Asjaõigus (0)

Asjaõigus
Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse , omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata . Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada.
Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta.
Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va.
1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud . Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed.
2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat.
Valduse kaitse

Vindikatsioon – asja välja nõudmine ebaseaduslikult.

Eneseabi/ omaabi - tegevus mille käigus isik võib valdust rikkuva nähtuse kõrvaldada.

Otsimisõigus – vallaasja omaniku õigus nõuda võõrale kinnisasjale sisenemist ja vallasasja otsimist sellel kinnisasjal, kui selleks on piisavalt alust
Kaas- ja ühisomand
Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Kaasomanikud omavad asja vastavalt nende omandi suurusele ehk ühele kaasomanikule võib kuuluda suurem osa kui teisele. Kaasomandi osa väljendatakse üldjuhul murd arvuna. Iga kaasomanik kasutab, käsutab ja valdab oma omandi osa iseseisvalt ning ühist osa vastavalt osa suurusele. Kaasomandit vallatakse, käsutatakse, kasutatakse ühise kokkuleppe alusel kusjuures sellele kellele kulub suurem osa omab ka suuremat otsustusvõimet.
Ühisomanikud omavad asja vaikimisi alati võrdses osas. Ühisomanikud valitsevad asja alati ühiselt ehk üks ühisomanik ei saa oma omandi osa võõrandada teise nõusolekuta (abikaasad). Valitsemisega seotud lahkarvamused lahendab kohus. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega.
Heauskne omandamine
Heauskne omandamine tähendab, et isik ei teadnud ega pidanud teadma asja võõrandajal puudub selleks seaduslik alus. Heausksust ei pea tõendama.
Kinnisomandi ulatus
Kinnisomand ulatub maapinnale, selle kohal asuvasse õhuruumi ja selle all asuvasse maa põue. Kinnisomandi ulatus on piiritletud kinnistu omaniku õigusliku huviga. Kinnisomandi ulatuses asuv kulub kinnitu omanikule ning selles kehtivad kõik omandi kasutamisest, käsutamisest ja valdamisest tulenevad põhimõtted. Kinnisomandisse ei ulatu põhjavesi ning riiklikult tähtsad maavarad need kuuluvad riigile.
Piir
kinnisomandi tasapinnalist läbilõiget ja omandi ulatuse lõppu nimetatakse piiriks . Piir kinnisiomandite vahel kulub kaasomandisse. Samamoodi on kaasomandis piiril asetsevad puud ja piiril asetsevad rajatised (aed). Piir märgitakse piiripunktidega ning neid tähistavate piiri märkidega. Piir kulged piiripunktide vahel sirgjoonena. Piirimärgid kuuluvad kaasomandisse. Kui kinnistute piiril asub veekogu siis kulub veekogu kaasomandisse.
Kinnisomandi kitsendused
Kinnisomandi kitsendused seatakse seadusega, tehinguga või kohtu otsusega. Teatud kinnisomandi kitsendused avalduvad haldussunni käigus (kohstus tänavat korras hoida).
1) naabrusõigus – kinnistu omanikul on kohustus taluda naaberkinnis asjalt tema kinnisasjale levivat tahma , suitsu, müra , põrutust, lõhna, auru juhul kui sellise mõjutuse talumine ei ole ülemäära kahjulik.
2) rajatise keeld – kinnistu omanik on õigus nõuda, et naaber kinnistu omanik ei paigaldaks oma kinnistule sellist seadeldist või muud tehnikilt vahendit, mis rikub kinnistu omaniku õigusi.
Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja reovett.
3)insolatsioon – kinnistu omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnistul asuv ehitis, taim või muu rajatis ei varjaks tema kinnistut kauem, kui riiklikus standarsis ettenähtud minimaalne valgustus period.
4) oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju.
5)tee – kinnisasjaomanik on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja ning kui kinnisasjale puudub muu juurdepääs ei või seda teed kinni panna.
Tehnovõrk ja rajatis
Tehnovõrk või rajatis on niisugune ehitis, mis ei kuulu maa hulka ning seda vaadeldakse õiguslikult, kui iseseisvat objekti ehk ta ei ole maa oluline osa. ( Elektriliinid , gaasitorustikud, puurkaevud, mobiilimast jne.) Tehnovõrk või rajatis ei muuda kinnistu kasutamist. Kinnistuomanikul on õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu. Tasu on kokkuleppeline.
Servituut
Tuleneb sõnast serviire, tähendab teenima . Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi . Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline.
Reaalkoormatis
Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). Reaalkoormatis ei ole seotud kinnistuomanikuga vaid kinnistuga ehk kohustus läheb üle igakordsele kinnistuomanikule.
Hoonestusõigus
Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. Hoonestusõigus on iseseisev kinnistu ehk ta käitub nagu tavaline kinnistu, seda on võimalik kasutada, käsutada ja vallata. Hoonestusõigus ulatub tervele kinnistule, see ei saa olla ehitise osa.
Hoonestusõiguse võib seada maksimaalselt 99-aastaks, kuid üldjuhul on hoonestusõiguse tähtajaks hoone eeldatav püsimisaeg.
Hoonestusõigus ei klõppe ehitise hävimisega, kui selles ei ole eraldi kokkulepitud.
Hoonestusõigus õiguse lõppemisel on hoonestajal õigus taotleda lepingu pikendamist ning kui kinnistu omanik sellega ei nõustu peab kinnistu omanik ehitise väärtuse hoonestajale hüvitama või lubama ehitis ära vedada.
Pandi õigus
Pant on asja koormamine teise isiku kasuks. Pant on tagatis selleks, et pandiga koormatud asja omanik täidaks oma lepingust tulenevaid kohustusi. Üldjuhul seatakse pant üksnes registervallasasjadele (auto) ja kinnistutele ( hüpoteek ) võlanõude tagatiseks. Kohustuse rikkumisel võib hüpoteegipidaja (omanik) täita nõuet andiga koormatud asja arvelt ( täitemenetlus ). Hüpoteek seatakse kinnistutele järjekorra järgi ning mida eespool on järjekoht seda suurem on hüpoteegi pidaja õigus oma nõude rahuldamiseks.
Kohtulik hüpoteek
Kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks kinnitule pandud hüpoteek. Selline hüpoteek seatakse kohtumääruse alusel. Hagi tagamine tähendab toimingut, kus kostja võimalikku varavõõrandamise vastu seatakse keeld, et oleks vara mille arvelt arvet täita.