Vastus leiad õppematerjalist: 2. Kontrolltöö küsimused ja vastused

2. Kontrolltöö küsimused ja vastused (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab töötaja hoolsuse määr?
Mis on töölähetus millistel tingimustel võib töölähetuse saata?
Mis on töötasu?
Mida tähendab töötasu alammäär?
Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
Millal aegub põhipuhkus?
Milliseid juriidilisele isikule?
Mis on kuritegu?
Mis on väärtegu?

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS

Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?
Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
riigisisese lähetuse korral puudub tööandjal pävaraha maksmise kohustus, Juhul, kui tööandja siiski otsustab riigisisesel lähetusel nn pävaraha maksta, on makstud summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
(3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest.
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.

Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine.
Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda

Mida tähendab töötasu alammäär?
Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta

Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682

Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva

Millal aegub põhipuhkus?
Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus - ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Puhkusetasu maksmine .
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.
Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist.

Varalise vastutuse kokkulepe.
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust;
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Töölepingu lõppemise alused.
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Töölepingu lõpetamine kokkuleppel

Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel

Töölepingu lõppemine töötaja surmaga

Töölepingu lõppemine ülesütlemisega

Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel

Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).
Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
1) tööandja tegevuse lõppemisel;
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja).

Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule?
Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilise isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Mis on kuritegu ?
Eestis on kuritegu karistusseadustikus ( KarS ) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine
Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane ,omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne.

Mis on väärtegu`?
Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes

Mis on asjaõigus
Asjaõigus on õigusvaldkond, mille ülesandeks on reguleerida eelkõige omandiõiguse erinevaid aspekte nagu omand, ühisomand ja kaasomand . Samuti omandit piiravaid teiste isikute õiguseid nagu naabrusõigused ja servituudid. Asjaõiguse olulise osa moodustab kinnisasjaõigus

Mis on kinnistusraamat , nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus
Kinnistusraamat on juriidiline register kinnisasjaõiguste kohta.Kinnistusraamat koosneb kolmest osast:
· kinnistuspäevikust;- registreeritakse avaldused , milles on väljendatud soov
kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Lisaks kantakse kinnistamispäevikusse avalduse vastuvõtmise kuupäev, vastava kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kinnistamisotsuse või kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, info tehinguväärtuse ja riigilõivu kohta. Kinnistamisavaldusi menetletakse nende esitamise järjekorras (kinnistuspäevikus registreerimisaja järgi). Kui ühe kinnistu kohta on menetluses mitu avaldust , siis menetletakse neid koos, kuid kanded tehakse ikkagi avalduste esitamise järjekorras. Kinnistuspäevik vajalik kandeavalduste registreerimiseks ja menetluste jälgimiseks, seega on tegu klassikalise registri e. registreerimise metaandmete kogumiga.
Alates 2005. aastast peetakse kinnistuspäevikuid elektrooniliselt .
· kinnistusregistrist;- Kinnistusregistris avatakse iga kinnisasja kohta eraldi registriosa . Registriosal on
pealkiri ja neli jagu, mis omakorda jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas
näidatakse ära kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond, kui see on olemas, kinnistu number,
kinnistu nimetus, kui see on olemas ja lisalehtede olemasolu.
Registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis“ kantakse: kinnistu katastritunnus ,
kinnistu sihtotstarve, asukoht, pindala, andmed kinnistute ühendamise ja jagamise , samuti
kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Nimetatud andmed esitab
enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja . Registriosa esimesse jakku kantakse ka
kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud
asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu
kinnistusregistriossa. Kui asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, parandatakse ka märge.
Registriosa teise jakku „Omanik“ kantakse andmed omaniku, ja kui kinnistu on ühises
omandis , siis omanike kohta. Viimasel juhul märgitakse ka, kas kinnistu on ühis- või
kaasomandis, ning kaasomandi korral tuuakse kaasomanike osade suurus.
Registriosa kolmandasse jakku „Koormatised ja kitsendused“ kantakse kinnistut
koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja
märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked
omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste
kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral
kantakse märkus riigivara valitseja kohta.
Registriosa neljandasse jakku „Hüpoteegid“ kantakse andmed hüpoteegipidaja,
hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja
kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus
kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa.
Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel.
Kinnistusregistrit peetakse vaid elektrooniliselt
· kinnistustoimikust- Kinnistustoimik on toimik , mis on sisse seatud iga kinnistu jaoks eraldi. See tähistatakse
kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kinnistustoimik koosneb registriosa ärakirjast
ja kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest – originaaldokumendid või nende
kinnitatud ärakirjad). Kinnistustoimikusse koondatud dokumendid on algdokumentideks
kinnistuspäeviku ja –registri sissekannetele.
Kinnistustoimikus leiduvad dokumendiliigid on1:
dokumendiliigid / sarjad kirjeldus / seletus
1. kinnistamisavaldused 1) notariaalsed või lihtkirjalikud;
2) ühel või kahel lehel;
3) originaalid (v.a kui kinnistamisavaldus
käib mitme registriosa kohta, siis on
originaal ühes toimikus ning teistes viide,
kus on originaal ja ärakiri);
4) võivad olla köidetud;
5) võivad olla pitseeritud;
6) A4 suuruses.
2. lepingud 1) võlaõiguslikud kokkulepped ja
asjaõiguslepingud (müügilepingud,
kinkelepingud, asjaõiguslepingud jne);
2) lihtkirjalikud ja notariaalsed;
3) võivad olla köidetud, pitseeritud;
4) üldjuhul A4 formaadis, lisad, nt plaanid,
võivad olla suuremad (A3 või veelgi
suuremad).
3. plaani- ja kaardimaterjal üldjuhul riikliku maakatastri pidaja poolt
kinnitatud ärakiri A3 suuruses.
4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud
nin A4 suuruses.
5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid;
2) notariaalsed ja lihtkirjalikud;
1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes.
4
3) ühel lehel või köidetud ja/või
pitseeritud;
4) A4 suuruses.
6. korraldused , otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad
ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses.
7. kohtuotsused, kohtulahendid (määrused
vms)
Ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4
suuruses.
8. riigivararegistri väljavõtted koopiad , väljatrükid. A4 suuruses.
9. väljavõtted Riigi Teatajast2 koopiad, väljatrükid. A4 suuruses.
10. Ametlike Teadaannete (AT) väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses.
11. erinevad tunnistused, registrite
väljavõtted
üldjuhul ärakirjad, kuid võib olla ka
originaale (dublikaate), ärakirjad koos
tõlgete ja/või apostillidega. A3, A4, A5
suuruses.
12. teated lihtkirjalikud A4 suuruses.
13. enampakkumisaktid, arestimisotsused. lihtkirjalikud A4 suuruses.
14. kinnistamisotsused lihtkirjalikud A4 suuruses.
15. kandemäärused (määrused),
määruskaebused
lihtkirjalikud A4 suuruses.
16. maksekorraldused koopiad. A4 suuruses (kui on paljundatud
või prinditud) või tavapärases suuruses,
milles pangad neid väljastavad

Mis on valdus ja omand, kuidas on neid võimalik kaitsta
Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine.
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik on kaudne valdaja.
Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes.
Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte.
Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist
Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks , mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt. Kaasaegses Lääne ühiskonnas on omandil tugev individuaalsuse konnotatsioon . Omandi ning konkreetsemalt individuaalse omandi mõiste on olnud kriitika esemeks selle välja kujunemisest alates.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
Omand koosneb järgmistest õigustest:

õigus asja vallata
õigus asja kasutada
õigus asja käsutada

Ühisomand ja kaasomand
Kaasomand-Kui üks asi on üheaegselt mitme isiku oma, siis on asi omanike kaasomandis, ehk mitmel isikul on selle sama asja peale õigus. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, vastupidine peab olema kindlaks määratud kas siis vastava lepinguga või sätestatud seaduses.
Kaasomand võib tekkida:

seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega;
lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt;
omandi jagamisel;
juhuse tõttu;
igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt.

Ühisomand on inimese loodud hüvised või loodusvarad, mille kasutamine on mõjutatud ühe poole ületarbimisest – selle võrra saavad teised pooled vähem tarbida[1].
Avalik hüvis erineb ühisomandist selle poolest, et selle tarbimine inimeste poolt ei vähenda kogust, mis jääb teistele tarbimiseks

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 352 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

352 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sapikivike Õppematerjali autor

1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?
2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.
3. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine.
4. Mida tähendab töötasu alammäär?
5. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
6. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
7. Millal aegub põhipuhkus?
8. Puhkusetasu maksmine.
9. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
10. Varalise vastutuse kokkulepe.
11. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
12. Töölepingu lõppemise alused.
13. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
14. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
15. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
16. Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule?
17. Mis on kuritegu?
18. Mis on väärtegu`?
19. Mis on asjaõigus
20. Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus
21. Mis on valdus ja omand, kuidas on neid võimalik kaitsta
22. Ühisomand ja kaasomand

õigusõpetus Ühisomand töölähetus töötaja

Sarnased õppematerjalid

doc

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused (K.Joamets)

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pik

Õigusõpetus

docx

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS TÖÖÕIGUSES

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse sa

Tööõigus

docx

Õigusõpetuse 2. kontrolltöö vastused

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? 2. § 16. Töötaja hoolsuse määr 3. (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 4. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse

Õigus

docx

Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused

ÕIGUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. 2. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. 3. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega? Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: a) ületab alaea

Õigusõpetus

docx

Õigus, kontrolltöö 2

KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtu

Õigus

doc

Õigusõpetuse teine kontrolltöö 2011 (k.joamets)

ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastas

Õigusõpetus

doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus

Õigus

pdf

Töölepingu seadus 2018

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05

Tööõigus

Rohkem sarnaseid