KESKERAKOND Humanistlike eesmärkidega ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondise paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskera
normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida. 2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid. 4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasandile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist. 5. Elanikkonna õiguskaitse
riigivõimu oligarhiat soodustava tegevuse). o Euroopalikud väärtused Eesti demokraatia- ja riigiarendusse (kaitsta Eesti riigi demokraatlikku ja inimsõbraliku arenguteed vastavalt Põhiseaduses sätestatud"sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele"). o EDP teeb kõik, et tuua rahva ette valitsusparteide poolt toime pandud poliitiline pööre, mis seisneb peale muude suurte poliitiliste ja majanduslike eeliste Riigikogu erakondadele veel 60 miljoni maksumaksjatelt kroonhaaval kogutud raha jagamises ning teiste ühiskondlike ja poliitiliste jõudude kohatus kõrvaletõrjumises. Eesti Keskerakond Maailmavaade: o Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. o Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass.
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne. · In
lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad. Baastoiduained peaksid olema maksuvabad. Eestimaa Rahvaliit Maailmavaade: Eestluse elujõu hoidmine. Kodust algab Eestimaa. 1. Toetame tingimuste loomist mujal elavate eestlaste tagasipöördumiseks. 2. Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi president tuleb valida vahetult rahva poolt. Seadusega tuleb sätestada rahvaalgatuse osa poliitikas ja taotleda Riigikogu liikmete seotust oma valijatega. 3. Rahvaliit lähtub inimkesksest ja loodushoidlikust, säästvat arengut taotlevast sotsiaalse turumajanduse mudelist, mille aluseks on arusaam vabadusega kaasnevast vastutusest ning sotsiaalselt kohustav eraomand. 4. Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada. Eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt. 5
19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi.
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane
annaabi.ee 
10 punkti
~ 6 lehte
69 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid