Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas (0)

Paide Ühisgümnaasium
Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas
Koostaja : Eveli Tammik , 11B klass
Juhendaja : Marje Tänav, õpetaja
Paide, 2010
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Jooksmise mõju noortele 4
1.1.Mõju organismile 4
1.2. Jooksmise liigid 7
1.2.1. Lühimaajooks ehk sprint 7
1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8
1.2.3. Teatejooks 8
1.2.4. Tõkkejooks 8
1.2.5. Takistusjooks 8
2. Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas 10
2.1. Jooksmas käimise sagedus 11
2.2. Osalemine erinevatel jooksuvõistlustel 13
2.3. Teadlikkus venitusharjutuste tähtsusest 16
2.4.Jooksjate põhivigastused Paide Ühisgümnaasiumis 18
2.5.Teadlikkus toitumisest 18
Kokkuvõte 21
Kasutatud kirjandus 21
Lisa 1. Küsitlusleht Paide Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilastele 22

Sissejuhatus

Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele.
Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud.
Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutustest ning kõige sagedamini esinevad vigastused Paide ühisgümnaasiumi gümnaasiuminoorte hulgas.
Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas antakse teemaga seotud teoreetiline taust. Teises osas analüüsitakse küsitluses saadud andmeid.
Teoreetiline materjal saadi refereeringu teel kirjandusallikatest ja internetist. Uurimuslikuks osaks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilaste hulgas.

1. Jooksmise mõju noortele

Kergejõustik on üks harrastatavamaid spordialasid, mille vanimaiks alaks on jooksmine . Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud . Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6].

Mõju organismile

Jooksmine kui sport on tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks. Jooksmine on kõige lihtsam viis füüsilise vormi hoidmiseks ja tervise tugevdamiseks regulaarselt jooksmas käimisel. Sportivatel noortel arenevad lihased kiiremini kui nendel, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise töövõime, hea enesetunde ning on ka suurepärane vahend stressi ja väsimuse
vastu. Ka pole jooksmisega kunagi hilja alustada. Tuleb lihtsalt leida aega selle jaoks ja sobiv riietus ning jooksmist tuleks alustada lühemate distantsidega. Seejärel järk-järgult suurendada treeningkoormust [1].
Regulaarne jooksmine tagab tervislikuma eluviisi ning arendab vastupidavust . Jooksmisel areneb hingamis - ja vereringesüsteem. Jooksmine kiirendab vereringesüsteemi ning varustab paremini organismi hapnikuga ja vajalike toitainetega ning tugevdab südame tööjõudlust. Südame seisukohalt on regulaarne vastupidavustreening tervisele kasulikum. Vastupidavus treeninguga paraneb keskendumisvõime ning ka tähelepanuvõime. Aktiivselt jooksutreeninguga tegelemine tekitab oluliselt parema energiavahetuse. Tänu suurenenud lihaste energiavarudele väsivad lihased vähem ning töövõime lihastes suureneb. Kehv vereringe on paljude haiguste põhjusteks. Regulaarne jooksmine kaitseb paljude terviseprobleemide eest nagu näiteks veresoonkonna haigused, ülekaalulisus, kõrge vererõhk, stress, valud liigestes. Parema tervise saavutamiseks on vajalik regulaarne tegelemine spordiga, mille kõige odavamaid ja lihtsamaid viise tervist hoida on jooksmine. [5].
Jooksmine ei nõua hinnalist spordivarustust ja rajatisi ning joosta on võimalik aastaringselt . Seega jooksmisel on vajalik vastav spordiriietus ja jalanõud ning leida sobiv maastik , kus joosta. Pehmel maastikul on jooksmine soodsam kui kõval pinnasel nagu näiteks asfaldil. Kõva pinnas võib jalgadele olla koormav ja tekitada mitmeid liigese traumasid. Uuringutes on välja toodud ka, et vastupidavustreening, mille hulka kuulub suuresti jooksmine, tugevdab immuunsüsteemi. Veelgi paraneb regulaarse jooksmisega sisemine rahulolu. Kestva jooksu koormusel toodab organism endorfiini, mis on valuvaigistava toimega ning, mis vähendab stressi ja on ka mingil määral depressiooni üheks ravimiks [1].
Jooksmise ajal rakenduvad tegevusse mitmed suured lihaserühmad. Seega tugevdab jooksutreeninguga tegelemine olulisel määral südant ja lihaseid. Kogu jooksu vältel on lihastegevus rütmiline ja kestev. Kuna jooksmisel on suurel hulgal lihaseid tegevuses, tuleb enne kui ka pärast jooksmist lihaseid venitada.
Jooksmine arendab mitmeid võimekusi nagu aeroobset, motoorset ja tugi- ja liikumissüsteemi võimekust.
Aeroobne võimekus seisneb selles, kui kaua suudab keha mingi aja jooksul teatud tingimustes taluda kestvat kehalist pingutust. See võimekus sõltub eelkõige vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel . Aeroobsel treeningul suureneb lihaste kapillaarvõrgustik ja südame löögimaht. Jooksmisel ainevahetus ja organismi aeroobne võime areneb. Rasvade ja süsivesikute kasutamine energiaallikana paraneb. Aeroobset energiatootmist mõjutavate ensüümide aktiivsus kasvab. Veres suureneb müoglobiini maht veres, mis on hapniku siduv ja loovutav aine.
Eristatakse kahte liiki aeroobset tegevust: aeroobne ja anaeroobne. Aeroobne tegevus jooksmisel kestab kuni tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavaks. Peale seda algab anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat, kuid samas anaeroobset energiat kasutatakse ruttu ära. Peale selle anaeroobsel jooksmisel kasutatakse ära lihastes oleva glükogeenis tekkinud laktaat , mille kuhjumine põhjustab lihaste väsimuse, võtab ära võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget tempot. Aeroobne ainevahetus on tõhusam kui anaeroobne. Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mitme tunnini. Aeroobne võime näitab organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise võimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimise hulk on suurim hapniku hulk, mida suudab organism jooksmistegevuse ajal kasutada. Seega aeroobne töövõime on seotud suuresti vastupidavusega [1].
Motoorne võimekus seisneb peaasjalikult tasakaalu, liigutuste koordinatsioonis ja liigutuste kiiruses . Võimlemisharjutused on jooksjale kõige tõhusamad lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamiseks. Jõu- ja võimlemisharjutused on jooksmise juures väga kasulikud, sest need hoiavad ära ka lihasnõrkused [7].
Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus seisneb lihaste jõus ja vastupidavuses ning painduvuses. Luustik, kõõlused, liigesed, sidemed ja kõhred tugevnevad aja jooksul ning püsivad tervemana kui aktiivselt tegeleda jooksmisega.
Jooksmisel on ka negatiivseid mõjusid. Kui joosta üle oma võimete piiride, toitumist piirates, mille mõjul hakkab organism kasutama toitainete varusid, mida ei jätku lõputult kaua nagu näiteks valgud ja rasvad . Rasvad esinevad peamiselt naha all ja elundite ümber. Valgud on inimeste oluliseks ehitusmaterjaliks. Ensüümidena on valgud kõikide protsesside läbiviijateks. Liigne jooksmine võib viia äkksurmani. See tuleneb liiga suurtest treeningkoormustest. Seega peaks iga inimene teadma, kes regulaarselt tegeleb jooksmisega, oma treeningu piire. Selleks peab käima kord aastas või kahe aasta tagant spordimeditsiinilises terviseuuringus, kus hinnatakse tervisliku seisundit , kehalist võimekust ja kehalist arengut. See on eelkõige, et jooksmisega tulenevaid haigusi ja vigastusi ennetada [1].
Peale jooksmist on tähtis venitada kõiki lihasgruppe, mis on jooksmisel aktiivselt töötamas kogu jooksu vältel. Tähtis on venitada sääremarja, reie, kubeme , tuharate, puusa painutajate, reie sidekirme ning selja venitusi (Joonis 1.)
Joonis 1. Sääremarja, reie, kubeme, tuharate, puusa painutajate, reie sidekirme, seljavenituste tegemise näited joonisel.
Venituste eesmärgiks on tugevdada ja pikendada lihast. Venitusharjutusi tuleks teha enne soojendust kui ka peale lõdvestust. Venitusharjutused on staatilised ja dünaamilised. Mõlemad mõjutavad painduvust. Vastupidavus treening põhjustab lihase lühenemise, mis omakorda tekitab pingeid lihastes. Venitamine vähendab jooksmisel tekkinud pingeid lihastes. Venitamine aitab kaasa kiiremale taastumisele, paremat ettevalmistust järgmisteks treeninguteks ning võimaldab suuremat liigutuste amplituuti. Kõige enam jooksmisel koormatakse selja, reie- ja säärte lihasgruppe. Seega tuleks regulaarselt jooksmas käivatel kõige rohkem tähelepanu pöörata just nende lihasgruppide venitamisele [1].

1.2. Jooksmise liigid

Aja jooksul on tekkinud mitmeid jooksmise alaliike . Igal jooksmistüübil on oma tähtsamad tegurid, abivahendid ja reeglid. Ka erinevad jooksutehnikad mõjuvad lihastele erinevalt[6].

1.2.1. Lühimaajooks ehk sprint

Sprindis joostakse maksimaalkiirusega distantsi kuni 400 meetrit kaasa arvatud. Lühimaa jooksu eesmärgiks on läbida distants võimalikult kiirelt ja lühima ajaga . Selleks tuleb peale lähtepauku võimalikul kiiresti jooksu alustada, saavutada võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi – tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4].

1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks

Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul on kolm meetodit. Esimene - ühtsusmeetod, kus arendatakse peamiselt üldist vastupidavust. Ühtsusmeetod võimaldab arendada vereringe- ja hingamissüsteemi, vere hapnikusidumise võimet ja ainevahetust. See on abiks ka kapillaarvõrgustiku arendamisel ja tugi-liikumis süsteemile. Teiseks meetodiks on vaheldusmeetod, mis on sarnane ühtsusmeetodile. Meetodit kasutatakse ka vastupidavuse arendamiseks, liigutuste ökonoomsust ning ka taktika väljatöötamiseks. Vaheldusmeetod on üleminekuaste ühtsusmeetodilt. Kolmandaks meetodiks on intervallmeetod, kus läbitakse korduvalt teatud jooksulõiku koos puhkeaegadega. See meetod arendab vastupidavust ja kiirust [3].

1.2.3. Teatejooks

Üldjoontes on teatejooks 4 x 100 meetrit. Teatejooks koosneb neljast jooksjast. Teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale reeglitepõhiselt ja teatevahetusalas. Teatevahetus ala on kokku 20 meetrit. Igal teatejooksul on oma kindel rada, kus joostakse [4].

1.2.4. Tõkkejooks

Tõkkejooks on kiirjooks, kus tuleb võimalikult kiiresti üle tõkete joosta. Meeste tõkkejooksu distantsid on 110 m ja 400 m ning naistel 100m ja samuti 400 m. Igal rajal on 10 tõket. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finišini on 40 m. Tõkkejooksu heaks eelduseks on jooksukiirus ja jooksutehnika. Veelgi peab olema tõkkejooksu jooksjal tasakaal, pidevus ning sirgjoonelisus . Ka tõkkejooksul on igal jooksjal oma kindel rada [4].

1.2.5. Takistusjooks

Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema viis takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge ja naistel 0,762 m kõrge ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk, naistel 3,06 m ja 3,66 m lai. Jooksja peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi [4].
1.3. Jooksja toitumine
Toit on inimese peamine energiaallikas . Organism vajab vähemalt 40 toitainet, mida jaotatakse 6 gruppi. Nendeks on valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid , mineraalid ja vesi [1]. Kõik need nimetatud toitained on jooksjale väga vajalikud. Jooksmisega tegelejate toit peab olema täisväärtuslik ega tohi anda tühje kaloreid . Seega peaks iga regulaarselt jooksmas käiv inimene hoiduma peamiselt suhkrust ja alkoholist. Suhkruid sisaldavad šokolaadid, koogid , keeks, pannkoogid , vorst, munakollane . Süsivesikud on tähtsamaiks energiaallikaks nii kehalisel kui ka vaimsel tööl. Süsivesikud annavad üle poole organismile vajalikust energiast. Süsivesikurikkad toiduained on rikkalikud vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldusega. Küllaldane süsivesikute kogus toidus tagab jooksjale eelduse kõrgeks töövõimeks ja aitab pingutuste järgselt kiiremini taastuda. Seega on jooksja jaoks tähtis kohandada oma toitumisharjumused ümber süsivesikurikka toidu suunas. Süsivesikurikkamateks toiduaineteks jooksja toitumises on täisteraleib, kartulid , riis , nisuhelbed, müsli, kaunviljad nagu herned ja oad, õunad, kiivid, mesi , kuivatatud puuviljad , puuviljamahl, spordijoogid ning teraviljatooted. Õige toitumine tagab organismile vajalikud ained, tagab soodsa ainevahetuse, suurendab kehalist ja vaimset töövõimet, aitab tagada organismi kiirema taastumise peale koormust, varustab energiaga lihaseid, siseorganeid ja peaaju [1].
Jooksja toitumises on tähtsad ka kiudained , mis aitavad ennetada mitmesuguseid haiguseid nagu näiteks jämesoole haigusi, hemorroidide teket, kõrget vererõhku. Kiudaineterikkamaiks toiduaineteks on rukis , mandlid, nisukliid, herned, ploomid , viigimarjad.

2. Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas

Andmete kogumiseks viisin läbi küsitluse Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida jooksmise populaarsust, venitusharjutuste tegemist pärast jooksmist, esinenud vigastused ning kui palju teatakse jooksjale sobivatest toiduainetest. Küsitlus viidi läbi 7.-10. detsember 2010 Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassis. Küsitluslehel oli kokku kaheksa küsimust [Lisa 1].
Paide Ühisgümnaasiumis õppis 2010. aastal 156 gümnasisti. Küsitlusest võttis osa 128 õpilast. Küsitluses osales 10. klassist 48 õpilast, kellest 30 olid tüdrukud ja 18 poisid. 11. klassist osales küsitluses 33 õpilast, kellest oli 16 neidu ja 17 noormeest. Abiturientide seas osales küsitluses 47 õpilast, kellest 26 neidu ja 21 noormeest. Kokku osales küsitluses 72 neidu ja 56 noormeest [Joonis 2].
Joonis 2. Küsitluses osalenud gümnasistid klasside ja sugude kaupa

2.1. Jooksmas käimise sagedus

Kõikidest 128 vastanust käib regulaarselt jooksmas vaid 19 õpilast, neist 10 neidu ja 9 noormeest. Kõige enam käivad regulaarselt jooksmas 10. klassi õpilased. Kokku käib 39 õpilasest regulaarselt jooksmas üheksa õpilast, neist seitse neidu ja kaks noormeest. Küsitlusest sain teada, et enamik vanema klassi õpilastest eelistavad käia trennides, kus samamoodi saab joosta ja ennast aktiivselt treenida. Paljud tõid ka põhjuseks, et ei leia aega jooksmiseks või neil pole vajadust jooksmas käimiseks. Kuid küll paljud küsitluses vastanud väitsid, et ei käi regulaarselt jooksmas, kuid nad võtavad jooksmist regulaarsemalt ette suvel või soojematel aegadel [Joonis 3].
Joonis 3. Regulaarselt jooksmas käijad klasside kaupa.
Küsitlusest selgus, et regulaarselt jooksmas käivad õpilased käivad jooksmas üldiselt 2-3 korda nädalas. Nende hulgas oli väheseid, kes käivad jooksmas isegi viis korda nädalas või siis üle päeva jooksmas. Paljud küsitluses osalejad ei käi regulaarselt jooksmas, vaid võtavad jooksmist ette kord või kaks kuus, selleks et maandada stressi, saavutada head enesetunnet , sisemist tasakaalu ja hingerahu või lihtsalt igavusest.
Kõik küsitletud vastasid, et nad käivad jooksmas selleks, et treenida vastupidavust. Põhjuseks võib olla see, et jooksmine on kõige lihtsam viis treenida erinevaid lihasgruppe. Jooksmine on küll üks kõige odavamaid spordialasi, kuid sain küsitlusest teada, et jooksmas ei käida eelkõige sellepärast, et pole võimalust endale soetada jooksurõivastust ja jooksujalatseid. Suur hulk õpilasi jookseb eelkõige hea vormi hoidmiseks. Jooksmine parandab tervist ning elukvaliteeti, toob hea enesetunde ning jooksmine annab ettevalmistuse tegemaks füüsiliselt raskemat treeningut. Jooksmisega kaasneb ka suurem vastupidavus, mis on suureks eeldusteks teiste erinevate spordialadega tegelemaks.
Küsitluse tulemustest tuli välja, et osa 10 ja 12. klassi neide käivad jooksmas, et kaalu langetada. See on tõsi, et jooksmine on ka lihtsamaid ja kiiremaid spordialasid kaalu langetamiseks, kuid gümnaasiumi astmes ei oleks küll kellelgi vaja kaalulangetamisele mõelda. Pigem võib selline mõtteviis viia inimese ületreenimisele ning see võib tuua kaasa veel karmimaid vigastusi ja traumasid. Kaalu langetamisega peaks olema eriti ettevaatlik ja kursis olema ohtudega.

2.2. Osalemine erinevatel jooksuvõistlustel

Küsitluses sain teada, et suur osa gümnaasiumi õpilastest võtavad osa mitmesugustest jooksuvõistlustest nii koolisiseselt kui ka väljaspool kooli ning rahvajooksudest. Ülevaate 10. klassi osavõtust erinevatel jooksuvõistlustel annab joonis 4.
Joonis 4. 10.klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest
10. klassi neiudest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa kolm neidu. Ülejäänud 27 on võtnud ja võtavad osa erinevatest jooksuvõistlustest. Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide – Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide – Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees . Sellest võib järeldada, et 10. klassi neiud on aktiivsemad osavõtjad erinevalt võistlustest kui poisid. Neidudest kolm ja noormeestest kuus ei võta osa võistlustest. Peamiseks põhjuseks on, et neid ei huvita osalus jooksudes või on põhjuseks mitmed terviseprobleemid, mis ei luba jooksmisega kestvalt tegeleda. Kõige rohkem võetakse nii neidude kui noormeeste seas on osa Paide – Türi rahvajooksust.
Küsitlustulemustes 11. klasside neidude ja noormeeste hulgast saadi teada, et neidudest neli ei võta osa jooksuvõistlustest ja noormeestest ei võta osa viis. Graafikul on näha 11. klasside osavõttu erinevatest jooksuvõistlustest [Joonis 5].
Joonis 5. 11.klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest
11. klasside seas on jooksuvõistlustel osalemise aktiivsus enam-vähem ühesugune. Neidudest 7 võtab osa Paide – Türi rahvajooksust. 3 koolisisestest pikamaa jooksudistantsidest, 4 lühema kui 500 meetri distantsidest, 8 teatejooksudest, 2 SEB maijooksus ning 2 SEB sügisjooksust. Noormeestest võtab osa Paide – Türi rahvajooksust 6, koolisisestest pikamaa distantsidest 3, lühema kui 500 meeti distantsidest 4, teatejooksudest 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ükski 11. klassi noormees osa. Kokkuvõttes osaleb võistlustel sama palju neide kui noormehi. Need neiud, kes ei osale jooksuvõistlustel, teevad seda tervislikel põhjustel. 11. klassi neidude seas on osalus kõige suurem teatejooksudes. Noormehed osalevad teatejooksus ja Paide – Türi rahvajooksus võrdselt.
Küsitlustulemustes 12. klasside neidude ja noormeeste seas ei osale üheski jooksuvõistlustel kolm neidu ja kuus noormeest. Graafikul on toodud 12. klassi osalemine erinevatel jooksuvõistlustel [Joonis 6].
Joonis 6. 12. klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest
12. klassi neidudest osaleb Paide – Türi rahvajooksul 18, koolisisestel pikamaa distantsidel 9, koolisisestel lühema kui 500 meetri distantsidel 8, teatejooksudel 14, SEB maijooksus 2 ning SEB sügisjooksus 2. 12. klasside neidude populaarseimaks jooksuks on Paide – Türi rahvajooks. Küllaltki palju osaletakse ka teatejooksudel. 12. klasside noormeeste osatähtsus on kõige suurem teatejooksudes ning seejärel on küllaltki suurel tähtsusel osalemine koolisisestel pikamaa distantsidel.
Kokkuvõttes saab öelda, et gümnaasiumi astmes on küllaltki suur osalus erinevatel jooksuüritustest. Osalejad peavad oluliseks osalemist kohalikel jooksuvõistlustel. Nad ei pea esmatähtsaks tulemust, vaid osalust, mis toob kaasa rahulolu.

2.3. Teadlikkus venitusharjutuste tähtsusest

10. klassis venitusharjutuste vastasid 19 neidu, et nad venitavad alati peale jooksmist või võistlusi. 11 neidu ei pea venitusharjutuste tegemist peale jooksu vajalikuks. Peamiselt teevad 10. klasside neiud venitusharjutusi säärtele. Paljud ei pea venitusharjutusi tähtsaks, sest nad ei harrasta jooksmist, vaid tegelevad jooksmisega trennis või kehalise kasvatuse tunnis.
10. klassi noormeeste hulgas teevad venitusharjutusi peale jooksmist vaid 7 ja venitusharjutuste tegemist ei pea tähtsaks kogunisti 11 noormeest. Kasutavate venitusharjutuste liikide kohta saadi teada, et 10. klassi noormehed peavad silmas kõikide lihasgruppide venitusharjutuste tegemist.
11. klassi neiud vastasid küsitluses, et 9 neidu peab tähtsaks venitusharjutuste tegemist ja 7 neidu ei pea seda vajalikuks. Ka 11. klassi neiud teevad venitusharjutusi vaid sääre- ja reielihastele. Noormeestest teevad venitusharjutusi 7 õpilast ja venituste tegemist ei pea vajalikuks 10 noormeest. Peamiselt teevad 11. klassi noormehed venitusharjutusi säärtele ja reitele.
Küsitluse tulemustest selgub . et 12. klassi neidude seas peab venitusharjutuste tegemist tähtsaks 19 neidu ja vajalikus ei pea 7. Ka 12. klassi neiud peavad tähtsamaks venitusharjutuste tegemist säärtele ja reitele. 12. klassi noormeeste seas peab 16 tähtsaks venitusharjutuste tegemist ja 5 ei pea vajalikus.
Kõige rohkem vajalikuks peavad venitusteharjutuste tegemist 12. klassi õpilased. Selle põhjuseks võib pidada nende teadlikust venitusharjutuste vajalikkusest lihastele ja organismile üldse [Joonis 7].
Joonis 7. Venitusharjutuste tähtsus gümnaasiumi klasside neidude ja noormeeste seas
Tabel klasside kaupa, kes ei pea venitusharjutusi tähtsaks. [Joonis 8]
Joonis 8. Venitusharjutuste mitte vajalikus klasside ja soo alusel klassi arvukuse alusel
Üldjoontes peavad venitusharjutuste tegemist tähtsaks need, kes tegelevad aktiivselt treeningutega. Nad on ka teadlikumad vigastuste tekkele ja ennetavad lihaste venitustega. Vähem tähtsaks need, kes tegelevad jooksmisega harvem või mitte üldse.

2.4.Jooksjate põhivigastused Paide Ühisgümnaasiumis

Küsitluse läbiviimisel 10. klassi õpilaste seas esines neidude seas kõige enam jalgade väljaväänamisi (8), rebestusi 3 õpilasel. Ülejäänutel (19) on esinenud väiksemaid vigastusi või üldse puuduvad vigastused. Noormeeste seas puudusid jooksmisel vigastused suuremal hulgal (13), ja viiel on esinenud rebestusi ja muid väiksemaid vigastusi.
11. klassi neidude seas ja noormeeste seas enamustel pole vigastusi esinenud või on olnud väiksemaid vigastusi, mis pole olnud nii tõsised. Neljal neiul on esinenud põrutusi.
12. klassi neidude seas enim on esinenud väljaväänamisi (5), lihaskrampe (3) ja ülejäänutel (18) pole esinenud tõsiseid vigastusi. Noormeeste hulgas on enim esinenud lihaskrampe (6). Ülejäänutel 15 pole esinenud tõsiseid vigastusi või puuduvad.
Kõige enam esines gümnasistide seas väljaväänamisi ja rebestusi. See tuleneb peamiselt sellest, et pole tehtud korralikult või piisavalt või üldse venitusharjutusi enne kui ka pärast jooksmist. Venitusharjutused ennetavad vigastuste teket. Suureks ohuks vigastuse tekkimisel on ka ülekoormus.

2.5.Teadlikkus toitumisest

Küsitluses uurisin , et kui palju teatakse jooksjale soovituslikest toiduainetest. Koostasin kümnest toiduainest nimekirja, kus oli sees kuus tervislikku või soovituslikku toiduainet ning neli mitte soovituslikku toiduainet [Lisa 1]. Jooksjale soovituslikeks toiduaineteks küsitluses olid: täisteraleib, müsli, lillkapsas , kiivi, banaan ja riis. Mitte soovituslikuks oleksid järgmised toiduained: pannkoogid, sealiha , hernes ja kurgisalat. Viimased loetletud toiduained pole soovituslikud regulaarselt sportivatele enne jooksmist ja enne võistlusi. Seda sellepärast, et herned ja kurgisalat on raskesti seeditavad toidud, lillkapsas on väheväärtuslik toiduaine organismile ning rasvane toit pannkoogid, mis ei sobi enne jooksmist süüa [1].
Joonis 9. Teadlikkus tervislikest toiduainetest klasside kaupa
10. klassi neidude kõige halvem tulemus selle kohta, mis on tervislikud toiduained, 30 % ja parim tulemus oli 80 %. Neidude keskmine tulemus oli 60 %. Noormeeste seas oli halvim tulemus samuti 30 %, aga parim tulemus oli lausa 90 %. Kuid keskmine tulemus oli noormeestel teadlikus jooksja tervislikumast toitumises oli 54 %. Seega on 10. klassi neiud teadlikumad tervislikumast toitumisest jooksmises kui klassi noormehed.
11. klassi neidude halvim tulemus oli 40 % ja parim tulemus oli 80 %. Noormeeste halvim tulemus oli 30 % ja parim tulemus 80 %. Neidude keskmine tulemus tervisliku toitumise kohta oli 56 %. Mõnevõrra parem oli tulemus noormeestel. Nende keskmine tulemus oli 60 %. 11. klassis on hoopis poisid veidi teadlikumad tervislikumast toitumisest, kuna nad tegelevad jooksmisega aktiivselt.
12. klassi neidude halvim tulemus oli 40 % ja parim tulemus 80 %. Keskmine tulemus tuli neidude seas teadlikus tervislikust toitumisest oli 59 %. Noormeeste halvim tulemus oli 50 % ja parim tulemus 90 %. Keskmine tulemus oli 66 % ning see on kõrgeim tulemus gümnaasiumiastme õpilaste seas. 12. klassi õpilased on tervislikust toitumisest teadlikumad kui nooremas astmes gümnaasiumi õpilased.
Jooniselt on näha, et abiturientide teadlikkus tervislikest toiduainetest on suurem kui 10. ja 11. klassi. 10. klassi ja 11. klassi teadlikus suhteliselt samaväärne. Seega on gümnaasiumi astme õpilased küllaltki teadlikud tervislikust toitumisest jooksmisel.

Kokkuvõte

Jooksmine mõjub organismile erineval moel. Jooksmine parandab elukvaliteeti nii füüsiliselt kui ka vaimselt, arendades hingamis- ja vereringesüsteemi, vastupidavust, lihaseid, motoorset võimekust, tugi- ja liikumissüsteemi, aeroobset ja anaeroobset võimekust ning kaitstes paljude terviseprobleemide eest nagu veresoonkonna haigused, stress, ülekaalulisus, kõrge vererõhk. Jooksmisel on ka omad ohud – joostes üle oma võimete piiride võib tekitada mitmeid vigastusi või isegi viia äkksurmani. Negatiivsete mõjude vältimiseks tuleb lihaseid pärast jooksmist venitada.
Jooksmise liikideks on sprint, kesk- ja pikamaajooks, teatejooks, tõkkejooks ja takistusjooks, kus igal jooksmise tüübil on oma kindlad reeglid.
Jooksja toitumine on väga oluline. Toit on peamine energiaallikas. Jooksja toitumine peab olema mitmekülgne ega tohi anda tühje kaloreid. Süsivesikuterikkad toiduained on kõige kasulikumad jooksjale nii jooksmisel kui ka taastumisel pärast jooksu. Õige toitumine tagab organismile vajalikud ained, tagab sooda ainevahetuse, suurendab kehalist ja vaimset töövõimet, tagab organismi kiirema taastumise peale koormust, varustab lihaseid energiaga, siseorganeid ja peaaju.
Paide ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi õpilaste hulgas ei ole jooksmine väga populaarne , vaid 19 õpilast 128-st käivad regulaarselt jooksmas, tüdrukud aktiivsemad kui poisid. Jooksuvõistlustest võtavad osa nii tüdrukuid kui poisid enam vähem võrdselt. Kõige rohkem võetakse osa Paide – Türi rahvajooksust ning teatejooksudest.
Venitusharjutusi peavad oluliseks rohkem tüdrukud. Kõige teadlikumad venitusharjutuste tähtsusest on 12. klassi õpilased. 10. ja 11. klassi õpilastest enamus ei pea vajalikuks venitusharjutuste tegemist.
Teadlikkus toitumisest on enam vähem võrdne 10.-12.klassi hulgas, kuid mõne võrra teadlikumad on 11. ja 12. klassi noormehed.
Minu jaoks oli töö huvitav ning sain juurde teadmisi edaspidiseks treenimiseks.

Kasutatud kirjandus

Jalak, R. & Nurmekivi, A. 2004. Jooksja tarkvara . Tallinn: Spin Press, lk 6-7, lk 63-69, lk 79-91.

Karikosk, O. 1984. Tervisejooks. Tallinn: Eesti Raamat, lk 23-25, lk 85, 93-95.

Pisuke, A. & Nurmekivi, A. 1985. Kesk- ja pikamaajooks. Tallinn: Eesti Raamat, lk 45-47, lk 76-77.
Interneti allikad

Jooksmise liigid.
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kergejoustik.ht m 17. november 2010

Jooksmine on odav ja lihtne. http://sekretar.ee/blog/2010/06/17/Jooksmine_on_odav_ja_tohus_treening 20. november 2010

Olümpiamängud http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ateena_olumpiamangud.ht m 7. juuni 2011

Tervise uuring ja selle vajalikkus?
http://www.trimm.ee/article/terviseuuring-spordis 23. november 2010

Vastupidavustreening.
http://www.treenitargalt.ee/tag/jooksmine/ 10. detsember 2010

Lisa 1. Küsitlusleht Paide Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilastele

Lugupeetud vastaja!
Tere, minu nimi on Eveli Tammik ja palun Sul ära täita selle küsitluslehe, et aidata mind oma uurimistöö tegemisel. Minu uurimistöö teemaks on ’’Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas’’. Ankeet on anonüümne!
Sugu: M / N Vanus: .... Klass: ....

Kas käid regulaarselt jooksmas?

Jah

Ei, sest...........................................................................................................

Kui tihti käid jooksmas?

Igapäev

Kord nädalas

Kord kuus

Muu................................................................................................................

Miks käid jooksmas?

Hea vormi hoidmiseks

Kaalu langetamiseks

Treenida vastupidavust

Muu...............................................................................................................

Kas Sa venitad pärast jooksmist?

Jah b) Ei

Kui vastasid eelmisele küsimusele Jah, siis milliseid venitusharujutusi teed?
.............................................................................................................................

Millistest jooksu võistlustest/rahvajooksudest oled osa võtnud?

Paide-Türi rahvajooks

Kooli sisestel murdmaajooksu võistlustel (500m ja pikemad distantsid)

Kooli sisestel lühematel jooksudel (lühemad kui 500m jooksud)

Teatejooks

SEB maijooks

Muu................................................................................................................

Milliseid vigastusi on teil esinenud seoses jooksmisega?
.............................................................................................................................

Tõmmake ring ümber Sinu arust kõige tervislikumatele toiduainetele jooksja toitumises?

Täisteraleib c) Lillkapsas e) Kurgisalat g) Sealiha i) Banaan

Müslid) Pannkoogid f) Kiivi h) Hernes j) Riis
Tänan vastamast!