Õigusnormid ja õigussüsteem (0)

 
Õigusnormid  ja  õigussüsteem
Referaat
Õppeaine: Õiguse alused
Sisukord
SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3
SOTSIAALNE REGULEERIMINE  JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4
1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4
ÕIGUSNORM ............................................................................................................................6
2.1.  Liigid...............................................................................................................................6
3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8
3.1. Hüpotees ...........................................................................................................................8
3.2. Dispositsioon ....................................................................................................................9
3.3.
Sanktsioon ..................................................................................................................10
4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS.............................................12
5. JURIIDILINE FAKT.........................................................................................................13
6. ÕIGUSSÜSTEEM , ÕIGUSHARU  JA  ÕIGUSPEREKOND ..........................................14
Õigussüsteem........................................................................................................................14
Õigusharu..............................................................................................................................14
Õigusperekond......................................................................................................................16
KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17
KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18
SISSEJUHATUS
Selle referaadi aluseks võtan   Raul  Naritsa „Õiguse  Entsüklopeedia “ ja  Advig  Kirise, Poigo  
Nuuma , Ants Kukruse ning Enno Oidermaa  „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle  
referaadi  nende vaatenurgast lähtudes. 
  Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi 
põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. 
Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele 
struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning  juriidilisele faktile.
  Referaadi eesmärgiks ongi eelkõige anda põhjalik ülevaade õigusnormidest- nende liikidest, 
tunnustest, loogilisest struktuurist kuid ka sellest, kuidas sõnastada õigusnorme õigusakti 
tekstis. Annan ülevaate ka õigussüsteemist ja ka  õigusperekondadest.
  Valisin selle teema, kuna tahan rohkem teada saada, mida kujutavad endast õigusnormid 
ning  millistest üksustest koosneb õigussüsteem.
3
SOTSIAALNE REGULEERIMINE  JA SOTSIAALSED NORMID
„Sotsiaalne   reguleerimine   on   süsteem,   mis   koosneb   sotsiaalsetest   normidest   ning   mis   on
teatavas suhtes üksteisega. Sotsiaalne  regulatsioon  toimib nagu iga teine süsteem - suhteliselt
autonoomselt ja see teeb ta teistes süsteemidest suhteliselt eristatavaks.“ 1
  Sotsiaalset reguleerimist esineb kahel viisil:
1. Individuaalne   ehk    kasuaalne    reguleerimine   tähendab   seda,   et   inimeste   käitumine
määratakse   kindlaks   ühekordsete   personaalsete   aktide   abil.   Iga   konkreetse   isiku
küsimus lahendatakse just selle  juhu kohta antud ettekirjutuste järgi.
2. Normatiivne reguleerimine tähendab, et inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli
abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat
liiki käitumisaktide või subjektide suhtes.2
    Reguleerimist   vajavate   ühiskondlike   suhete    erisused      nõuavad   tavaliselt   ka   erinevat
normatiivset   reguleerimist.   Seepärast   kasutatakse   kahte   erinevat   sotsiaalse   reguleerimise
viisi.3
1.1. Sotsiaalsed normid
Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet: nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid.
Tüüpilised   sotsiaalsed   normid   on   üldise    iseloomuga    ja   üldkohustuslikud.
Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes:
1.  Moraalinormid    on   kõlbluspõhimõtted,   mis   on   ühiskonnas   tunnustatud
käitumisreeglitena (aus- ebaaus).
2. Korporatiivsed   normid   on   käitumisnormid,   mis   reguleerivad   suhtlemist
organisatsiooni sees ja ka teiste organisatsioonidega. 
3. Tava on  käitumisreegel , mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb
tema   pikaajalisest   ja   paljukordsest   kasutamisest.   Tavade   hulka   kuuluvad   ka
traditsioonid.4
1   Paas , T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991, lk 17 jj.
2   Kiris , A.,  Kukrus , A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus . Külim, 2009, lk 39.
3  lbid.: 39.
4 lbid.: 40.
4
4. Religioossed normid reguleerivad liikmete suhtlemist omavahel kui ka  kirikuga  ning
usuühingute korraldust ja funktsioone.
5. Välise kultuuri normid (ka kombestiku normid) reguleerivad indiviidi käitumise välist 
külge ning neid on erinevad sotsiaalsed kihid aegade jooksul väärtustanud küllaltki 
erinevalt.5
   Need sotsiaalsed normid on ühed tähtsamad normid, kuid kõige erilisema tähendusega on
siiski õigusnormid.
  Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused:
1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste  toiminguid ;
2) kohustus- inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale;
3) realiseerimise viis- sotsiaalne norm täidetakse kas vabatahtlikult või  sunni  mõjul;
4) eesmärk- sotsiaalse normi eesmärgiks on saavutada kehtestatud reegli või malliga 
ettenähtud vajalik käitumine;
5)  abstraktsus - sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate 
samatüübiliste olustike üldistusele;
6) kehtivus aegruumis- sotsiaalse normide teke, muutumine ja kadumine on pidev 
aegruumis toimuv protsess, kuid samas kehtivad nad  püsivalt  mingil kindlal 
ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes.6
  Sotsiaalsete normide funktsioonid on: reguleeriv, stabiliseeriv, koordineeriv, sotsialiseeriv. 
Kõik need sotsiaalsete normide funktsioonid on suunatud ühiskonna kõigi ja igaühe kaitstuse 
tagamisele ning kooselu korraldamisele.7
5  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 40.
6   http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_nor m
7   http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm 
5
ÕIGUSNORM
Õigusnorm on sotsiaalse normi üks alaliikidest, seega on talle omased järgnevad tunnused:
1) ta on inimeste käitumise reegel;
2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele 
reglementeerimisele;
3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu 
tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.8
  Õigusnormil esinevad ka erilised tunnused, mis eristavad neid teistest sotsiaalsetest 
normidest:
1) õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu;
2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik;
3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel;
4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb 
neile subjetiivsed juriidilised kohustused;
5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel;
6) õigusnormid on käitumisreeglid, mis on formuleeritud õiguslausetena.9
Seega on õigusnorm riigi poolt kaitstav ja riigist lähtuv üldkohustuslik käitumisreegel, 
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed 
õigused ning pannakse juriidilised kohustused.10
2.1.  Liigid
Õigusnorme liigitatakse järgmiste tunnuste alusel:
1. Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud, eristatakse:
Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. 
Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad  seadustest  madalamates õigusaktides ja on 
vastavalt ka madalama juriidilise jõuga.11
8    Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 41.
9    lbid.: 41.
10 lbid.: 42.
11 lbid.: 42.
6
2.  Reguleerimisobjekti  järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja 
õigusinstituutidele.
3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise  kehtivusega  ehk 
ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Ajutised 
normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks.
4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse:
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi          
keskorganite õigusaktides.
Lokaalsed  normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, aga ainult riigi 
teatud piirkonna jaoks.
Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad 
selle organi jurisdiktsiooni all  oleval  territooriumil.
5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla:
Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud 
normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel.
Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad 
täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud 
kokkuleppele.12
6. Täidetava funktsiooni järgi:
Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikust elust  osalejate  jaoks juriidilised 
õigused ja kohustused.
Kaitsvad õigusnormid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud 
õigusrikkumise eest.13
7. Vastavalt regulatsiooni viisile: 
Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse  sooritada  kindlaid positiivseid 
tegusid.
Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest.
Õigustavad normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused
ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid.14
12  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 42- 43.
13  Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn:  Juura , Õigusteabe AS, 2002,  lk 104 - 105.
14  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 43.
7
3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR
Õigusnorm peab vajaliku toime reguleerimiseks määrama:
1) tingimused, mille  olemasolul  tuleb käituda vastavalt  normile ;
2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise ( ehk õigused ja kohustused, mis
subjektil tekivad);
3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni).16
  Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme osa:
1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse 
dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.17
  Seega on õigusnorm üles ehitataud tingimuslausena:
Kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon).18
Selline loogiline struktuur on omane ka teistele sotsiaalsetele normidele.
3.1. Hüpotees
„ Hüpoteesis  kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda.“ 19 
Määratluse astme järgi eristatakse hüpoteesi järgnevalt:
1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. 
2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi  kehtimise  tingimused, 
kuid nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist.
3. Määratlemata hüpotees ei määra  rakendamise  konkreetset tingimust. Õigusakti 
tekstides sõnastatakse tavaliselt „vajaduse korral“ või „isiku äranägemisel“.20
16  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 44.
17  lbid.: 44.
18  lbid.: 44.
19  Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002,  lk 100 - 101.
20  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 44.
8
 Konkreetsuse astme järgi eristataks:
1. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi 
kohaldamine. 
2. Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel 
kujul.21
   Tingimuse iseloomu järgi eristatakse:
1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu.
2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui üheaegselt esineva tingimuse 
olemasolu.
3.  Alternatiivne  hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu 
kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. 22
  Sellest tulenevalt võivad õigusnormi hüpoteesi tingimusteks olla aeg, koht, subjekti erisused 
või muud konkreetsed  asjaolud , mille olemasolu või puudumine määrab kindlaks normi toime
erisused või kehtivuse.23
3.2. Dispositsioon
Õigusnormi dispositsioon  näitab, kuidas peab inimene käitumine, kui ta on sattunud 
hüpoteesis kirjeldatud olukorda.24 
Normatiivses  aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla:
1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata.
2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist 
lähemalt. 25
21  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 45.
22  lbid.: 45- 46.
23  lbid.: 44.
24  Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002,  lk 101.
25  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 46.
9
  Käitumise määratluse astme järgi eristatakse:
1. Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks 
poolte õigused ja kohustused,  jätmata suhte subjektidele valikuvabadust.
2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse ise seadusega 
kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama 
käitumisvariandi vahel.26
  Õigusliku iseloomu järgi eristatakse:
1.  Imperatiivne  dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis  kohustuseks  teatud 
viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. 
2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile teatavalt määral ise kindlaks 
määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele 
võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida.27
Dispositiivseid dispositsiooni  kasutatakse laialdaselt eraõiguses ja on lepinguvabaduse 
väljenduseks.28
3.3. Sanktsioon
Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada nende isikute suhtes, kes ei 
käitu õigusnormi nõuetele vastavalt.29 
Määratletuse astme järgi eristatakse sanktsioone:
1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja 
konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit
2. Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi  minimaal - ja 
maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik.
3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi 
rakendaja otsustada.30
26  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 47.
27  lbid.: 47.
28  lbid.: 47.
29  Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002,  lk 101.
30  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 48.
10
 Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse:
1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad 
sunnivahendid, mida rakendab kohus. 
2. Haldussanktsioonid on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest.
3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude st. töölepingu 
seaduses ettenähtud süütegude eest. 
4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida 
rakendatakse tsiviilõiguslike ülesastumiste eest.31
 Struktuuri järgi:
1.  Lihtsanktsioon  näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub 
kohandamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest.
2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne  sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat 
sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest.
3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama 
sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.32
Õigusnormi loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste  tundmine  aitab meil paremini 
mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle iseärasusi sõltuvalt siis ühe või teise normi 
spetsiifikast.33
31  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 47 – 48.
32  lbid.: 49.
33  lbid.: 49.
11
4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS
Üldiselt väljendatakse õigusnormid õigusaktides ning töhtsamad neist seadustes. Õigusnormi 
õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusharust ja vastavalt sellele ka selle õigusharus 
domineerivate normide iseloomust. Seetõttu võib erinevates õigusharudes normide esitamine 
õigusaktides olla oluliselt erinev.34
Karistusõigus  koosneb kaitsvatest õigusnormidest ning selles õigusharus on olulise tähtsusega
õigusnormi sanktsioon. Seega on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati 
sõnastatud  dispositsioon ja sanktsioon.35
Riigiõiguslikes õigusaktides, mis sisaldavad peamiselt regulatiivseid norme ja deklaratiivseid 
sätteid,  on üldjuhul sõnastatud vaid  hüpotees ja dispositsioon.36
Eraõiguslikes õigusharudes on õigusaktide  sätete  sõnastamisel põhirõhk asetatud hüpoteesile 
ja dispositsioonile.37
Õigusnormi viitavaks  esitamiseks  nimetatakse seda, kui õigusnormi loogilise struktuuri mõne 
elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis 
sõnastatud elementi. Õigusnormi  viitav esitamine võib esineda kahel kujul:
1.  Otsesed  ehk ebaehtsad viited on viited, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele 
kas  käsitletava  õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele 
õigusaktile  tervikuna .
2. Kaudne ehk  ehtne   viide  on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele 
ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või 
õigusinstituudile, õigusakti tekstis on see sõnastatud tavaliselt „eeskirjadele“, 
„nõuetele“ või „korrale“.38
Kaudset viitamist kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes ning otsest viitamist 
kasutatakse näiteks Riigikogu valimise seadustes.39
34  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 50.
35  lbid.: 50.
36  lbid.: 50
37  lbid.: 51
38  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 51 – 52.
39  lbid.:  52.
12
5. JURIIDILINE FAKT
Juriidilised faktid – on elulised  asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine 
toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab 
õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise).40 
Juriidilisi fakte on võimalik jagada ka suurtesse gruppidesse, kui võtta liigitamise aluseks 
nende seos inimese teadvuse ja tahtega. Seega juriidilised faktid jagunevad:
1. Sündmused on sellised juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide 
tahtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka inimese loomulik surm.
2. Teod võivad olla kas õiguspärased või õigusvastased. „Õiguspäraste  tegude  puhul 
käituvad õiguse  subjektid  õiguslikku tähendust omavas olukorras vastavuses 
objektiivse õiguse nõuetega. Õigusvastaste tegude puhul ei vii õiguse subjektid oma 
käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.“ 41
 Juriidilisi fakte võib liigitada ka selle õigusliku tagajärje iseloomu alusel:
1. Õigustmoodustavad juriidilised faktid kutsuvad esile konkreetsetel õiguse subjektidel
subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise 
2.  Õigustmuutvad  juriidilised faktid  muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid 
õigusi ja juriidilisi kohustusi. 
3.  Õigustlõpetavad  juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja kohustuste 
toime lõppemise. Selleks juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus ( inimese surm, 
omandi hävimine).42
Lisaks võib üks ja seesama juriidiline fakt olla seotud mitme õigusliku tagajärje võimaliku
saabumisega.43
40   http://www.aabits.net/konspektid/juuraterminid.ht m
41  Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002,  lk 111 – 112.
42  ldib.: 112 – 113.
43  ldib.: 113
13
6. ÕIGUSSÜSTEEM , ÕIGUSHARU JA ÕIGUSPEREKOND
Õigussüsteem
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne 
paigutus  õigusharude ja instituutide kaupa. Õigussüsteemi kui objektiivse struktuurse 
organisatsiooni õige  tunnetamine  loob eeldused tulemuslikult toimiva õigusaktide süsteemi 
kujundamiseks, selles kollisioonide ja lünkade vältimiseks.44
  Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemile on omane kogu normistiku jagunemine 
kaheks põlvkonnaks: 
1. Avalik õigus on õigusvaldkond , mis reguleerib suhteid, kus üheks pooleks on riik ja 
mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks 
on autoritaarne meetod.
2.  Eraõigus  on õigusvaldkond, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 
Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.45
Õigusharu
Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Suhteline 
iseseisvus  tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise objektist.46 
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on:
1. Õigusliku reguleerimise objekt kujutab endast suhteliselt  iseseisvat  inimkäitumise 
ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud. 47  
Seega peab seadusandja õigesti tunnetama reguleeritavate suhete erisusi ja iseloomu 
ning ühte liiki suhteid  reguleerima ühesugusel viisil.
2. „Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida 
kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse 
saavutamiseks.“ 48
44  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 53.
45    http://eope.ehte.ee/oigus1/igusharu_ja_igusinstituut.html 
46  Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002,  lk 103.
47  ldib.: 103.
48  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 55.
14
Õigusliku reguleerimise  meetodeid võib olla kaks:
1. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille
tulemusel  õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis.
2. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte 
subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on 
subordinatsioonisuhetes.49
Kõige olulisemad õigusharud on:
1.
Riigiõigus on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu 
suhteid ja määrab  ühiskonna sotsiaalmajanduslikku ja poliitilise süsteemi. 
2.
Haldusõigus  ehk administratiivõigus reguleerib riigi täitev- korraldavat tegevust, 
sõltmata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib ka suhteid  riigiorganite  
vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel. 
3.
Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes.
4.
Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi
süütegude toimepanijate suhtes.
5.
Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu 
tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
6.
Tsiviilõigus  reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka 
mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. 
7.
Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust 
füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste 
lahendamisel. 
8.
Perekonnaõigus  reguleerib abielu- ja peresuhteid, seega suhteid, mis tulenevad 
abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste 
kohustustest vanemate vastu. 
9.
Tööõigus  reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega 
seotud suhteid.
10.
Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste 
organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka 
sõjalise suhtlemise pinnal.50
49  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 55.
50  ldib.: 57- 60.
15
Õigusinstituut on õigusnormide kogum, mis on suhteliselt iseseisev õigusharu osa ning mis 
reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.51
Õigusperekond
„Õigusperekond on õigussüsteemide  rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul 
doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste otganisatsioonil.“ 52
Tänapäeva suuremad õigusperekonnad on:
1.
Romaani – germaani ehk kontinentaalõiguse perekond. Selles õigusperekonnas
on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab 
vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele 
vastava korra. Sellesse õigusperekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina – 
Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis – Ida maid. Sellesse perekonda 
kuulub ka Eesti õigussüsteem.
2.
Anglo – Ameerika ehk üldise õiguse perekond hõlmab peaaegu kõiki nn 
ingliskeelseid riike. Selle perekonna eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine 
tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Peamiseks 
õiguse allikaks on kohtu- ja halduspretsedent.
3.
Islami õigusperekond, hinduistlik õigusperekond ja judaistlik õigusperekond 
toetuvad  religioossetele põhimõtetele ja normidele, millel on sageli domineeriv 
roll käitumisreeglite hulgas.
4.
 Kaug- Ida õigusperekond ning Aafrika ja Madagaskari õigusperekond 
lähtuvad spetsiifilistest õigusfilosoofilistest kontseptsioonidest, mis põhinevad 
kohalikel tavadel ja tarditsioonidel.
5.
Sotsialistlik õigusperekond, mis sarnanes romaani- germaani perekonnaga oma 
paljude põhimõtete poolest, on praeguseks  esindatud vaid üksiku süsteemiga          
( Kuuba , Põhja- Korea, Hiina).53
Maailma ulatuses iseloomustab õiguse arengut tänapäeval erinevate õigussüsteemide ja –
perekondade  kiire  integreerumine .54
51  Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 56.
52  ldib.: 53.
53  ldib.: 53 – 54.
54  ldib.: 54.
16
KOKKUVÕTE
Antud referaadis  käsitlesin ma õigusnorme ja õigussüsteeme. Arutamisele tulid õigusnormi 
erinevad tunnused-  nii üldised tunnused, kui ka  spetsiifilised . Käsitlesin ka õigusnormi 
erinevate liigituste tunnuseid ning sain teada, et õigusnorme liigitatakse ajalise kehtivuse, 
subjekti ja reguleerimisobjekti järgi jne.
  Sain teada, et õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja 
sanktsioonist ning et õigusnormi loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine 
võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet.
  Selle referaadi kirjutamine andis mulle ka teadmisi juurde selles osas, et kui 
õigusperekonnad koosnevad õigusharudest, siis õigusharud  omakorda koosnevad 
õigusinstituutidest. Kaks kõige suuremat õigusinstituuti on Anglo- ameerika õigusperekond ja
kontinentaalõiguse perekond, viimasesse kuulub ka Eesti õigussüsteem.
  Antud referaat aitas mul tundma õppida lähemalt õigusnormi ja ka õigussüsteemi iseärasusi, 
kuid sain ka kogemusi juurde referaadi vormistamises ning erinevate allikate kasutamises.
17
KASUTATUD KIRJANDUS
1.
Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009.
2.
Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002.
3.
Paas, T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991.
4.
http://www.aabits.net/konspektid/juuraterminid.htm  (04.10.2011.).
5.
http://eope.ehte.ee/oigus1/igusharu_ja_igusinstituut.html  (02. 10. 2011).
6.
http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm  (07. 10.2011).
18

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID
  • 1.1. Sotsiaalsed normid
• ÕIGUSNORM
  • 2.1. Liigid
• 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR
  • 3.1. Hüpotees
  • 3.2. Dispositsioon
  • 3.3. Sanktsioon
• 4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS
• 5. JURIIDILINE FAKT
• 6. ÕIGUSSÜSTEEM , ÕIGUSHARU JA ÕIGUSPEREKOND
  • Õigussüsteem
  • Õigusharu
  • Õigusperekond
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS