Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kinnisvaraõiguse Seminar 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline maa kuulub erastamisele?
  • Kes on omandireformi kohustatud subjektid?
  • Kellele võib õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse loovutada?
  • Millistel juhtudel tagastatakse maa osaliselt?
  • Kes otsustab ja korraldab vara tagastamist?
  • Mis on maareformi eesmärk?
  • Kes on omandireformi õigustatud subjektid?
  • Mis on munitsipaliseerimine?
  • Kes on maa erastamise korraldajaks?
  • Kelle kulul toimub maa erastamine?
  • Mis on omandireformi eesmärgiks?
  • Millised maad ei kuulu erastamisele?
  • Kuidas toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine?
  • Mida tehakse siis kui maad tagastada ei ole võimalik?
  • Millistel juhtudel võib maad erastada välismaalane?
  • Kellel on jätkuvalt riigi omandis oleva maa" kasutamise ja käsutamise õigus?
  • Kui palju maad võib üks isik erastada avalikul enampakkumisel?
  • Kes viivad läbi maareformi?
  • Kes otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise?
Kinnisvaraõigus I 1010 Anton Makarjev, GE-3
Töö õigusaktidega. Testküsimused Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ( ORAS ) ja
maareformi seaduse (MRS) kohta. Leidke õigusaktist vastused ja märkige lisaks vastusele ka
millisest aktist vastuse leidsite ja millisest §`st ( olemasolul ka lõikest ja punktist).
1. Milline maa kuulub erastamisele?
Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. § 20.(1) MRS
2. Kes on omandireformi kohustatud subjektid ?
Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma. § 5.(1) ORAS
3. Kellele võib õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse loovutada?
abikaasale, alanejatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või teistele sama vara või ehitisealuse maa suhtes õigustatud subjektidele.  §161 .(2) ORAS
4. Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende
õigusjärglastele ei tohi …
kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. §2.(2) ORAS
5. Millistel juhtudel tagastatakse maa osaliselt?
Maa tagastatakse osaliselt ainult juhul, kui see on kooskõlas planeeringu ja maakorralduse nõuetega ning kui:
 1)  tervikuna tagastamine ei ole võimalik käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 kuni 4 või §-s 14 sätestatud alustel;
 2) õigustatud subjekt taotleb kuni 2 ha tagastamist temale kuuluva ehitise juurde;
 3) õigustatud subjekt ei soovi kaitseala piires asuva maa tagastamist;
 4) õigustatud subjekt taotleb lahustüki tagastamist. §6.(4) MRS
6. Omandireformi aluste seadus määrab kindlaks omandireformi eesmärgi, sisu, objekti, subjektid ja omandireformi korra
ning on aluseks muudele omandireformiks vajalikele normatiivaktidele. §1 ORAS
7. Kelle omandis on see maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis
ei ole jäetud riigi omandisse?
on riigi omandis §31.(2) MRS
8. Kes otsustab ja korraldab vara tagastamist?
valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §12.(5) ORAS
9. Mis on maareformi eesmärk?
  Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. §2 MRS
10. Ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse …
ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus - ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt.  §6.(33)MRS
11. Kes on omandireformi õigustatud subjektid?
Omandireformi õigustatud subjektid on isikud, sealhulgas riik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist või kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist. §4 ORAS
12. Mis on munitsipaliseerimine?
«Munitsipaliseerimine on omandireformi käigus vara üleandmine valla või linna omandisse või nimetatud omavalitsusüksuste ühisesse omandisse koos erastamiskohustusega või selleta.». §161.(16) Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus.
13. Kes on maa erastamise korraldajaks?
Maa erastamist korraldab maavanem . §222.(1) MRS
14. Vara õigusvastane võõrandamine on …
 on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. §6.(1) ORAS
15. Kelle kulul toimub maa erastamine ?
Maa erastamine toimub ostja kulul. §23.(5) MRS
16. Omandireformi objektiks on …
õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu. §11.(1) ORAS
17. Mis on omandireformi eesmärgiks?
 Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.§2.(1) ORAS
Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. §2.(2) ORAS
18. Nimetage maa omandamise erinevad võimalused maareformi ajal.
Maa tagastamine
Maa erastamine
Munitsipaliseerimine
Riigi omandissse jätmine
19. Ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse …
ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus- ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt.  §6.(33)MRS
20. Millises vormis peab olema koostatud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping?
Nõudeõiguse loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. §161.(3) ORAS
21. Milline kord annab täpsemad alused maa tagastamiseks (korra nimi, vastu võtmise aeg,
määruse nr)?
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord
Vastu võetud 05.02.1993 nr 36
RT I 1993, 7, 106
jõustumine 05.02.1993
22. Millisel juhul antakse maa munitsipaalomandisse hoolimata maa tagastamise nõudest?
23. Millised maad ei kuulu erastamisele?
Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa (edaspidi riigimetsamaa). §20.(1)
ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. §20.(1) MRS
24. Milline roll on maade kasutusvaldusesse andmisel maavanemal ja kohalikul omavalitsusel?
Kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohalik omavalitsus teeb maa kasutusvaldusesse andmisel käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud eeltoimingud. §341.(5) MRS
25. Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes …
maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. §25.(2) MRS
26. Kas ehitusluba annab õiguse maad ostueesõigusega erastada? ei
 (1) Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. §221.(1) MRS
Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. §221.(4) MRS
27. Kuidas toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine?
riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.§31.(3) MRS
28. Mida tehakse siis, kui maad tagastada ei ole võimalik?
Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. §6.(1) MRS
29. Kas lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad
ehitised on takistuseks maa tagastamisel? Milline on maa tagastamise protseduur selliste
ehitiste olemasolul?
Ei ole takistuseks. Ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi . Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. §6.(31)
30. Milline kord määrab maa munitsipaliseerimise täpsemad alused (korra nimi, vastu võtmise aeg
ja määruse nr)?
Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine Maa munitsipaalomandisse andmise kord
Vastu võetud 06.11.1996 nr 269
31. Millistel juhtudel võib maad erastada välismaalane?
(2) Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad ja talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik.
 (3) Välismaine juriidiline isik võib erastada talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad maavanema loal. Seejuures peab välismaise äriühingu filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse. Välisriigil ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust. §21 MRS
32. Kellel on „jätkuvalt riigi omandis oleva maa” kasutamise ja käsutamise õigus?
33. Kas maa, mis on antud talumaana põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV
taluseaduse alusel, kuulub tagastamisele?
ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhul, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti või kui maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud vastavalt käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktile 2. §8.(1) MRS
34. Kui palju maad võib üks isik erastada avalikul enampakkumisel?
403 ha
 Avalikul enampakkumisel võib üks isik erastada kokku kuni 300 ha põllumajandusmaad, 100 ha metsamaad ja 3 ha linnade ja muude asulate maad. §221.(3) MRS
35. Kes viivad läbi maareformi?
Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. §38.(1) MRS
36. Kelle kulul toimub maa erastamine?
Maa erastamine toimub ostja kulul. §23.(5) MRS
37. Kui suures ulatuses on maad õigus ostueesõigusega erastada väljaspool linna või
tiheasustusega ala piires asuva elamu omanikul?
Väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.  §221.(2) MRS
38. Kes otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise?
Maa tagastamise ja kompenseerimise otsustab kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . §15 MRS
39. Kui maa erastamise õigust omava isik mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja
jooksul vajalikke toiminguid , …
loetakse ta erastamisnõudest loobunuks ja erastamismenetlus lõpetatakse, ehitise teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ning sellele seatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks. §38.(4) MRS
Kinnisvaraõiguse Seminar 1 #1 Kinnisvaraõiguse Seminar 1 #2 Kinnisvaraõiguse Seminar 1 #3 Kinnisvaraõiguse Seminar 1 #4 Kinnisvaraõiguse Seminar 1 #5 Kinnisvaraõiguse Seminar 1 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor toffka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KINNISVARA HALDAMINE
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing

Kinnisvara haldamine
HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
17
docx

HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL

Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maksukohuslaste ja nende poolt tasumisele kuul

Arenguökonoomika
LEPINGUTE-KOGUMIK
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus
Tulumaksuseadus-TuMS
38
docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% reside

Majandus
Haldusõigus
42
docx

Haldusõigus

Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud  Riigiõigus  Tsiviilõigus  Haldusõigus  Karistusõigus  Protsessiõigus Õigus on loodud inimkäitumise

Haldusõigus
Maksundus-kokkuvõtvalt
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....

Majandus
Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015
52
docx

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara:  füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd)  juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine.  majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostat

Kinnisvara haldamine
Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused
44
doc

Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones

Kinnisvara haldamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun