KOLMAS SEMINAR ASJAÕIGUS (0)

KOLMAS SEMINAR
Tülitsevad kaasomanikud
A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek , mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt , et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2
pinda, millest B kasutas 50m2. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei ole sellega nõus, et A kinnisasja omale saab ja tahab, et kinnisasi hakkaks tervikuna kuuluma B-le. B on nõus kinnisasja eest maksma 100 000 eurot.
Mida peavad A ja B nõudma , et saada oma tahtmist ja kui palju raha saavad nad hüvitisena nõuda?
Hüpotees : Kas A saab esitada kaasomandi lõpetamist B vastu AÕS § 77 alusel ? Kui palju peab maksma raha ?
Eeldused:

Kaasomand (+)

kokkulepet ei ole ? (+)

Nõue ? (+)
Vastus: Saab esitada kaasomandi lõpetamise nõude § 77 alusel. Saab nõuda 80 000
Alkoholi tarbimine keldris
Kinnisasja kaasomanikud A, B ja C lepivad omavahel kokku, et nad kinnisasjal alkoholi ei tarvita ja et C võib kasutada teisi välistavalt maja all olevat keldrit. Keldri kasutuse kohta sõlmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse.
Mõni aeg peale kokkulepete sõlmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema ainupärijana B2. C müüb talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa C2-le.
B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar päeva peale seda hakkab B2 keldris jooma.
C2 keelab B2-l keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise . Kas õigustatult?
H. Kas C2 saab nõuda B2 VÕS § 108 (2) alusel kokkuleppe toimimist ?
Eeldused:

mitterahaline kohstus ? (+)

Kehtis ?

• Leping ? (+)
  
• kas kehtib B2 ja C2 suhtes ?
  
• § 79 märkus § 63 (1) p 4
  

V. C2 saab nõuda keldri kasutamise lõpetamist VÕS § 108 (2) alusel, kuid ei saa nõuda alkoholi joomise lõpetamist.
Varastatud auto tuunimine
Heauskne H ostab varas V-lt varastatud auto. Auto päritolust H teadlik ei ole. Peale ostu vormistamist värvib H auto roosaks, paneb alla valuveljed , sisse nahkistmed, pakiruumi täidab täielikult suurte kõlaritega ning autosse ostab väga hea võimendusega maki, autole puurib tahaotsa tuuletiiva. Ja laseb paigaldada katuse akna. Roostetanud summuti vahetab uue vastu. Siis avastab omanik O, et auto on H käes ja tahab seda kätte saada. H ei ole nõus autot tagastama, vähemalt mitte enne, kui talle ei hüvitata tehtud kulutused.
Hüpotees: Kas O saab nõuda autot H-lt AÕS § 80 (1) alusel ?
Eeldused:

O peab olema omanik ?

• § 92 ? (kas on omanik, kas on vallasasi , kas on kasutusõigus ) -
  
• § 95 ? ( et ei oleks varas ja välistavad asjaolud ) -
  

H on valdja § 33 (1) ? +

H peab olema valdamiseks õiguslik alus ? AÕS § 88 (1), VÕS § 110 (1)

Kas H on vastunõue O vastu ? AÕS § 88 (1) vajalike kulude hüvitamiseks TsÜS § 63 --- värv ei ole vajalik - ; veljed ei ole vajalik - ; nahk ei ole vajalik; kõla ei ole vajalik; makk ei ole vajalik; tuuletiib ei ole vajalik + - , katuseaken ei ole vajalik, summuti + - . Piisab ühest nõude vajalikkusest siis vastunõue on õigustatud ja on õigus asja vallata seni, kuniks hüvitab ühe nendest .
VASTUS: O saab nõuda autot siis kui ta on hüvitanud ühe nendest nõudest.