Lääne-Euroopa Bütsants Riigi valitsemine · Algselt kuningriik(võim · Piiramatu võimuga päritav), pärast keisririik keiser (kristuse asemik · päritud kuningriigis maal, seaduseandja, killustatus sõjaväejuht, (vennatapusõjad) nende ülemkohtunik. võim kuulus · Keisri valisid armee, kojaülematele senat, rahvas(jaguneti majordoomustele(Chlod hipodroomi parteidesse) evech, Karl Martell, · kukutati mitmeid
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik
560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel sõjal ning Eesti ajalool 13
feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid. Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel. Keisrilt toetust ei saanud, loodeti paavstile. Suhetekorraldamisest hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. 687 koondas majordoomus Frangi riigi kogu võimu enda kätte. Seda suurendas veelgi Karl Martell
vallutamist 1453.a; 2)Am avastamine 1492.a; 3)Reformatsioonide algus 1517. Keskaeg on Eur ajaloo periood, jaguneb: 1)varakeskaeg(V-X saj),2)kõrgkeskaeg (XI-XIII saj),3)hiliskeskaeg (XIV-XV saj). LÄÄNE-EUR VARAKESKAJAL. Frangi riik V-VII saj: Frangid tungisid Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse V saj lõpul ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad. Toimusid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad. Võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Itaalia VI- VII saj: 560.vallutasid Itaalia langobardid (ariaanlased), algas tsiv allakäik + vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Itaallased lootsid Rooma piiskopile ehk paavstile. Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687
-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud piirkonnad ning võim hakkas üha rohkem koonduma kuninga kojaülematele majordoomustele. 8.saj algul aastatel 714-741 oli majordoomuseks Karl Martell, kelle ajal oli Frangi kuningate võim muutunud vaid nimeliseks ning majordoomuste amet pärandatavaks
iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal Karl Suur – Frangi riigi keiser, kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast. Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne- Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks Vennatapusõjad – verised sõjad kuningliku perekonna liikmete vahel riigi maavalduste pärast Majordoomused – Kirikuriik – 756 a. Pippin Lühikese poolt paavsti otsese võimu alla antud maavaldus Pippin Lühike – Frangi valitseja, Karl Martelli poeg, kelle ajal tihenesid suhted paavstidega; sõlmis paavstidega kokkuleppeid ja sai tänu neile frangi kuningaks. Poitiers´lahing – 732 a araablaste ja Frangi riigi vahel Hispaanias toimunud lahing, kus Karl
röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine
● Bütsants: https://docs.google.com/document/d/1bF31j2Mo9SpGuHL9WYkneLVMWOHR1nBph Rm6ulgTkA4/edit?usp=sharing ● Keskaeg 1. Varakeskaeg V-X sajand 2. Kõrgkeskaeg XI-XIII sajand 3. Hiliskeskaeg XIV-XV sajand Frangi riik ● Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid Gallia ● 495 ristis Chlodovech end koos kaaskonnaga ● VI kuni VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, kuningate võim nõrgenes ○ Vennatapusõjad ○ Võim majordoomuste kätte ● 732 Poitiersi lahingu võit araablaste vastu (Karl Martell) ○ Frangi riigi tugevnemine ● Karl Suure valitsusajal Frangi riigi võimu haripunkt ● 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks 1. Kliimasoojenemine a. Põllud andsid rohkem vilja, inimesed toitusid paremini b. Võeti kasutusele hõlmader c. Kolmeväljasüsteem 2. Naturaalmajandus a
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7
enamiku Galliast, tõrjudes läänegoodid Hispaaniasse. Frangid olid tol ajal veel paganad. 495. aastal lasi aga Chlodovech and kaaskonnaga ristida ning peale seda sundis ta ristiusu (katoliku kirik) peale ka rahvale. Tänu ristiusustamisele, said frangid paavstile headeks liitlasteks ariaanlike germaanlaste vastu. 6. ja 7. sajandil frangi riigi ühtsus kadus ning kuningate võim nõrgenes. Toimusid vennatapusõjad (kui kuningas suri, jagati maa ja vara poegade vahel). Tänu sellele jagunes maa suurteks sõltumatuteks osadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. Nad valitsesid piirkonda arvukate sõltlaste teol ning ka teistega sõda pidades. 687 koondas üks majordoomus kodu Frangi riigi enda alla. Seda võimu täiustas veelgi Karl Martell, kes võitis Poitiers´ lahingus araablasi ning tõrjus neid tagasi. Martell soovis oma ratsaväge tugevndada ning hakkas
· talupojad olid seotud maaga - sunnismaised pärisorjad · levis Ida-Euroopas Õpikumaterjalid- Frangi riik V-VII sajandil · 5. Sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjookse aladel elanud frangid kuningas Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid länegoodid sealt hispaaniasse · 495. Ristiti Clodovech ja tema kaaskond; ühineti katoliku kirikuga · Liit ariaanliku kristluse vastu · VI ja VII sajandil ühtsus kadus- vennatapusõjad · Kujunesid üksteisest sõltumatud uued piirkonnad; valitsejad- majordoomused Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil · Itaalia vallutas 560. Aastal germaani hõim- langobardid · Tsivilisatsiooni langus Itaalias · Paavstidest said Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad; hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine- · 687. Aastal koondas piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte
(Nii Rooma, kui ka Gallia olid ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastased). o Lasi kirja panna saali õiguse riigi jaoks oluline seadusekogu, millest juhinduti. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat. o 6-7 sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Tekkisid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. See killustas riigi üksteisest sõltumatuteks piirkondadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. PAAVSTID JA LANGOBARDID ITAALIAS 6-7 SAJANDIL. Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Paavstidest said Rooma linna
a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt. Tema õlule langes aina rohkem kohustusi: aidata vaeseid, mõista kohut kristlaste üle ja korraldada suhteid. 687
Talupojad olid küll kirjaoskamatud aga linnades oli alamkihil see siiski selge. Kirjutati Platonist ja Aristotelesest, paljud antiikkreeka teosed ongi säilinud bütsantsi ümberkirjutatud tesotena. Bütsantsi lihtrahavle pakkus huvi ka hagiograafia pühakute elulood. Frangi riik Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid galliasse. 496 lasi ta ristiusustada oma riigi ja iseenda, ühines katoliku kirikuga. 6. ja 7. sajand langes kuningate võim, tekkisid vennatapusõjad päranduse tõttu, tekkisid sõltumatud suured piirkonnad, võim kuulus nendes majordoomustele. Üks tugevamaid oli karl martell, kelle ajal said araablased Poitiers' (732) lahingus lüüa, oht oli endiselt suur ja martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama sõjameestele maatükke. Ta suutis ka muhameedlased purustada ( haamer). Karl martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted valitsejate sidemed paavstidega.
alamjooksul, aga 3.saj ületasid Reini jõe ning asusid siis elama Lääne-Rooma aladele. Nad hõivasid Maasi-Schele jõe vahelise territooriumi. Frankide riigi rajajaks oli Clodovech, sest ta kõrvaldas kõik muud hõimupealikud võimult ning ühendas Frangi riigi enda alla; võttis vastu ristiusu; laiendas Frangi riigi piire 5.saj. Pärast Clodovechi lagunes Frangi riik, sest see jaotati ära kolme poja vahel, mis tõi kaasa vennatapusõjad. Siis oli nii-öelda nõrkade ja laiskade kuningate ajastu, sest reaalselt olid võimul hoopis majordoomused ehk selle aja peaministrid. Frangi riik oli jaotatud erinevate majordoomuste vahel ära. Ajapikku kerkis esile Karl Martell ehk nii-öelda Euroopa päästja, sest ta päästis Euroopa araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus
annaabi.ee 
