Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe (0)

NELJAS SEMINAR
Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe
Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt , et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad.

Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik?

Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida?

Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse?

Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek?

Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina?

Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek?

AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse?

Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ?

kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. +

maatükk +

ehitis +

kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks +

reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik tuvastada reaalosa, iseseisvalt toimetavat majandusüksus on vaja leida, ainult siis saa jagada korteriomanditeks) +
Jah. Saab jagada § 3 alusel korteriomanditeks.

Parkimine ? Kõige tähtsam, et seaduseandja näeb ette, parkimiskoha saab kokku leppida kokkuleppel. Ei saa otsustada häälteenamusega koosolekul. Tuleb kokku leppida tulenevalt § 12 (1).

Märge kinnisturaamatusse - Kehtivus AÕS § 79 (2) ja § 81 (2). AÕS § 63 (1) p 4.

Hüpoteegipidaja nõusolek (tegemist on veel ühishüpoteek) - § 356 (1)

Jah, saab kanda küll. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.

ELION ? § 225 isiklik kasutusõigus. Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada. AÕS § 54 (2) alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga.

Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse .
Sigala elamukvartalis
Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju . Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest.
a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt?
b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist?
Hüpotees : Kas elanik saab nõuda Blt AÕS § 89 alusel sigala sulgemise ?

Omanik ? +

Omandiõiguse rikkumine ? +

kordumine ? +

rikkuja ? +

talumine ? AÕS § 143 +

mõjutus , mis tuleb teisest kinnisasjast ? +

kahjustab oluliselt (kas sigala hais kahjustab oluliselt ? Silmas tuleb pidada, käesolevat hetke, mitte aega, kui sigala loodi ja üldiselt sigala hais on oluline kahjustus)

vastuolu keskkonnakaitsete nõuetega ? +

tahtlik suunamine ? +

majanduslik ? +
VASTUS: Saab nõuda Sigala sulgemist § 89 alusel. Vanaraua kogumiskohta ei saa sulgeda.
Ööklubi külastajate praht
E peab ööklubi „Justinas“. Ööklubi vahetus läheduses asub O-le kuuluv eramu . Ööklubi külastajad risustavad ööklubist lahkudes ümbrust. Palju prahti satub ka O aeda . O on väga pahane ja pöördub pretensioonidega E poole. E väidab, et tema prahti ei loobi ega korda ei riku – pöördugu O korda rikkuvate klubikülastajate poole. Kas O saab E-lt midagi nõuda? Kui jah, siis mida?
Keskkonnakaitse ? Prahti ei tohi maha visata . Tahtlik suunamine? Sama loogika nagu Sigala kaasuses. Rikkuja- ööklubi omanik. Kui teda poleks, poleks ka prahi maha viskajaid.
Kadunud kummikud
Osaühingu O vara koosneb kinnisasjast, millel asub tootmishoone . Tootmishoonesse on O poolt paigaldatud teisaldatavad seadmed , millega toodetakse kalamehekummikuid. Lisaks kuulub osaühingu vara hulka kummikute tootmiseks vajalik tooraine ja juba valmis tehtud kummikud. Osaühingu varale on 02.12.2009.a kehtivalt seatud kommertspant pandipidaja P kasuks. 02.01.2010.a nõudis pandipidaja P osaühingult teavet selle kohta, mitu paari valmis kummikuid on hetkel laos. Ettevõtja ütles, et ta ei tea seda ja et ta ei kavatse seda ka selgeks teha. Seda kuuldes nõuab pandipaja P rahaliste kohustuste kohest täitmist, mille lepingust tulenev täitmistähtaeg on alles 01.07.2012.a. Sellele lisaks nõuab P oma rahaliste nõuete rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010.a realiseerima, selgub , et osaühing on viis päeva varem maha müünud kõik kummikud ja tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga panga L kasuks.
1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist?
2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed ?
Hüpotees: P saab nõuda kommertspandi realiseerimist AÕS § 302 ja KompS § 113 + § 11 alusel ?
Eeldused:

kommertspant ? + (peab olema nortariaalselt tõendatud)

pandipidaja ? +

nõue ? +

sissenõutav (oleks muutunud sissenõuavaks 2012 ) § 12 +

kommertspandiga koormatud vara ? § 2 (2) ja AÕS § 343 TsÜS § 57, § 62
Jah, saab nõuda kommertspandi realiseerimist.