Referaat: abikaasade varasuhted (2)

5 VÄGA HEA

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitus instituut
Geomaatika osakond
Abikaasade varasuhted
Referaat õppeaines „Tsiviilõigus“
MS.0107
Koostas : Anton Makarjev
Juhendas: lektor Reet Nurmla
Tartu 2012

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
Varaühisus 4
Lahusvara 4
Ühisvara valitsemine 5
Varaga tehingute tegemine 5
Tehingu heakskiitmine 5
Vastutus kolmanda isiku ees 6
Vara kasutamise hüvitamine 6
Varaühisuse lõpetamise hagi 6
Ühisvara jagamine 7
Vara juurdekasvu tasaarvestus 8
Vara valitsemise õigus 8
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel 8
Varalahusus 10
Abieluvaraleping 11
Abieluvaralepingu lõppemine 11
Kasutatud kirjanduse loetelu 12
Sissejuhatus 3
Varaühisus 4
Ühisvara valitsemine 5
Ühisvara jagamine 7
Vara juurdekasvu tasaarvestus 8
Vara valitsemise õigus 8
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel 8
Varalahusus 10
Abieluvaraleping 11
Kasutatud kirjanduse loetelu 12

Sissejuhatus

Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga.
Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni – selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut.
Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4. peatükk.

Varaühisus

Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt, st läheb ühisomandisse. Ühisvaraga tehtavates tehingutes peavad abikaasad osalema koos või peab tehingu tegemiseks olema teise abikaasa nõusolek. Teise abikaasa nõusolekuta võib teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine , söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine. Abieluvaralepinguga on võimalus anda vara valitsemise õigus ühele abikaasale, kuid ka siis on keelatud ühe abikaasa poolt üksinda ühise koduga tehingute tegemine. (Notarite Koda, 2012)

Lahusvara

Ühisvara hulka ei kuulu kindlasti abikaasa lahusvara. Lahusvara hulka kuulub: abikaasa isiklikud tarbeesemed . Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mida sai abikaasa juba abielus tasuta käsutuse, nt. kinge alusel või pärimise teel. Samuti esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.
Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. ( Riigiteataja , 2009)

Ühisvara valitsemine

Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Abikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust .

Varaga tehingute tegemine

Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht.

Tehingu heakskiitmine

Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kui abikaasa on teinud tehingu teise abikaasa nõutava nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha abikaasale, kelle nõusolekuta tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.
Kui abikaasa, kelle nõusolekuta tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta.
Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine. See ei kehti testamendiga tehtavate korralduste kohta.

Vastutus kolmanda isiku ees

Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses:
1) nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvara valitsemisest tulenevalt
2) abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest;
3) kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga.Selle sõlmimiseks on vaja ka teise abikaasa nõusolekut.
4) muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.

Vara kasutamise hüvitamine

Kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui: üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse. Samuti kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe.

Varaühisuse lõpetamise hagi

Abikaasa võib hageda varaühisuse lõpetamist, kui:
1) tema õigused on oluliselt ohustatud seetõttu, et teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda , või seetõttu, et teine abikaasa ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises;
2) teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada .
Kui varaühisus on lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja abieluvararegistrile vastava kande tegemiseks. Varaühisuse varasuhte lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus.

Ühisvara jagamine

Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Varal lasuvate kohustuste täitmine
Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.
Abielu lõppemine abikaasa surmaga
Kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut.

Vara juurdekasvu tasaarvestus

Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel.

Vara valitsemise õigus

Abikaasad valitsevad neile kuuluvat vara ühiselt, lähtudes perekonna huvidest ja vajadustest. Vara hulka kuuluvate üksikute esemete valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on abikaasal, kes on eseme omanik.
Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või ühe abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.
Kui tehing vastab korrapärase majandamise põhimõtetele, võib abikaasa avalduse alusel anda teise abikaasa asemel nõusoleku kohus hagita menetluses, kui teine abikaasa nõusoleku andmisest piisava põhjuseta keeldub või kui taei saa nõusolekut anda ning nõusoleku andmisega viivitamine võib põhjustada kahju tekkimise.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel

Abikaasa võib abielu kestel hageda vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist ja soetisvara tasaarvestamist, kui teine abikaasa on pika aja jooksul rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust või muud abielusuhtest tulenevat varalist kohustust ja võib eeldada, et ta rikub neid ka tulevikus. Lisaks sellele kui teine abikaasa on ilma piisava aluseta kestvalt keeldunud abikaasat oma vara seisust teavitamast või abikaasad on juba vähemalt aasta aega elanud lahus.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus.
Nõuet raha saamiseks saab esitada kolme aasta jooksul arvates varasuhte lõppemisest.

Varalahusus

Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe.
Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud.
• Seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes ei ole.
• Varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.
• Kokkuleppel võib soetada konkreetsed esemed kaasomandisse .
• Lahusvarasuhte asemele saab abieluvaralepinguga valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse.
Siiski peavad mõlemad abikaasad tagama teineteise ja kogu perekonna igapäevaste vajaduste katmise ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades. (Notarite Koda, 2012)

Abieluvaraleping

Abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte, kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta.
Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Enne abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielu sõlmimise päeval.
Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult. Abieluvaraleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis.

Abieluvaralepingu lõppemine

Abieluvaraleping lõpeb, kui:

üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse

sõlmitakse uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe

vara juurdekasvu tasaarvestus või varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega.

Kasutatud kirjanduse loetelu

Notarite Koda. (02. 22 2012. a.). Notarite Koda/Varasuhted. Allikas: http://www.notar.ee/21668
Riigiteataja. (18. 11 2009. a.). Perekonnaseadus. Kasutamise kuupäev: 21. 02 2012. a., allikas Elektrooniline Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 50 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toffka Õppematerjali autor

tehing lahus avaldus hagi hüvitis lõpetamine ostmine maksmine tarbeesemed geomaatika metsandus instituut maaehitus tsiviilõigus

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014

Sarnased õppematerjalid

docx

Abikaasade varasuhted

Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa.

Õigus

doc

Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte

EESTI MAAÜLIKOOL Koostajad: Õppeaines: Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte Õppejõud: Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt

Õigusõpetus

docx

Perekonnaõigus

perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,

Õigus

docx

Kordamisküsimused perekonnaõigusest

muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või

Perekonna- ja pärimisõigus

docx

Perekonnaoõigus

Siseriiklik õigus EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS)

Perekonna- ja pärimisõigus

docx

Erinevad seadusepunktid Eesti seadusest.

 Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi  Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena  Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..)  Varaühistus(1)  Vara juurdekasvu tasaarvestus(2)  Varalahusus(3)  Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2)  Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist  Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara  Koguvara

Õigusteadus

pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja

Perekonna- ja pärimisõigus

docx

Notariaaltoimingud – arvestus 2017

päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka

Perekonna- ja pärimisõigus

Rohkem sarnaseid