Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused (K.Joamets)

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused (K.Joamets) (6)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

4 HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab töötaja hoolsuse määr?
Mis on töölähetus millistel tingimustel võib töölähetuse saata?
Mis on töötasu?
Mida tähendab töötasu alammäär?
Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
Millal aegub põhipuhkus?
Milliseid juriidilisele isikule?
Mis on kuritegu?
Mis on väärtegu?

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS

Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?
Töötaja hoolsuse määr – töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest

Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.

Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine.
Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.
Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.

Mida tähendab töötasu alammäär?
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682.

Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töötaja õigus saada puhkust.

Millal aegub põhipuhkus?
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus - ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Puhkusetasu maksmine .
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
VÕS § 105 alusel on tööandjal õigus sõltumata töötaja vastutusest kohustuse rikkumise eest keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, öelda leping üles või alandada hinda.

Varalise vastutuse kokkulepe.
On erand töötaja süülise vastutuse põhimõttele!
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
Kehtivuse tingimused:
1. Sõlmitud kirjalikult
2. ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt piiritletud
3. varale ligipääs ainult töötajal või töötajate ringil
4. kokkulepe varalise vastutuse ülempiiris
5. tööandja maksab töötajale mõistlikku hüvitist

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada §79
Vastavasisuline avaldus teisele poolele ( suuline või kirjalik)

Töölepingu lõppemise alused.

Kokkuleppega (§ 79)
Tähtaja möödumisel (§ 80)
Töötaja surmaga (§ 81)
Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3)
Ülesütlemisega (§83)

NB! Töölepingust taganemine on keelatud!

Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva.
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
Töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu
Töövõime vähenemine (ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus )
Töökohustuste rikkumine

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Tegevuse ümberkorraldamine
Tegevuse lõpetamine

Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule?
Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine

Mis on kuritegu?

Mis on väärtegu`?
Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.

Mis on asjaõigus
ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid , reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi-seaduses on sätestatud korteriomand)
Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese.

Mis on kinnistusraamat , nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus
Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt.
Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad.
Koosneb järgmistest osadest:
1. Kinnistusregister
2. Kinnistustoimik
3. Kinnistuspäevik
Kinnistusregistriosa esimesse jakku « Kinnistu koosseis» kantakse:
1) kinnistu katastritunnus ;
2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht;
4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused
5) kinnistu pindala;
6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.
Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse:
1) omanik;
2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus.
Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse:
1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
4) kannete kustutamine.
Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse:
1) hüpoteegipidaja;
2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
5) märked hüpoteegi kohta;
6) kannete muudatused;
7) kannete kustutamine.
Kinnistustoimikud on kinnistusraamatu osad, mida peetakse iga kinnistu kohta. Sinna pannakse kinnistusregistri osa ärakiri ja kõik antud kinnistu kohta kinnistusametile esitatud dokumendid ning kinnistamise algdokumendid ( lepingud , tõendid riigilõivu maksmise kohta, kaardid jne)
Kinnistuspäevik on kinnistusraamatu osa, mida on igas kinnistusametis 1 ja milles registreeritakse kinnistusametile saabunud kinnistamisavaldused vastavalt nende esitamise järjekorrale

Mis on valdus ja omand, kuidas on neid võimalik kaitsta
Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine .
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on
(valdaja ei pea olema omanik).
Otsene valdus – isik valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata.
Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu ajsa üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (valduse teenija )
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
Omandiõiguse sisu:
Valdamine (faktilise võimu teostamine)
Kasutamine (tulu saamine asjast )
Käsutamine (asja juriidilise staatuse määramine)
Valdaja võib oma valdust kaitsta omavoli vastu jõuga, ületamata seejuures hädakaitse piire.
Kui valdust on omavoliliselt rikutud või valdus omavoliliselt ära võetud, on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset.

Ühisomand ja kaasomand
Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.
Ühine omand on kaasomand või ühisomand
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 277 allalaadimist

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused-K Joamets #1

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused-K Joamets #2

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused-K Joamets #3

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused-K Joamets #4

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused-K Joamets #5

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused-K Joamets #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

277 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meedikum Õppematerjali autor

Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. jne

töötaja hoolsuse määr töölähetus töötasu töötasu alammäär majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu põhipuhkus põhipuhkuse aegumine põhipuhkuselt makstav tasu

Sarnased õppematerjalid

doc

2. Kontrolltöö küsimused ja vastused

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö t

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse 2. kontrolltöö vastused

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? 2. § 16. Töötaja hoolsuse määr 3. (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 4. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse

Õigus

docx

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS TÖÖÕIGUSES

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse sa

Tööõigus

docx

Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused

ÕIGUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. 2. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. 3. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega? Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: a) ületab alaea

Õigusõpetus

docx

Õigus, kontrolltöö 2

KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtu

Õigus

docx

ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavu

Õigus alused

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1) avalik võim

Õigusõpetus

180

pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö?

Tööõigus

Rohkem sarnaseid