Ühiskonna sidusus (2)

Ühiskonna sidusus T.2
1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu.
Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud.
Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus
Pluralism- ehk paljusus . Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus.
2.Avalik sektor :
Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
Riigi tunnused: võimu teostamine , suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus
Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia , moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.
EV põhiseaduslikud institutsioonid : riigikogu, vabariigi president , vabariigi valitsus, eesti pank , riigikontroll, õiguskantsler, riigikohus
Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
Ettevõtted, nende ühine eesmärk- kasumi taotlemine ja eraomandus.
Riigi majandusse sekkumise teooriad: 1)riigi jõuline sekkumine 2)selle vastu- vabaturumajandus. Turg juhib majandust justkui nähtamatu käega.
Turutõrked- välismõjud ja loomulikud monopolid.
ning riigi sekkumine nende lahendamisel- peab sekkuma, et neid puudusi kõrvaldada
Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta
3.Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond , kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda v teenida kasumit.
Selle analüüsimise 2 võimalust: (äritegevus, mittetulunduslik tegevus??)
Kodanikuühenduste võimalused mõjut riigipoliitikat: streigid, meeleavaldused, kirjad/ avaldused , osalemine seaduse väljatöötamisel
Partnerlus avaliku ja 3nda sektori vahel: kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida, kasvatab demokraatlike riikide väärtusi(sallivus, koostöövõime, omaalgatus ); riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise.
4.Sotsioloogia-sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
Sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele.
Sots mobiilsus - inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis
Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi
Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise
Sots staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid .
Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele.
Sots tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus .
Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: haridusnäitaja, vabameelsuse ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine.
Kihistumise mudelid: alamklass , keskklass, kõrgklass
Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga: klassikalise kihistuse määramisel on 2 olulist komponenti- tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedžer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta.
Rollikonflikt - olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt õpetaja-ema.
Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised
5.M.Weber. Võimu olemus: võim kui inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim- teatud laadi suhe inimeste vahel.
Võimu ressursid: ainelised(omand, kapital ); vaimsed(teadmised, kogemused)
Võimu teostamise meetodid: 1)autoriteet 2)sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla v karistuse ees.
Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.
Riigivõimu tunnused: seaduste kehtestamine, maksude kogumine, ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, otsused on kohustuslikud, korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierharhia.
Riigivõimu komponendid: asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia-ametnikkond, kirjalikud õigusnormid.
Võimu hierarhilisus?- ehk ülevalt-alla sõltuvus. Klassikaline riigivalitsemine lähtub sellest
Sotsiaalne partnerlus- seaduse v mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab.
Võim ja võrgustikutöö. Võrgustikuvalitsemine. Selle abil loodetakse muuta valitsemine paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks.
3.Ideoloogia- korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi
Liberalism : *indiviidi vabadus *seadused ja sõltumatu kohtusüsteem *majanduses turumajandus , konkurents , avatud turg, min riigi sekkumine *kõrged maksud *igaühe elujärg sõltub isiklikest jõupingutustest *rahvusvaheline koostöö
Konservatism : *traditsioonid, rahvuslus , kristlik moraal *stabiilsus, ettevaatlikud nind järkjärgulised reformid * kollektiiv üksikisikust tähtsam *majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt *rahvastiku kapital ja ettevõtjate huvid *traditsioonide kooslus - suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll.
Sotsiaaldemokraatia : *võrdsus, solidaarsus *heaoluühiskond *parlamentaarne vabariik *astmeline maksusüsteem, paks riik *tasuta haridus ja arstiabi *sotsiaaltoetused kõigile, kes vajavad *suhtumine kirikusse vabameelne
Moodsad /kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus : *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine *heaoluriigi muutumine paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks *uus segamajandus
7.Heaoluriik- riik, mis sekkub majandusliku tootmisening jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule
Jätkusuutlikkus- säästev areng. " arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve."
Konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli põhimõtted.
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus , kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused
Sots tõrjut vältimise võimalused: moodsad sidevahendid , eeskätt internet . Toetusprogrammid äärealade arendamiseks.
Sotsiaalne kodakondsus- põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule.
Positiivne heaolu- ...tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud e. inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.