Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad?
  • Mis on riigi praksis?
  • Kui palju on seda praksist vaja?
  • Kui pikk see aeg peab olema?
  • Kui pole pretsedenti normi rikkumisele kas võib olla eritingimusi?
  • Kui mitu riiki on vaja?
  • Kui juba norm olemas kui mitut riiki on vaja et normi ümberlükata?
  • Kui mõni riik ei järgi seda praksist mida see tähendab?
  • Kui riigil pole sellenormi suhtes mingit praksist?
  • Kuidas näen edaspidist arengut?
  • Mis on riigi f-n?
  • Milleks on riiki vaja?
  • Mis alusel riike tunnustatakse?
  • Palju territooriumi vaja on et oleks riik?
  • Palju peaks olema?
  • Kui ulatuslik on?
  • KUIDAS RIIK SAAB OMALE TERRITOORIUMI JUURDE?
  • Kes eitab reservatsiooni saab pidada konventsiooni osaliseks?
  • Kes ei aktsepteeri reservatsiooni ei pea aktsepteerima mis siis?
  • Kuidas lepet tõlgendada?
  • Mis on kirja pandud või mida pooled tegelikult mõtlesid?
  • Kui mingi säte õigustühine kuidass ee mõjutab ülejäänud lepet?
  • Millal lepped õigustühised?
  • Mis saab siis kui lepe on sõlmitud vastuolus kehtiva riigi seadusega?
  • Kui lepe jõustub?
  • Mis siis kui riik rikub lepet?
  • Miks tuleks rahvusvahelisi tülisid lahendada rahvusvahelises kohtus?
  • Kui vahekohus eksib?
  • Kuidas kohtunike kohad jaotunud?
  • Keskkonda ning tagada rahvusvahelist kaubavahetust?

Rahvusvaheline õigus – riikidevaheline õigus; suhted
Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid.
Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata.
RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid.
Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus).
Riigis 3 võimu:
  • seadusandlik
  • täidesaatev
  • kohtuvõim
    Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas?
  • seadusandlik – Euroopa Liit – Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle.
  • täidesaatve – Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole.
  • kohtuvõim – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult EL.
    Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda.
    Isiklikud huvid, et seda teha.
    On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus.
    Rahvusvaheline süsteem – jalgpall (ilma kohtunikuta) – kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita.
    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD

    → „American Law Institute” 3 väljaanne
    → „Rahvusvahelise kohtustatuudi artikkel nr 38”
    I § 102 RÕ reegel see, mis on aktsepteeritud rahvusvaheliselt riikide poolt:
    • tava
    • rahvusvaheline lepe
    • tuleb üldistest põhimõtetest

    Rahvusvaheline tava:
    • üldine ja järjekindlalt järgitav → tuntakse, et on kohustatud seda järgima

    → üldine ja järjekindel riikide praksis
    → järgitakse, sest tuntakse seaduslikku kohustust seda teha (ei järgi, sest meeldib, vaid et peab)
    Rahvusvaheline lepe:
    • loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega.

    Üldised põhimõtted:
    • täiendavad normid ja reeglid

    II art 38:
    Rahvusvahelised konventsioonid:
    • loovad reegleid ühinenud riikidele

    Rahvusvaheline tava:
    • samad nõuded, mis I
    • üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti.

    Kohtuotsused :
    • pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele
    • praktiliselt pretsendeni mõju olemas

    RÕ põhiallikad:

    Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad?
    ÜLDINE PRAKSIS
  • Mis on riigi praksis?
  • Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist?
  • Ajaline küsimus – kui pikk see aeg peab olema?
  • Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi?
  • Kui mitu riiki on vaja?
  • Kui juba norm olemas, kui mitut riiki on vaja, et normi ümberlükata?
  • Kas mõnede riikide norm peaks olema kaalukam teise omast?
  • Kui mõni riik ei järgi seda praksist – mida see tähendab? Kas see tühistab normi?
  • On riike, kes ei aktsepteeri mõnda tava, ei ühine mõne tavaga. Kas nad on kohustatud seda normi järgima või mitte?
  • Kas riiki saab siduda normiga, kui riigil pole sellenormi suhtes mingit praksist?
  • Kas riik uue normi tekkimise ajal saab midagi teha selleks, et see norm ei hakkaks talle kehtima?
  • Kas uus tekkinud riik saab mingit normi mõjutada, öelda, et ta ei aktsepteeri seda?
    Tavad võvad olla peegeldatud lepetes ja konventsioonides.
    Pabut Abana kaasus:
    • 1900.a otsustatud USAs
    • USA ja Hispaania vahel sõda; USA sai territooriumi juurde
    • 2 laeva võeti USA poolt sõjasaagiga kinni, koos lastiga
    • I aste leidis, et see on õige → läks Ülemkohtuni välja.
    • Süütud kalalaevad on sõjaolukorras puutumatud – on rahvusvaheline TAVA (konventsioonis kirjas)
    • See on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ajaloos kokku lepitud juba; va Pr revolutsiooni ajal seda põhimõtet ei tunnustatud.

    SS Lootuse kaasus:
    • Pr ja Türgi laevad põrkasid kokku. T läks põhja. Türgi võtts Pr töölise vastutusele. Pr ütles, kui pole tava, ei saa võtta vastutusele. T: kui pole tava, mis keelaks, siis võib.
    • Kes peab tava tõestama (olemasolu) – kaotab!

    1950.a Rahvusvaheline Kohus otsustas
    Ius cogens ’i tavad – täitmine kohustuslik; muuta ei tohi.
    Olulised RÕ normid – TAVAD.
    Veel olulised lepingulised normid.
    • Rahvusvahelise Olümpia Komitee normid
    • Punase Risti normid

    ……………..
    RÕ võib kasutada Rahvusvahelistes tribunalides.
    Nt eri riikidest ettevõtted, lahendab nendevahelisi kohtusasju kolmanda riigi kohtus ( tribunal ).
    Tribunal peab vaatama kohalikku seadusandlust. Kui annaks ebaõiglase tulemuse, ei pea järgima neid norme, mis poolte koduriigis on.
    RIIGID
    Traditsiooniliselt olid riigid ainsad RÕ subjektid, pärast II MS tulid teised subjektid juurde.
    KODUTÖÖ: riikide suveräänsus – kas riigid peaksid ka tulevikus olema suveräänsed või peaks see süsteem kuidagi teisiti välja nägema (et ei ole suveräänsust, loovutatnud osaliselt suveräänsuse – vabatatlikult – EL, ÜRO) – kuidas näen edaspidist arengut? Millised õigused peavad olema, millised õigused tuleks loovutada kõrgemale jõule, tasandile ?
    U 3 lk – enda nägemus (ei tee copy -pastet).
    Kas riiki on vaja, et täita oma f-ni? Mis on riigi f-n? Milleks on riiki vaja?
    SUVERÄÄNSUS – põhjendatud.
    Riik – geopoliitiline olevus:
  • territoorium
  • rahvas
  • avalik võim
  • peavad olema võimelised suhtlema teiste riikidega – PS-ses õigus suhelda – tahtmine, majanduslikud põhjused/võimalused.
    Oluline riigi staatus:
    • nt kui riik tahab saada ÜRO liikmeks – võtab vastu AINULT riike.
    • Nt kui üks riik jaotub mitmeks
    • Mingi osa riigi territooriumist otsustab iseseisvuda
    • Mitu riiki tahavad ühineda
    • Kui vabatahtlikult üks riik jaotub kaheks: Tšehhoslovakkia (Tšehhi ja Slovakkia )

    Mis alusel riike tunnustatakse?:
    • Tunnustamise akt – poliitiline akt – riik otsustab, keda tunnustab või mitte;
    • Riik võib olemas olla, sõltumata sellest, kas keegi teda tunnustab v mitte. On 4 riigile omast tunnust olemas.

    Riigid võivad diplomaatilisi suhteid igal ajal katkestada, seepärast ei kehti põhimõte, et ei tunnustata enam riiki kui sellist.
    Eespool toodud e traditsioonilist riikide tunnust, kuid neid tunnuseid on tänapäeval tekkinud juurde.
    Peab olema mingi kindel territoorium. Territoorium võib nihkuda, peaasi , et on midagigi olemas.
    Kindlad piirid ei ole ainumäärajad. Piirid ei pea olema täpselt paika pandud.
    Palju territooriumi vaja on, et oleks riik?
    Ei ole rahvusvahelist normi, millega sätestatakse mingit miinimumi. Nt Monaco on 1,5 km2 – võib olla veel väiksema pindalaga.
    RAHVASalaline elanikkond
    Palju peaks olema? → mingit piirangut ei ole.
    Nt: Lichtenstein : 28 000 elanikku.
    Peaasi, et rahvast on, on alaline elanikkond.
    AVALIK VÕIM – valitsuse nõue – peab sisuliselt kontrollima seda maa-ala (territooriumi).
    RIIK PEAB OLEMA PÄDEV JA VÕIMELINE LOOMA VÄLISSUHTEID TEISTE RIIKIDEGA – kui on võimalus, peab ise otsustama, kas ssoovib seda õigust teostada või mitte; võib ka loobuda .
    Nt Lichtensteini välissuhteid korrladab Šveits – pole seda õigust lõplikult ära andnud.
    Tänapäeval on neid tunnuseid tulnud juurde!
    OSCE konverentsUSA 5 uut põhimõtet:
    Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega:
  • kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid?
  • respekteerida kõiki piire
  • toetada demokraatiat ja õiugsriigi põhimõtteid
  • kaitsta inimõigusi
  • respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt , Pariisi harta).
    Riik – demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi.
    ÜRO põhimõtted:
  • respekteerida ÜRO hartat
  • garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi
  • respekteerida piire
  • aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega ( USAl polnud seda punkti)
  • kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus).
    Inimõiguste demokraatlik areng!
    Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki.
    Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms).
    Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada – kui riigile omased tunnused puuduvuad.
  • tekib nn ebaseaduslik riik – Lõuna- Rodeesia – kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must – ei peetud õiglaseks valitsuseks.
    Tänu ÜRO seisukohale Lõuna-Rodeesiat ei tunnustatud, L-R ise oli valmis suhtlema; tegelikult olid kõik vajalikud riigi tunnused olemas.
  • Riigid ei tohiks tunnustada ka ebaseaduslikku territooriumi omale juurdevõtmist.
    Teised riigid kohustatud rahvusvaheliste normide tõttu vägivallaga saadud ebaseaduslikku maad mitte tunnustama.
    De jure ei pea teised riigid seda õigeks. Riigid peavad loobuma ebaseaduslikult saadud territooriumist.
    RAHVASTE ENESEMÄÄRAMISE ÕIGUS
    Tegemist rahvastega.
    ÜRO loodi 1945. a
    Liikmed: u 50 riiki: loojariigid: USA, enamus Euroopa riike (va Saksamaa), mõned Lõuna-Ameerika riigid, India (oli iseseisvumas), Nõukogude Liit.
    Riigid olid huvitatud, et kõikÜRO liikmesriigid oleksid võrdsed, et ei sekkutaks teiste siseasjadesse.
    Mõeldud tegelt riikide enesemääramise õigust.
    Aafrika riigid leidsid , et enesemääramise õigus → kolooniatel õigus iseseisvuda.
    Resoutsioon nr 2635 – enesemääramise õiguse põhimõttest. Leiti, et rahvastel peaks olema õigus seda teostada ja saada toetust.
    Enesemääramise õigus – võib tähendada, et saab osaleda riigi poliitilistes protsessides jne võib tähendada ükskõik mida. Äärimisel juhul ka iseseisvumist.
    Ei tohi olla mingit vahesekkumist teiste riikide siseasjadesse.
    Konverents: Eur, USA, Kanada , NL.
    Räägiti enesemääramise õigusest.
    Kolooniad riigi territooriumil – rahvaste gruppide enesemääramise õigus.
    Rahvamass – ühine kultuur, keel, kombed jms – autonoomsuse andmiseks peaksid olema need nõuded täidetud.
    Ka kurdid mahuksid siia alla.
    Enesemääramise õigus – õigus osaleda oma riigi sotsiaalses, poliitilises, majanduslikes ja kultuurilises arengus olemasoleva riigi raames.
    See õigus kuulub rahvastele.
    Kui ulatuslik on? Toimub riigi siseselt.
    On erandeid : millal olemasoleva riigi osa võiks lahku lüüa:
  • koloniaalrahvas
  • lõhutud rahvas (välisokupatsioon)
    Võimalik valida või taastada iseseisvust?
    VALITSUSTE TUNNUSTAMINE
    Käib riigi tunnustamisega üldiselt käsikäes.
    Kui ebasümpaatne valitsus, ei saa öelda, et ei tunnustata enam riiki. Samas ei saa ka ainult valitsust mitte tunnustada – on riigi üks tunnus. Sel juhul lõpetatakse lissalt diplomaatilised suhted.
    Puerto Rico saar – kuulub USA kaitse alla, tegelt autonoomne.
    Eksiilvalitsus:
    • tahetakse, tegemist sõjaolukorraga
    • valitsus eksisteerib väljaspool oma riigi territooriumit ja teised riigid tunnustavad seda
    • on ajutine

    KUIDAS RIIK SAAB OMALE TERRITOORIUMI (JUURDE)?
    • Ostmisega (kui teine riik valmis müüma)
    • Kinkimisega
    • Vahetamisega
    • Loobumisega
    • Leiuga, avastamisega
    • Looduslikel tingimustel

    RIIGI SUVERÄÄNSUSE ULATUS
    Õhuruum – min satelliidi kõrgus – et satelliit ei hakkaks alla kukkuma
    RIIKIDE JÄRJEPIDAVUS
    Riigil võib olla õigusi ja kohustusi.
    Geograafiliste punktide/tunnuste puhul ei ole riikidel valikut.
    …………………
    RIIKIDEVAHELISED RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
    WTO loodi 1944. a
    ÜRO
    ÜROst võib igal ajal lahkuda, on vabatahtlik organisatsioon .
    OPEC – kindlustada õiglaseid – kõrgemaid – naftahindu.
    Maailma Postiliit
    MITTERIIKLIKUD ORGANISATSIOONID – NGO
    Mõnikord on neil tunnustatud juriidiline staatus.
    Ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, on erandeid (Rahvusvahelise Punase Risti Komitee).
    RAHVUSVAHELISED FIRMAD
    Rahvusvaheline süsteem on huvitatud nendest suurfirmadest.
    FÜÜSILISED ISIKUD
    RÕ subjektid (füüsilised isikud):
  • inimõiguste valdkond
  • kriminaalõigus
    Igal riigil õigus määrata, kes on tema kodanikud. Ei ole kohustust anda kodakondsust kõikidele rahvastele.
    Kodakondsus
    …………………….
    Kaasus – lk 431
    LEPINGUTE ÕIGUS
    Lepped enamasti kirjalikus vormis, võib olla ka suulisi. Lepped – mida peetakse siduvateks või mida ei peeta siduvateks.
    Viini lepete konventsioon – VLK
    Sõlmiti 1969 ; jõustus 1980
    Nüüdseks u 100 riiki, kes on sellega liitunud, sealhulgas ka Eesti.
    VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid.
    Ei tõlgendata VLK alla:
    Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms)
    • Helsingi pakt – mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama ; olu oluline mõju; hakati järgima inimõiguste rikkumist NLis .
    • II MS ajal liitlaste vahel sõlmitud lepped – smuti mittesiduvad.

    Vahe siduva ja mittesiduva leppe vahel: kui detailselt on mingi siduv asi seal sätestatud.
    Üldised lepped võivad tunduda, et ei ole siduvad – see võib olla aga petlik .
    Nt kultuuri vahetuslepped – peetakse üldisteks, kuid tegelikult on väga siduvad.
    Riik peab olema esindatud füüsilise isiku pool lepete sõlmimisel – need isikud on ette nähtud; peavad näitama, et neil on täisõigused, - volitused , et sõlmida lepingut.
    Omavad volitusi:

    Veel:
    • Riigi suursaadik – õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused.

    Tuleb kokku leppida lepingu tekstis.
    Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu.
    RESERVATSIOONID
    Reservatsioonide tegemine – selgitus , tõlgendus, arusaamine.
    II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni – ettepanek muuta lepet ( palve leppida temale tehtud erandiga).
    Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud.
    Kui ükski riik polnud nõus – võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda.
    Kui süütu reservatsioon , siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kasõi kiusu pärast – tuli reservatsioon tagasi võtta või leppega mitte ühineda.
    1948. a Genotsiidi konventsioon.
    Kas riiki, kes eitab reservatsiooni, saab pidada konventsiooni osaliseks ?
    Kui ei – jääb norm kehtima.
    Kui ja – siis mis on vahekord , kes aktsepteerisid ja mis on vahekord nende riikide vahel, kes ei aktsepteerinud.
    Riigid, kes on nõus reservatsiooniga – võib tekkida leppeline vahekord ja reservatsioon võib kehtima jääda.
    Kes ei aktsepteeri reservatsiooni – ei pea aktsepteerima – mis siis?
    1) ei tohi aktsepteerda, kui reservatsioon nullib ära konventsiooni kasu, on põhimõtte vastu;
    2) süütum reservatsioon – või aktsepteerida, ei pea.
    Võib tõlgendada, et on lubamau eservatsioon – et nullib põhimõtted ära – et ei aktsepteerita seda reservatsiooni teinud riiki leppe osalisena. Nende 2 riigi vahel siis mingit leppelist vahekorda ei ole.
    Reservatsiooniga ei olda nõud, kuid ülejäänud sätete puhul võib olla riik leppe osaliseks. Konfliktse osa suhtes – sätes kustub ära nende kahe riigi suhtes, lihtsalt tühi koht jääb.
    VLK artikkel 19-23
    A B C D
    I 5(2) + – X
    II – 9 X +
    A-B – kehtib parandusega
    A-C – 5(2) – tühi koht, muus osas kehtib
    A-D – tühine, ei kehti
    Nende omavahel leping muidu kehtib (B, C, D)
    Riigid võivad alati loobuda reservatsioonidest.
    Võivad loobuda mitte aktsepteerimisest ehk siis aktsepteerida.
    Artikkel 31, 32
    Kuidas lepet tõlgendada?
    Kas anda tähendust sellele, mis on kirja pandud või mida pooled tegelikult mõtlesid? Objektiivset või subjektiivselt?
    Tänapäeval – peaks olema objektiivne.
    Kui mingit eriterminit kasutatakse ja millel on oma kindel mõte – tuleb seda järgida.
    Leppe I ptk-s peaks olema oluliste terminite defineerimine (definitsioon).
    Paljud lepped kirjutatakse mitmes keeles.
    Tõlkimisel ei pruugi aga leida täiesti täpset vastet.
    Kui on vaidlemise ruumi – tõlgendamisel jääb peale sõna kitsam tähendus.
    Töögrupi keel – pole veel seda reeglit – mida enamus mõtles, see jääb kehtima.
    PARANDAMINE
    Ettepanek viia parandus sisse.
    Sätestatud .VLK alates art 39.
    Kui tegemist kahepoolse leppega – tahavad parandusi teha, siis teevad, kui ei taha, siis ei tee.
    Konventsioon – peab kõikidele riikidele teatama parandusettepanekust, et saaksid arutlusel osaleda. Kui ei aktsepteeri parandusi, jääb vana lepe kehtima. Kes parandust aktsepteerib, jääb kehtima uus leping.
    Kui üks riik paremat lepet ei tunnista, kaob nende vahel lepe ära.
    2/3 kohalolijaest peab otsustama.
    LÕPETAMINE JA PEATAMINE
    5 ptk al art 42
    Lõpetamise õib läbi viia nagu leppes endas sätestatud (teatud tähtpäev, äramuutev tingimus vms).
    Kui ei ole sätestatud tingimust, või ka teistel alustel lõpetada, peatada.
    Enne VLK – kui mingi säte õigustühine → kuidass ee mõjutab ülejäänud lepet?
    Otsus: art 44
    VLK → võimalik, et mõnes olukorras ainult säte õigustühine.
    Millal lepped õigustühised?
    Mis saab siis, kui lepe on sõlmitud vastuolus kehtiva riigi seadusega?
    → lepped vabatahtlikult sõlmitud, peavad olema seaduspärased
    → peab olema üks oluline õigusrikkumine, enne kui saab pidada lepet õigustühiseks.

    → viga – parandatakse
    → pettus – pahatahtlik tegevus, riiklik altvedamine; muudab riikide omavahelist läbisaamist. Kannataja riigil õigus tühistada sätet ja tervet lepet.
    → korruptsioon – akt otseselt ja kaudselt läbi viidud ühe teise riigi poolt, kes katsus oma tahet peale suruda; mõjutas teise riigi esindajat.
    • Surve – art 51 – muudab lepingu õigustühiseks algusest peale; valikut ei ole
    • Surve riigi esindajale – ptsene v kaudne (šantazeerimine, surve pereliikmele) – lepped õigustühised.

    • Ius cogens norm – kõrvale ei tohi kalduda; tekivad mingil ajal.

    Kas võib lahkuda enne, kui lepe jõustub?
    Erinevad sesiukohad.
    Kui leppe jõustumiseks vaja 30 riiki, kuid 5 lahkuvad , jääb lepe ikkagi kehtima. Kui liiga vähe jääb alles, peaks olema sätetsatud min arv riike, mille korral lepe veel nõusse jääks.
    Art 56
    Mis siis, kui riik rikub lepet?
    Teised – peatavad lepingu; või ei pea rikkunud riiki enam osapooleks.
    Rikkujal riigil leppe peatamiseks (lõpetamiseks) õigust ei ole.
    Kui rikub, kannab vastutust rikkumise eest.
    Kui rikutakse , ei saa rikkuja riik öelda, et antud lepet ei ole oelmas. See õigus on aga teistel riikidel.
    RIIKIDE VASTUTUS RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
    Kui rikutakse teise riigi õigusi, riik vastutab.
    Kui tekitatakse kahju – kohustus heaks teha, hüvitada.
    Lahendatakse läbi diplomaatiliste kanalite .
    Kui vaja, läbi kohtute.
    Eneseabi – ei tohi olla vägivaldne.
    Aktide eest, mis on toime pandud juriidilise isiku, riigi aparaadi poolt, riik vastutab, kui riik on seotud kuidagi selle isikuga (rikkujaga). Ka eraisikute suhtes vastutus – siis ei vastuta riik, kuid kui tegu on riigiaparaadi töötajaga – vastuatb riik.
    Põhimõtteliselt vastuatb riik kõige/kõigi eest.
    Erandid! (ei vastuta, vabaneb vastutusest):
    • Nõusolek
    • Force majure ja asjaolud , mida pole võimalik kontrollida
    • Hädaolukord
    • Vajadusolukord

    • Enesekaitse

    • Vastumeetmete kasutamine, kui on lubatud.

    Nõusolekrikkumine ei ole rikkumine, kui teine riik anab enne selleks nõusoleku, loa.
    Force majure ja kontrollimatud asjaolud
    F.m – 1) ilmastikuolud – nt torm – laevad peavad oma marsruudist kõrvale kalduma ;
    2) pole võimalik viia oma käitumist kooskõlla RÕ normidega – laeva, lennuki navigatsiooniinstrumentide rike .
    Hädaolukord
    Vajadusolukord – kõige rohkem reegleid! Mängus mingi oluline riigi huvi, mida riik tahab kaitsta, peab olema niisugune, et rikub teise riigi õigusi, sest see on ainus võimalus, mil määral saab seda huvi kaitsta, et päästa olulisest ohust.
    • See ei tohi rikkude olulisi kohustusi teise riigi suhtes
    • Ei tohi kasutada vastutusest vabastamiseks
    • Kui tegemist ius cogensi normi rikkumisega (rikkumine keelatud leppega, mis on sõlmitu selle riigiga, kelle vastu rikkumine toimub) kui riik on end ise pannud hädaolukorda – on paikapandud reeglid.

    Olulised riigi huvid:
    • Peab säilitama olukorda, kus teatud ametid peavad oma ülesandeid täitma (päästeamet, keskkonnakatastroof enda territooriumil);
    • Riik saab teada, et õnnetus tuumaelektrijaamas.

    Enesekaitse – teine riik ähvardanud, kasutanud sõjalist jõudu.
    Vastumeetmete kasutamine on lubatud:
    • Vastumeetme kasutamine, mis oleks ebaseaduslik, va, et esimene riik on teise vastu toime pannud jube ebaseadusliku akti – vastu 1 tagasilöök.
    • Võrdsed vastumeetmed – mingid riigi õigused rikutud – kannataja riik võib oma kohustused täitmata jätta.
    • Vastumeetmete kasutamine, mida kahjusaanud riik võib igal ajal kasutada teise riigi vastu.

    Vastumeetmed ei või rikkuda kolmanda riigi õigusi.
    Kollektiivsed vastumeetmed.
    KODUTÖÖ!! Kuidas oleks võimalik paremini kohustada riiki lahendama oma tülisid kasutades kohtulikke vahendeid? Et riigid alluksid kohustuslikule kohtu jurisdiktsioonile?
    Tõhustada riike järgima rahvusvahelisi kohtulahendeid.
    Et oleks ühtne süsteem, mitte erinevad lepped eri riikide vahel? Ütles Mari ;)
    Miks tuleks rahvusvahelisi tülisid lahendada rahvusvahelises kohtus?
    ………………………
    RAHUMEELNE TÜLIDE LAHENDAMINE
  • läbirääkimised
  • vahendaja ( lepitaja ) – keda mõlemad pooled tunnevad , usaldavad.
    Läbirääkimiste +/-:
    • pooled teevad seda täiesti omavahel; on salajane
    • ei tule kõrvalt survet teiste riikide poolt ega ka oma riigi käest ( rahvas, ajakirjandus)
    • parem on kui teised ühe riigi rumalatest vigadest teada ei saaks, et riigi uhkus ei kannataks. Avalikkuse ees suurem eitamine; taganemisvõimalus eksinud poolel läheb plaju raskemaks. Nelja silma all saab kõik ära rääkida, saab asja ära lahendada.
    • Võib juhtuda, et üks pool kuritarvitab läbirääkimisi – venitab, ei taha kokkulepet saavutada.
    • Võetakse kolmas pool, kes kontrollib läbi rääkimisi.
    • Soovimatu möödarääkimine – lahendus: keegi kolmas grupp uurib fakte.
    • Lepitamine – kolmas isik aitab üksmeelt leida.
    • Kolmas pool peab olema väga diskreetne – peab vaatama, mida kummlaegi poolele räägib, peab teadma palju asjaolusid, et suuda leida see nn „ kuldne kesktee”.

    Kokkulepe: kumbki pool ei saavuta max seda, mida oleks tahtnud: võrdne võit/kaotus.
    Lepitaja võib olla kes iganes. Tuleb vaadata, et kas saavutatud kokkulepet on võimalik ka tagada.
    Eeldab riikide mõlemapoolset head tahet ja usku.
    VAHEKOHUS (ARBITRAAŽ)
    Osapooled enamasti tahavad, et sealt tuleks üks siduv vastus neile (et oleks kohustuslik).
    Ise lepivad kokku, et moodustavad enda jaoks ühe rahvusvahelise kohtu oma reeglite järgi.
    Tuleb lahendus, mida pooled on kohustatud järgima. Võib olla ka soovituslik – ise otsustavad, kas otsus on siduv või mitte.
    Vahepela polnud vahekohus tülide lahendamisel popp , nüüd on uuesti moodi tulnud.
    Kui osapooled pole kokku leppinud – lahendab vahekohus.
    Võib seda ka eelnevalt kokku leppida.
    Compromis d’arbitrage – dokument, kus üksikasjalikult kirjas, kuidas VK moodustatakse, mida peab sisaldama; mis on küssa, mida tuleb vahekohtunikul lahendada, probleemi sisu; punktid, kus osapooled on kokku leppinud; asjad, milles osapooled on juba kokku leppinud; palju peaks kohtunikke olema (valitakse kõige rohkem 3 – A võtab ühe, B teise ja kolmanda valivad A ja B poolt valitud kohtunikud).
    Sellepärast vähe kohtunikke, et nii on odavam – osapooled peavad selle kohtu kinni maksma; vahekohtunike tasud on kõrged.
    Sätetstatud: kas tribunalil õigus oma menetlusreegleid kehtestada?`
    Kui VK pandud reeglid, mis teevad võimatuks otsuse tegemise, võivad nad reegleid muuta/juurde võtta, et otsustada.
    Tuleb kokku leppida, milline enamus on vaja otsuse tegemiseks.
    Kokku leppida: ametlik keel, maksumus.
    Kõik küsimused, mis on seotud lepetega, peaksid olema lahendatavad VK-te poolt, mitte Rahvusvahelises Kohtus Haagis.
    Kui vahekohus eksib? Otsus ebaõiglane, tegu korruptsiooniga – vahekohus peax andma õiguse seda istungit uuesti avada, et seda viga parandada.
    Otsus kohustuslik; kuid võidakse kokku leppida, et on soovitusliku iseloomuga .
    TRIBUNALID JA KOHTUD
    Kõige formaalsem
    Haagi Rahvusvaheline Kohus – loodi ÜRO raames
    Kõik ÜRO liikmesriigid kuuluvad RK statuudi alla, lisaks Šveits.
    On 15 kohtunikku, valitud Julgeoleku Nõukogu ja ÜRO Peaassamblee poolt (kui mülemad andnud nõusoleku).
    Ettepanekud rahvusgruppide moodustamiseks.
    Paika pandud max 1, 9.a ametiaeg : iga 3.a tagant 5 kohtunikku ümbervalimisele.
    Kuidas kohtunike kohad jaotunud?
    Et oleks kõik maailmariikide poliitilised ja majanduslikud seisukohad esindatud (riigiti erinevad):
    4 Lääne-Euroopa; 3 Ida-Euroopa; 3 Aasia ; 2 Ladina-Ameerika; 1 USA; 3 Aafrika.
    Mõlemal osapoolel pole enda riigist kohtunikku, võivad määrata – konkreetse kaasuse jaoks (selle).
    Kõik kohtunikud osalevad istungitel otsustamisel . Võib olla ka nii, et osad kohtunikud kambris , lahendavad mingit kaasust (tavaliselt ei tehta ).
    Otsused langetatakse kohalolevate kohtunike lihthäälte enamusega. Viigi korral kohtu president langetab otsustava hääle.
    U 2 kaasust aastas – sp et on tähtsad asjad, miks muidu viiakse. Liiga lihtsaid asju Rk ei ole, neid püütakse omavaheliselt lahendada.
    (kas liiga ebatähtsad või liiga tähtsad)
    Edaspidi RK rohkem!
    RK – tegeleb riikidevaheliste vaidlust äratavate kaasustega.
    II → võib teha nõuandvaid otsuseid (ÜRO Peaassamblee palvel , v organisatsiooni, kes on saanud volitused ÜRO Peaassambleelt).
    Kuidas riik saab nõusolekut anda, et RK oleks tema üle jurisdiktsiooni:
  • ad hoc - vabatahtlik
  • eeölnevalt antud nõusolek, kui on kehtiv; siis on juba kohtusse antud. Teatud reeglid, kuidas saab tagasi võtta – keeruline (nt kui on konventsioonis sees, et on kohustuslik lahendamine RKs, siis ei saa seda muuta, RK on jurisdiktsioon).
  • riigid võivad eelnevalt kuulutada, et alluvad RK jurisdiktsioonile (kirjalik nõusolek) – kohustatud tülisid lahendama Rks. Võivad seda nõusolekut piirata – tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs).
    Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu.
    Eesti – allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta.
    RK – esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole.
    Erand : RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused.
    Osapool ei tule kohale, ei kaitse end – kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on jurisdiktsioon; hagi alus – kohus teeb otsuse, et võib uurida asja ja kaitsta kohale tulemata osapoolt. See pool saab eelise – kohus järgib erilise huviga .
    Riik ei tule kohale – saab aru, et tal on nii nõrk argument.
    3 riiki huvitatud RK kaasusest – võib vahele sekkuda; teatud tingimused:
  • art 62 (kohtu statuut) – juriidiline huvi kaasuses ; võib lubada kohtu poolt.
  • riik, kes tahab vahele astuda teatud konventsioonile, mida kohus peab tõlgendama; kohus peab lubama (riik konventsiooniga seotud) – kohtu tõlgendus muutub vaheleastuvale riigile kohustuslikuks .
    ÜRO harta 94
    JURISDIKTSIOONI ALUSED
    Põhimõtted:
    • territoriaalne – mis toimub territooriumil
    • huvi inimeste ja juriidiliste isikute riikluses
    • passiivne riikluse põhimõte – riik tahab oma kodakondsusega isikuid kaitsta
    • riigikaitse põhimõte – ka väljaspool riigi territooriumi ja mitte tema enda kodanike poolt – kui takistab mingil moel
    • universaalne põhimõte – üldiselt taunitavad.

    • Välja SAATMINE – riik otsustab ja tõstab üle piiri; võib igat mittekodanikku välja saata; eiik ei ole kohustatud kodanikku vastu võtma, kui pole tema kodanik.
    • Välja ANDMINE – antakse üle isik, kes on süüdi mõistetud mingis kuriteos.

    Riikidevahelised kokkulepped – antakse välja (erinevad alused).
    Ei ole kohustust välja anda, võib teha, kui tahab.
    Poliitilise kuriteo eest välja ei anta .
    IMMUNITEEDID ( PUUTUMATUS )
    Riikidel ja teatud rahvusvaheliste isikutel – teatud immuniteediõigused.
    Puutumatuse min-d: riigid võivad oma seadusega laiendada; kitsendada ei tohi (määratud rahvusvahelise õigusega).
    Kunagi peeti absoluutseks (riigid, diplomaadid, konsulid ) → tekkis survet, nüüd kõik riigid absoluutsest puutumatusest loobunud (1950ndate alguses).
    Alates 1970test piiratud puutumatuse seadus.
    19. saj puutumatuse absoluutsus oli reegel.
    Peale I MS suur areng – paljudel riikidel omanduses erahuve; küsimus absoluutse puutumatuse doktriinist; 4 konverentsi; viimane Brüsseli konverents → Brüsseli konventsioon – absoluutse puutumatuse doktriin hakkas tagasi tõmbuma.
    Seotud eelkõige tavadega.
    Äriettevõtetes kasutatakse → puutumatuse reeglid ei kehti enam.
    1934 a konventsioon – tegemist eralaevaga, on puutumatud (ka Eesti).
    Oleks vaja piiratud puutumatuse doktriini – kui pole seotud riigi poliitikaga.
    ……………………….
    KESKKONNAÕIGUS
    Kui looduskatastroof juhtub – kohustus teatada ; olemas ka mereõiguse konventsioon.
    Leppe lõpetamiseks, eriti ühepoolselt, peab olema muutunud väga väga oluline tingimus.
    RIIKIDE VASTUSTUS KAHJU TEKKIMISE EEST
    Välismaalaste õigusi teatud määral õigus piirata:
    Nt: võib: turist
    Ei või: töötada, valimistel osaleda; ei võeta sõjaväeteenistusse.
    Tänapäeval pole välismaalaste õigused halvemad, kui riigi kodanike omad.
    Puudub oma riigi kaitse – on teatud kriteeriumid.
    Välisinvestorid: kui riigistatakse välismaalaste vara.
    Õiglane kompensatsioon ; otsekoheselt makstud; efektiivne 8kasutatavas valuutas); turumajanduse tingimustes õiglane väärtus (ettevõttele).
    Riik võib esitada enda kodanike eest nõuet hüvitada kahju.
    ....
  • kui sekkub riigi siseasjadesse; inimene läheb oma riskil – vähearenenud riik on ohtlik.
  • Leiavad, et standard avatud välismaalastele ja keelatud kodanikele – takistus heaks läbisaamiseks
  • Standard liiga ebakindel ja kohene, et teada, mis see definitsioon on
  • Solvab igat riiki, kui neid vaadatakse, pannakse mingi mõõdupuu
  • Kui erinev õigusstandard välismaalastele – 1) oma kodaniku lähevad reisile – koheldakse paremini kui kodus – pole õige; 2) miks peab kohtlema välismaalasi paremini kui kodanikke – ebaõiglane kodanike suhtes.
    KODUTÖÖ: Mis oleks õige tasakaal rahvusvahelises õiguses, et piisavalt kaitsta loodus ja keskkonda ning tagada rahvusvahelist kaubavahetust?
    RAHVUSVAHELISED INIMÕIGUSED
    Algab ÜRO loomisest, teatud momendil ka varem.
    Täiesti erinev valdkond rahvusvahelises õiguses → ainuke, kus käsitletakse õigust, kus ühel füs isikul on õigus oma riigi vastu, mida kaitstakse rahvusvahelisel tasandil.
    Enne polnud ühegi teise riigi asi, kuidas riik kohtleb oma kodanikke – eristab teistest valdkondadest.
    Kaotati ära orjapidamine (19. saj) – oluline inimõiguse arenguetapp.
    Põhi ÜRO dokumendid : ...
    Saavad alguse juba ÜRO hartast.
    1948 Inimõiguste Ülddeklaratsioon
    Rahvusvahelise konventsiooni vorm
    Euroopa Inimõiguste Kohus – üksikisik – füs isikul õigus rahvusvahelisel tasandil esitada mõne riigi vastu süüdistusi.
    Kohtumenetlus kambrites: 3, 7 v 17 kohtunikku.
    Ameerika Inimõiguste konventsioon jõustus 1978.a.
    INTERNETI LEHEKÜLJED:
  • www.icc-cpi.int Kriminaalkohus RT II osa
  • www.wto.org WTO
  • www.imf.org Valuutafond
  • www.web. worldbank .org Maailmapank
    16
  • Vasakule Paremale
    Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #1 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #2 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #3 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #4 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #5 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #6 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #7 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #8 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #9 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #10 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #11 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #12 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #13 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #14 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #15 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 306 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor oonimetu Õppematerjali autor
    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD
    Rahvusvaheline tava
    Rahvusvaheline lepe
    Üldised põhimõtted
    Rahvusvahelised konventsioonid
    Rahvusvaheline tava
    Kohtuotsused
    Rahvusvahelise õiguse põhiallikad
    ÜLDINE PRAKSIS
    Pabut Abana kaasus
    SS Lootuse kaasus
    RIIGID
    RAHVAS
    AVALIK VÕIM
    RAHVASTE ENESEMÄÄRAMISE ÕIGUS
    VALITSUSTE TUNNUSTAMINE
    KUIDAS RIIK SAAB OMALE TERRITOORIUMI (JUURDE)?
    RIIGI SUVERÄÄNSUSE ULATUS
    RIIKIDE JÄRJEPIDAVUS
    RIIKIDEVAHELISED RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
    LEPINGUTE ÕIGUS
    RESERVATSIOONID
    PARANDAMINE
    LÕPETAMINE JA PEATAMINE
    RIIKIDE VASTUTUS RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
    RAHUMEELNE TÜLIDE LAHENDAMINE
    VAHEKOHUS (ARBITRAAŽ)
    TRIBUNALID JA KOHTUD
    JURISDIKTSIOONI ALUSED
    IMMUNITEEDID (PUUTUMATUS)
    KESKKONNAÕIGUS
    RIIKIDE VASTUSTUS KAHJU TEKKIMISE EEST
    RAHVUSVAHELISED INIMÕIGUSED

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Rahvusvaheline avalik õigus
    40
    docx

    Rahvusvaheline avalik õigus

    Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed ­ teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi ­ rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine ­ reguleerime kriminaalseadustikuga.

    Võlaõiguse üldosa
    Rahvusvaheline avalik õigus
    22
    docx

    Rahvusvaheline avalik õigus

    Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga.

    Tööõigus
    Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt
    84
    pdf

    Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt

    Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester   Loengukonspekt     Rahvusvaheline  õigus  =  RÕ   RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.   28.september  loengut  ei  ole!   Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1  seminari  võimalik  asendada   lühiesseega.     Eksam-­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi  keskne  asi  rahvusvahelises   õiguses  lahti  mõtestada  nt  mis  on  reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐  teoreetilise   kontseptsiooni  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline   ülesanne-­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete   põhimõtete  alusel,  võib  olla  ka  arutlus     31.08.15     Teema  I  –  olemus     Kogu  õigussüsteemi ?

    Õigus
    Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus
    14
    docx

    Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus

    Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid

    Õigus
    Rahvusvahelise õiguse konspekt
    69
    docx

    Rahvusvahelise õiguse konspekt

    1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine

    Rahvusvaheline õigus
    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT
    55
    pdf

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

    1. Olemus Riigisisene õigus​- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris ​tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus ​pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi

    Rahvusvaheline õigus
    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
    60
    doc

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

    I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust

    Õigus
    Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi
    20
    doc

    Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi

    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ­ ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust ­ kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud

    Rahvusvaheline õigus




    Kommentaarid (1)

    west19 profiilipilt
    west19: väga hea
    14:46 19-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun