Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Millised on ühiskonna sektorid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Milline on pluralistlik ühiskond?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Millised on riigi põhitunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Millised need on?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Kes Eesti Vabariigis tänasel päeval nende institutsioonide eesotsas?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Millised on riigiasutusele iseloomulikud tunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Milles seisneb avalik haldus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Millised on riigi ülesanded majanduses?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Q: Mis on majandustegevuse juures välismõju ja ühishüvis?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Tiigi, Carmen

Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass) (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 HALB

Esitatud küsimused

Millised on ühiskonna sektorid?
Milline on pluralistlik ühiskond?
Millised on riigi põhitunnused?
Millised need on?
Kes Eesti Vabariigis tänasel päeval nende institutsioonide eesotsas?
Millised on riigiasutusele iseloomulikud tunnused?
Milles seisneb avalik haldus?
Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?
Millised on riigi ülesanded majanduses?
Mis on majandustegevuse juures välismõju ja ühishüvis?
Millised on riigipoolse majadusellu sekkumise võimalused?
Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus?
Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt mittetulundusühingust?
Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda?
Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ?
Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused?
Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid?
Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse?
Mis on sotsiaalne staatus?
Millised võiksid olla sinu arvates varandusliku kihistumise põhjused Eestis?
Miks on liigne kihistumine ühiskonnale halb?
Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on?
Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused?
Millised on peamised võimu ressursid?
Millised on võimu teostamise peamised meetodid?
Kuidas paiknevad eesti erakonnad parem-vasak skaalal?

KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) !
1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri – millised on ühiskonna sektorid ?

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.

Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb.

Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit :
1) Avalik sektor – riigi- ja omavalitsusasutused
2) Erasektor – eraettevõtted
3) Mittetulundussektor – kodanikuorganisatsioonid ja ühendused

2. Milline on pluralistlik ühiskond?

Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt

Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik.
Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet
Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühist tegutsemist.

3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda.

Arvan, et on. Samas arvan, et ei ole ka. Olenevalt olukorrast ning tegutsemistest, mis erinvates olukordades eesmärkideks seatakse ning kuidas selle kõigega planeerituse järgi toime tullakse.

4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist
Kirjelda ja too näiteid.

Tavaliselt räägitakse poliitika-, majandus- ja sotsiaalsfäärist. Ühiskonnateadlased kasutavad peamiselt avaliku ja erasektori mõisteid. Teaduskeelest on need oskussõnad jõudnud ka laiemasse kasutusse, näiteks ajakirjandusse ja poliitikute sõnavarasse.
Arvan, et sektorid on loodud eraldi, igalühel on oma tähendus ning mõtle mida järgida seega on nad eraldatud teineteisest, kuid samas on nad põimitud, sest mina arvan küll, et mittetulundusorganisatsioonid või eraettevõtted, kuhu alla ilmselt kuulub ajakirjandus on igatepidi seotud. Ajakirjandus ja meedia üldises tähenduses räägib kõigist sektoritest nii kaudselt kui ka luubi all olles. Pole vahet kas see millest meedia oma kõlakaid kajastab on siis riigi valitsus või eraettevõte keldripoes.

5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt.

Riik – Võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste intitutsioonide kaudu.
Riigi põhitunnused :
1) Territoorium - riigile kuuluv maa-ala
2)Elanikkond- riigi territooriumil elavad inimesed
3)Avalik võim- seadusandlik võim( parlament ), täidesaatev võim(valitsus) ja kohtuvõim

6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni – millised need on?

Riigikogu – 'le kuulub seadusandlik võim.
Vabariigi President – on Eesti riigipea.
Vabariigi Valitsus – 'le kuulub täidesaatev riigivõim.
Eesti Pank – korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest.
(omab ka ainuõigust Eesti raha emiteerimisele.)
Riigikontroll – on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus.
Õiguskantsler – on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Riigikohus – on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus.
(omab ainuõigust õigluse üle kohut mõista.)*

7. Kes Eesti Vabariigis tänasel päeval nende institutsioonide eesotsas?

Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.

8. Millised on riigiasutusele iseloomulikud tunnused?

Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest
Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenustajad).

9. Milles seisneb avalik haldus?

On riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avaliku haldust korraldavad intitutsioonid ( maksuamet , sotsiaalkindlustusamet), samas kui klassikalised, riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid (sõjavägi, politsei, vanglad) pälvivad valitsemises väiksemat tähelepanu.

10. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?

Riik tagab haridus - ja tervishoiuteenused, annab välja mitmsuguseid dokumente, peab registreid ja andmebaase, edendab kultuuri. Samas ei tähenda tagamine seda, et just riigiasutused ise peaksid kõike seda tegema.
Palju taolisi ülesandeid täitvad avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile (nt mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt.
Seega koosnev avalik sektor riiklikest ja avalik-õiguslikest intitutsioonidest.

11. Erasektori ja riigi suhted, peamised teooriad ja nende teooriate peamised erinevused Keynes ja Fredman. (tabel lk 33)

Ühiskonna sektorid ei eksisteeri isoleeritult, vaid sültuvad üksteisest.
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise , keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta.
Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.

12. Millised on riigi ülesanded majanduses?

19.saj oli riigi ülesanne valitseda selle sõna otseses mõttes: riik andis välja seadusi, tagas korra ja turvalisuse, kogus makse oma ülesannete teostamiseks.
20.saj laienes seoses heaoluriigi väljakujunemisega hoogsalt võimu täidesaatev haru. Lisaks keskvalitsusele tugevnesid kohalikud ja regionaalsed valitsused, ministeerumidesse lisandus ametnikke, osakondi, nõukogusid ja büroosid.
On kaks vastandlikku seisukohta (teooriat) – ühed pooldavad riigi jõulist sekkumist majandusse, teised on aga selle vastu.
Teooriate peamised erinevused seisnevad selles, et tood teooriad räägivad teineteisele vastu. Mida arvab üks, seda ei arva teine ja vastupidi.

13. Milles seisneb turu puudulikkus (turutõrked). Kirjelda turu puudulikkuse kolm aspekti ja too näiteid.

Väidetavalt turg juhib majandust justkui nähtamatu käega, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Need aga kes pooldavad aktiivsemat rolli majanduses, väidavad, et vigadeta toimivat turgu ja konkurentsi pole reaalsuses olemas.
Kuna esinevad turutõrked, peabki riik sekkuma, et neid puudusi kõrvaldada.
Turutõrgete olemasolu tunnistatakse kõikjal, erinevus on pigem selles, kui palju turutõrgetest tulenevaid probleeme jäetakse inimeste endi lahendada ja kui paljude eest kannab hoolt valitsus.

14. Mis on majandustegevuse juures välismõju ja ühishüvis? Iseloomusta neid lähemalt.

Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomiast, mis tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või – tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud.
Ühishüvis – kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta.

15. Millised on riigipoolse majadusellu sekkumise võimalused?

Majandus ei toimiks, kui ettevõtted ei kasutaks üksteise toodangut uute kaupade tootmiseks või kui kauplemine (raharinglus) üldse puuduks.
Majandus vajab koostööd, ülikoolide ja uurimisinstituutidega, aga ka haridusspsteemiga, et koolitada ettevõtetele vajalike kutseoskustega tööjõudu.
Arenenud demokraatlikud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena. Riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke.

16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus?

poliitiline määratlus on iga inimese enda asi ja seda saab teha vaid siis, kui tunnetatakse selleks vajadust ja veendumust, et selline väljendusvorm on sobiv ja aus. Mitte vältimatu ega kasulik.

17. Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt mittetulundusühingust?

Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. Seltsing ei ole juriidiline isik.
Mittetulundusühing on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut, ning asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.

18. Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda?

Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel.
Selles pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju.
Ühiskonna arengut käsitlevates töödes vastandatakse kodanikuühiskonda barbaarsele, vähearenenud või ka totalitaarsele ühiskonnale.

19. Mittetulundusühing, sihtasutus ja selts – millised on nende erinevused ja sarnasused?

Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab valitsemine. Erinevalt MTÜ'st ei ole sihtasutusel liikmed. Sihtasutus on kodanikuühendus.
Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel. Seltsing ei ole juriidiline isik. Erinevalt teistest on Seltsing sonib väikeste koosluste moodustamiseks.
Mittetulundusühing on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik.

20. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Põhjenda.

Kindlasti omatmoodi mõjutab, samas oleneb see kõik kodanikuühiskonna tegevusest, kodanikuühiskonna enda aktiivsusest.

21. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ehk milline on nende roll ühiskonnas?

Ühiselu valdkond , kus inimeste tegevuse eermärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on – kodanikuühiskond.
Tänapäeval täidavad kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused väga eripalgelisi ülesandeid. Mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti.

22. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ?

VASTUS SAMA MIS EELMISEL!!:)

23. Iseloomusta riigi ja kodanikuühenduste suhteid.

Suhted on head, riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke.

24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused?

Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes – ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass).

25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid?

Sotsiaalne mobiilsus – inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi).
Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev .

26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse?

Sotsiaalne klass – suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majanduslikku võimu ja majanduslike suhetega, mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekut ja tööhõivest tulenevaid saatuslikke erisusi (nt keskklass ).

27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad?

Sotsiaalne staatus – on indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid .
Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks, sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata.
Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus.

28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt varanduslike erisuste alusel on kujunenud n-ö kaks Eestit?

OMA JURA AJA NÜÜD:)

29. Millised võiksid olla sinu arvates varandusliku kihistumise põhjused Eestis?

Ma ei leia, et me peaksime tundma piinlikkust saavutatu üle ja et me ei tohiks tunda uhkust selle üle, mis on juba saavutatud. Eestis on vabaturumajandus, nii nagu on vabaturumajandus näiteks Ühendkuningriigis, Iirimaal , Portugalis, Itaalias, kus kihistumist on täpselt sama palju, mõõdetuna siis selle sama Gini indeksiga , kui meil siin Eestis. Arvan et näiteks Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides on rohkem kihistumist kui Eestis, samas kui Põhjamaades on ebavõrdsust siiski vähem.

30. Miks on liigne kihistumine ühiskonnale halb?

Liigse kihistumise korral hakkab rahvas üha enam vaatama ülevalt alla iseendast allpool sotsiaalses klassis töötavat ja elavat inimest, et üle saada sellest, kuidas temast klass kõrgemal olevad inimesed seda temasuhtes teevad.
Ühiskonda tekib mittesallivus ja enesekriitika, see toob inimestevahelistesse suhetesse palju negatiivset helki, ebameeldivat sõimu.

31. Seleta mõisted :

Suhteline vaesus – Mõõdab tarbimisühikute ja sissetulekute jaotuse kuju ja väheneb siis ,kui sissetulekute erisused vähenevad. Leibkondade vaesuspiir sõltub oluliselt kasutatavatest tarbimiskaaludest.
Absoluutne vaesus -

32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on?

Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär.
Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. Määrusega nr.254 on kuupalga alammääraks täistööaja korral kehtestatud 4359 krooni.

33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused?

Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. (nt. Võimalus tööd teha, ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervisehoiuteenusele jne.)
Sotsiaalne tõrjutus – on erdaiarendus varsuse kontseptsioonist. Erinevalt vaesusest hõlmab tõrjutuse mõiste ilmajäetuse mitmetahulist olemust, kus lisaks sissetulekule on oluline osa sotsiaalsetel suhetel ja õigustel.

34. Millised on peamised võimu ressursid?

Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omad ja kapital , teiste alla aga teadmised ja kogemused.

35. Millised on võimu teostamise peamised meetodid?

Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid – autoriteeti ja sundi.
Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse – trahvi , ametist vallandamise, vabaduse võtmise.
Kui võim on autoriteetne , kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.

36. Nimeta riigivõimule ainuomased tunnused.

Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiku rahvusvahelises suhtlemises.
Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.

37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused?

Liberalism – Väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.
Konservatism – Väärtustab traditsioone ja varanduslikku kihistumuse säilitamist.
Sotsiaaaldemokraatia – Väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elutaseme igaühele.

38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale
omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi.

Ala mõtle ise.

39. Kuidas paiknevad eesti erakonnad parem-vasak skaalal?

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Carmen Tiigi Õppematerjali autor

ühiskonna struktuur 7põhiseadusliku institutsiooni riigi põhitunnused

Sarnased õppematerjalid

doc

Ühiskond- küsimused

Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobii

Ühiskond

doc

Ühiskonna mõisted/seletused

ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseaduslikud institutsioonid Eestis S

Ühiskond

doc

Kontrolltöö 12. klass

1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone ja -ühendusi. Siia alla käiva

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna sidusus

2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsioonide kogum, mis korraldab valitse

Ühiskonnaõpetus

doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? sest avalik-õiguslikud asu

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna sidusus

* piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest *arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile) Kodanikuühiskonna analüüsimise kaks võimalust: * Kodanikuühiskond poliitilises tähenduses * Kodanikuühiskonna majanduslik mõõde Skeem õp. lk. 35. Kodanikuühiskond ja kasum: Partnerlus avaliku ja kolmanda sektori vahel (põhimõtted): *Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid *Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida *Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR

Ühiskond

rtf

ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk