskonda või tsentraliseeritud ühiskonda,» sõnas Saar.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
35
doc

Keskerakond

täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida. 2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid. 4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

n. Valitsus on parlamendi- seadusloomega parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp ­ organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp ­ organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp ­ eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve ­ puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond ­ kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid ­ erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ­ töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond ­ astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) ­ lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid

Avalik haldus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon ­ vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused ­ praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused ­ juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (1)

mustikakakass profiilipilt
mustikakakass: loodan,et aitab
20:14 19-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun