Perekonna RK lahend (0)

Sarnased õppematerjalid

67

docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

Asjaõigus

53

doc

Asjaõigus

Mõttelised immissioonid (esteetilised ja moraalsed mõjutused) Negatiivsed immissioonid ­ niisugused juhtumid, kui kinnisasjalt võetakse ära nt päike, valgus, õhk, väljavaade, jurdepääsu SEMINAR 3 Kaasus 19. Tüüp 3 Nõude alus: 1. §89 ? Vastutab proportsionaalsuse kriteeriumitele. Kes on õige adressaat? -> B? Negatoorhagi. Riigikohtu lahend Barclay kohta ­ kaasomanike õiguse käsitlev lahend, omandiõiguse käsutamise kohta: loe otsust, sealt saab paremini infot. Kui on ebaselge kokkulepe kaasomanike vahel, kas on käsutusõigus antud või mitte: piisab suuliselt, teatud vorminõue võiks tuleneda. 0000000 § 79 ­ notar peab juures olema, kui märke lepingut tehakse, kinnistusraamatu kanne, igal võimalikul omandi muutusel peaksid uued omanikud kokkuleppeid tunnistama. Suulise lepingu puhul on raskem.

Õigus

76

pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja

Perekonna- ja pärimisõigus

65

docx

Perekonnaoõigus

PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia.

Perekonna- ja pärimisõigus

30

docx

Omand

Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem pii

Õigus

59

doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus

52

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

puhuks tehtavate korralduste vormistamise nõuete ranguse järgi kui ka testaatorile korralduste sisu osas seatavate piirangute järgi. 2. Pärimisõiguse üldpõhimõtted 9. Perekonna pärimisjärgluse põhimõte 6. Erapärimisjärgluse põhimõte Perekonna pärimisjärgluse alusel läheb pärandaja vara tema surma korral üle tema sugulastele ja tema Erapärimisjärgluse põhimõte tuleneb pärimisõiguse olemusest enesest ­ eraomand peab jääma abikaasale. Lähimad perekonnaliikmed omavad eesõigust kaugemate sugulaste ees.

P?rimis?igus

65

docx

RIIGIKOHUS

tingimuses kokku leppimata.” Leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta RKTKo 2-17-101031, p 14 lahtised tingimused Asjaolud:  MTÜ Ühinenud Metsaomanikud (hageja) hagi MTÜ Risti Jahimeeste Selts (kostja) vastu maa jahindusliku kasutuse lepingust tuleneva võla ja viivise nõudes  Hageja ja kostja sõlmisid maa jahindusliku kasutuse lepingu. Kostjale esitati maa kasutamise eest arve, mille ta tasus osaliselt. Hageja nõuav viivist  RK lahend: “Hagi aluseks oli leping, mille p 1 nägi ette, et kasutusse andjal on õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.” Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht:  Kas hagejal on lepingust tulenevalt õigus lisada lepingu esemete hulka uusi kinnisasju ilma kostja nõusolekuta? 2  VÕS § 42 lg 3 p 14 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

Õiguskaitseasutuste süsteem

Kommentaarid (0)