Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL....................
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirj...
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline ...
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühis...
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon pu...
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Protokoll Protos (esimene) + kolla (liim) = protokollon (esimene leht, mis liimiti dokumendirulli ülaserva ning millele märgiti üriku sisu ja autori nimi). Kesk- ja varauusaegne tähendus nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid. Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne. Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed, diplomaatiline korpus, hierarhia, riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud. Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ame...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid 1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. 2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. 3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. 4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi...
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadu...
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...