Skandinaavia keskajal Sisukord Skandinaavia ühiskond Normannid LääneEuroopas Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Stavekirke Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavia ühiskond Põlluharimine Karjapidamine Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed bondid Tingid alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine juhused rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke
Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud administratiivse ja koosolekud kohtuliku võimu tagaja Konungid kogukondade pealikud(maakondade juhid) (kuningas) Normannid (varjaagid)
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
anglosaksi rahvake · Taani elanikkond sai rahvasterändamise tõttu täiendust Kesk-Euroopas Skandinaavia ühiskond · Elatuti põlluharimisest, karjakasvatusest, küttimisest ja kalapüügist · Hakkas tekkima varanduslik kihistumine · Elati enamjaolt suurte taluperedena, juhtisid taluperemehed ehk bondid · Kohalikud koosolekud- tingid; osalesid bondid · Maakonna ühiskoosolekus- alltingid · Kogukondade pead-konungid · Kujunesid välja kaks suurt hõimu- götalased ja svealased · Meresõdi ja kaubavahetuse osatähtsus suureneb · Rüüsteretked · Kauplemiskohad- Birka Sigtuna, Hedeby · Kuna polnud palju maad tekkisid merekaubandusega tegelejad ja mereröövlid ehk tekkisid viikingite salgad. · Lääne-Eurooplased nimetasid skandinaavlasi normannideks ja Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
