*Aktiivne kaubanduselu *Bütsantsi kuldraha *Vabad talupojad 6) Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida- Rooma riigis? · Riigi juht on keiser ehk bassileus · Riigiasutused olid *riiginõukogu *senat *deemosed 7) Kes olid Ida- Rooma peamised vaenlased? · 6 saj Bulgaaria · 7-9 saj araablased · 9-10 saj viikingid · 11-15 saj - Türgi 8) Mis on hagiograafia? Hagiograafia on ülistav elulugu. 9) Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? Ta oli esimene ja suurim valitseja ja tema ajal kujunes välja Frangi riik. 10) Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6 saj? · Neustria- lääne ja loode Gallias · Austraasia- kirde Gallias · Burgundia · Alemannia 11) Kes oid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Majordoomused ehk kojaülemad
vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood. Vaga elu, lihasuretamine, imeteod, märtrisurm. 10.Vana-Vene riik: varjaag Rjurik asus valitsema Novgorodis. 882 vürst Oleg rajas vana-vene riigi. 988 vürst vladimir ristiusk bütsantsist. Jaroslav Tark 1030. A vallutas tartu ,,Vene õigus". Veetse Novgorodi vürsti valimine.
a keelab keiser Leon III ikoonide kummardamise- väidab, et ebajumalakummardamine, ilmselt mõjud islamist, kus jumala jt kujutamine keelatud) 8. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. - Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafia - Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel - kirjutati papüürusele, peale 7. sajandit pärgamendile, 11. saj kaltsupaberile - raamatute ümberkirjutajateks mungad - Kõnekunst oli kõrgelt arenenud - Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli - Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas - 425 a. asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool
kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? 5-6 saj oli kuningaks Chledovech, kes rajas Frangi riigi, 496 pKr võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas
kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos?Ta oli Frangi riigi rajaja ja tema võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. Ta oli kuningas. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas?Kojaülemad, kes vastutasid kuninga koja ja majapidamise eest. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis
5. Protestantism- reformeeritud kirik. Jaguneb: 1)lutherlus2)kalvinism3)anglikaani4)presbüterlus 6. Prohvet usu kuulutaja, kes kõneleb Jumala nimel, enamasti ilmutuse kaudu. 7. Pühak isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu ees ja kelle kaudu seetõttu Jumal avaldub. 8. Ristija Johannes- viimane prohvet, Jeesus Kristuse ristija. 9. Kagiograafia- pühaku elulugu, mis on kirja pandud kindlate reeglite järgi. 10. Atribuut pühakute oma sümboolne tunnus. 11. Hagiograafia pühakute elulugu 12. Reliikvia pühakute säilmed. 13. Ikoonid pühakutele pühendatud pildid. 14. Märter isik, kes isikliku läbielatud füüsilise ja psüühilise kannatuse läbi tunnistas ristiusu. 15. Diakon- vaimulik, kelle õigused on sakramentide läbiviimisel piiratud, võib olla abiks. 16. Preester- vaimulik, kellel on õigus läbi viia missat ja sakramente. 17. Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. 18
Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud. Phak alustas varakult vaga eluga, hlgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri mrtsisurma vi krges eas usklike poolt palavalt armastatuna.
Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. Õpetlased tegelesid ka ülipõhjalike antiikkultuurialalaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel. Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised: pühak alustas varakult vaga eluga, hülgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või kõrges eas usklike poolt palavalt armastatuna. Sellised elulood ei peegelda mitte niivõrd reaalsete pühameeste ja naiste elusid, kuivõrd toonaste lugejate maitset.
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng - pani aluse kapitalistlikule majandusviisile - käsitöö- ja kaubanduskeskused - üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik
mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse valitsusajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. 1
Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. Kiriku tähtsus keskaegses vaimuelus (hagiograafia, liturgiline teater) Hagiograafiad olid ülistavad pühakute elulood, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Need olid peamiselt mõeldud lihtrahvale. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest kõik sündisid, jätsid maised kiusatused, tegid imetegusid ja surid märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. Liturgiline teater pikad piibliteemalised dialoogid, mida hakati esitama suurte kirikupühade, eriti jõulude ja ülestõusmispühade jumalateenistustel
õpetas antiikeeskujudega sarnaseid asju, grammatika, filosoofia, retoorika, õigusteadus. Hiljem avati mitmeid sarnaseid koole, seega hilisem kultuurilangus ei mõjutanud Bütsants 'i haritust väga. Õpiti antiikteadlastelt, Aristoteleselt ja Platonilt, ning äratati huvi Läänemaailmas Kreeka antiikkirjanduse vastu. o Lihtrahvani need teadmised ei jõudnud, ent neile oli õppimiseks hagiograafia ehk pühakute elulood, mis olid väga populaarsed. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest kõik sündisid, jätsid maised kiusatused, tegid imetegusid ja surid märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. SLAAVLASED JA VANA-VENE RIIK PÄRITOLU o Indoeuroopa päritolu slaavlaste kohta on vähe teada. Nad rändasid 5-6 sajandi ajal tänapäeva Poola, Tsehhi, Valgevene ja Põhja-Ukraina aladele, ning asusid sealt oma
Plautus, Terentius (3. 2. saj. e. Kr.)- komöödiad, tegelased lihtrahva hulgast Catullus, Horatius, luule, klassikalise keele norm Cicero (Epistulae ad Atticum), kirjavahetus Petronius Satiricon (Cena Trimalchionis), romaan, mitte normeeritud keel b) Teoloogilised ja ajaloolised teosed Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale ... in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430): Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad
läänekiriku vahel, 1054 panid patriarh ja keiser üksteist kirikuvande alla, lõhe, lääne- roomakatoliku ja ida- kreekakatolikuks kirikuks. Bütsantsi õpetlased viisid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Talupojad olid küll kirjaoskamatud aga linnades oli alamkihil see siiski selge. Kirjutati Platonist ja Aristotelesest, paljud antiikkreeka teosed ongi säilinud bütsantsi ümberkirjutatud tesotena. Bütsantsi lihtrahavle pakkus huvi ka hagiograafia pühakute elulood. Frangi riik Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid galliasse. 496 lasi ta ristiusustada oma riigi ja iseenda, ühines katoliku kirikuga. 6. ja 7. sajand langes kuningate võim, tekkisid vennatapusõjad päranduse tõttu, tekkisid sõltumatud suured piirkonnad, võim kuulus nendes majordoomustele. Üks tugevamaid oli karl martell, kelle ajal said araablased Poitiers' (732) lahingus lüüa, oht oli endiselt suur ja martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama
filosoofiat. Koolide püsimise tõttu ei olnudki Bütsantsis kunagi selist kultuuri langust nagu Lääne-Euroopas oli. Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides. Õppetekstidena kasutati peamisel tantiikautorite teoseid, mdia kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikd seletused. Kirjutati Platoni ja Aristotelesest. Lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks, neile pakkusid suurt huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Pühakute austamien oli väga levinud. Igal piirkonnal oli tavalislet oma jumal. Pühakute elulood olid kirjutatud rahvale ettelugemiseks. (pühak alustas vara vaga elu, hülgas ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või palavalt armastatuna) f) Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Konstantinoopol säilis suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega säilis. 9 saj algas uus tõus.Bütsantsi kakudu toimus kaubavahetus erinevate
õukonna juurde kooli, kuhu kutsus inglise õpetlasi. Neil oli suurem õppimise traditsioon, kuna ladina keelest arenenud keeltega maades oli keel niikuinii elementaarne. Germaani keelt kasutavates maades oli õppimine rohkem arenenud. Õppekavades olid triivium (retoorika, grammatika ja dialektika) ja kvadriivium (muusika, astronoomia, geomeetria, aritmeetrika). Ka näiteks geoloogia fakulteedis oli skolastika väga oluline. Keskaja vältel oli kirjandus ladinakeelne. Pühakute elulood (hagiograafia) olid algul ladinakeelsed, samuti levis ladinakeelne e goliardiline luule (vagandid). Romaniseerunud aladel levis romaanikeelne kirjandus, mis vastandus ladina keelele. Romaan oli alati värsis, proosas ei kirjutatud tookord eriti midagi. Tavaliselt oli tegu assonantsriimiga viimase silbi vokaal kordus kogu aeg, konsonandid polnud nii tähtsad. Värsirida oli kümne- või kaheteistkümnesilbiline (aleksandriim). Trubaduur oli luuletaja, kes lõi lühemate vormidega lüürilisemat luulet
reeglid. Austati ikoone pühapilre, Kristust ja Neitse Maarjat. Hagia Sophia katedraal. Antiikkultuuri järjepidevus: Konstantinoopolis jätkas tööd Ateenast pärit filosoofiakool grammatika, retoorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutaisd Bütsantsi, siis paljud teadlased põgenesid Lääne-Euroopasse ja viisid sinna kreeka kirjanduse. Hagiograafia pühakute elulood. Esiaeg Algas inimese tekkest, lõppes kirja tekkimisega (sumerid) ~3300-3500 eKr Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr
annaabi.ee 
