Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neidu, noormees, jooksmine, jooksja, küsitluse, distants, teatejooks, jooksud, distantsi, treening, distantsid, ühisgümnaasium, pikamaa, neiu, aeroobne, esinenud, türi, vastupidavust, tõkkejooks, jooksjale, neiud, töövõime, joosta, pikamaajooks, vereringe, stress, võimekust, kehalist, ainevahetus, koogid, noormehed, halvim, regulaarne, hingamisJooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika......................................................................
Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased. Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid. 3 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele Sport on noorukitele tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks, et kujuneksid regulaarsed liikumisharjumused ja hea füüsiline vorm. Tänu sportlikule aktiivsusele
Jooksmine Pärnu Ülejõe Gümnaasium Kristi Heinsalu 12c klass 2010/2011 õ.a Sisukord Jooksmine...........lk 3, 4 Jooksustiilid.......llk 5,6,7 Väga oluline on õige jooksutehnika..lk 8 Treeningutega tuleb alustada ettevaatlikult..................lk 9 Kuldreeglid algajale........lk 10 Valida tuleb õige jooksuriietus...lk 11 Kokkuvõte ............................lk 12 Jooksmine Jooks on liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. See on kontrastiks käimine, kus üks jalg on alati kontaktis maapinnaga. Jooksmine positiivsed toimed organismile: · Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. · Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas vanuses.
kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2
7 2.2. Küsimustik Et teada saada õpilaste lugemisharjumuste kohta, kasutati uuringu läbiviimisel sarnast küsimustikku, mida rakendati ka Tallinna Reaalkoolis erinevas vanuses õpilaste seas (Pungas, 2008) ning Ülenurme Gümnaasiumis 6. ja 9. klasside hulgas (Vare & Köbas, 2013). Küsitlus on jagatud nelja ossa, mille ülesehitust küsimuste ja teemade kaupa võib näha tabelist 2. Küsitluse võib leida lisast 1. Tabel 2. Küsimustiku ülesehitus teemade kaupa. Küsimuste numbrid Teema 1-3.1 Ajalehed 4-4.1 Ajakirjad 5-10; 17-18 Kohustuslik kirjandus 11-16 Raamatud ja üldine lugemine 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid
et saaksid aru filmi sisust pead oskama võõrkeelt, mis keeles see film on (www.miksike.ee). Võõrkeeli peavad õppima kõik inimesed, kui tahetakse, et elu edaspidi lihtsam oleks. Võõrkeeltega lööb tänapäeval kogu maailmas läbi ja selleks neid õpetatakse ka koolis (www.miksike.ee). 13 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA Selleks, et välja selgitada õpilaste arvamused ja suhtumine viis autor gümnaasiumi klasside õpilaste vahel läbi küsitluse. Küsitluse aluseks võeti uuring õpilaste võõrkeele õppimise motivatsiooni kohta (Weger, 2013). Antud küsitlust ei võtnud autor kasutusele täies mahus, vaid valid välja üldisemad küsimused, mis sobisid kokku antud uurimuse eesmärkidega. Uurimus viidi läbi Lähte Ühisgümnaasiumis novembris 2014. 2.1 Vastajate jaotumine Käesoleva uurimistöö küsitlusele vastas 119 Lähte Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilast. Vastajate seas oli 57 neidu ja 62 noormeest.
.......................................... 20 Lisa 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks ................. 23 Lisa 3 Tõkkeharjutused ...................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Inimese peamiseks liikumisviisiks on kõndimine ning isiku kõnnaku ja kehahoiaku põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda. Kõndimisest aste kõrgemal olev liikumisviis on jooksmine. Tsiteerides spordipedagoog Hans Torimit: "Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmaseks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
muundatud kultuure toodetakse; põhilised argumendid geneetiliselt muundatud toiduainete vastu ja enimlevinud geneetiliselt muundatud kultuurid. Praktiline osa põhineb kvalitatiivsel metoodikal, st viidi läbi küsitlus. Küsitlus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 113 gümnaasiumiõpilast, kellest 51 olid noormehed ja 62 neiud. Küsitluse vastuseid analüüsiti ühes grupis. Uurimistöö eesmärkideks olid: Koostada teoreetiline osa, milles on käsitletud geneetiliselt muundatud organisme, nende tootmise põhjusi ja saamisviise. Viia läbi küsitlus Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas. Analüüsida küsitluse vastuseid ja koostada järeldused. Uurimistöö probleemküsimusteks olid: Kas ja milliste toiduainete koostist Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased toiduainete
enamasti või täiesti negatiivseks. Joonis 8 Joonis 9 Joonis 8 ja 9 Küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste hinnang oma suhtumisele seksuaalvähemustesse (autor). Nii naissoost kui meessoost küsitletutest hindab suurem osa enda suhtumist neutraalseks (vastavalt 46% ja 40%). Täiesti positiivseks peab oma suhtumist 9% neidudest ja 2% noormeestest, enamasti positiivseks 9% neidudest, kuid mitte ükski noormees, pigem positiivseks kui negatiivseks 15% Kõigi küsitletute vastused Täiesti positiivne Enamasti positiivne Pigem positiivne kui negatiivne
Söömishäirete puhul kasutatakse sagedamini antidepressante (Söömishäirete põhjused). 4. Valim ja metoodika 4.1 Valim 11 Käesolevas töös kasutati mugavusvalimit, sest uurimustöö oli kursusetöö uurimustöö alustes. Valiku aluseks oli käesolva õppeaasta G1A õpilaste hoiak tervislikust toitumisest ja hommikusöögi tähtsusest. Valimisse kuulus 15 noormeest ja 15 neidu Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilast. 4.2 Instrumendid Töö eesmärkide täitmiseks koostati küsimustik, et selgitada välja Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste teadmised hommikusöögi tähtsusest ja tervislikust toitumisest. Küsimustikus oli viis küsimust, millest kolm oli kinnist ja kaks vabavastust. Kinnistest küsimustest kaks oli valikvastustega, üks skaalaküsimus. Valiti kaks kinnist, et saada ülevaade teatud küsimuste kohta
Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul Uurimistöö eesmärkideks oli esiteks kirjeldada rasedust eelkõige sellistest külgedest, mis võiksid koolis käivat neidu kuidagi mõjutada, teiseks uurida, kui paljud Paide Ühisgümnaaisiumi tüdrukutest elavad aktiivset suguelu, kui palju teavad nad rasestumisvastastest vahenditest ning kuidas nad suhtuvad rasestumisse keskkooliealisena. Samuti, kolmandana, oli eesmärgiks uurida, kuidas on toime tuldud olukorras, mil laps on otsustatud sünnitada, käies ise keskkoolis ja kuidas hakkama on saadud kahe noore ema näite põhjal. Küistluslehtedest saadud tulemusi on analüüsitud ja võrreldud
..........................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...................................................................................7 2.2. Sobilik harjutuspaik, jooksujalats..............................................................8 2.3. Jooksutehnika.............................................................................................8 3. Kepikõnd 3.1. Keppide pikkus vastavalt kasvule..............................................................9 3.2. Kuidas kasutada..........
tuntakse Paide rajooni keskmise maarajoonina meie vabariigis. Nõndaviisi on see olnud läbi aegade. Mitte esimeste seas, ent mitte ka tagaotsas sörkijana. Siinsest spordielust juttu tehes ei saa vaikides mööda minna jooksudest, millest on kujunenud nagu Paide sportliku tegevuse sümbol. Tahtmatult seostuvad mõtted niisuguste traditsiooniliseks saanud jooksuüritustega, nagu on seda Paide Vallijooks, PaideTüri teatejooks EKP Paide Rajoonikomitee karikatele, Türi metsajooks ning igakevadine läbi Paide linna teatejooks sõja ja spordiveterani Jakob Pärna rändauhinnale. Neis on ikka osalejaid teistestki rajoonidest ja linnadest. Viimasel ajal jätab muidugi kõik varju üha populaarsemaks muutuv PaideTüri rahvajooks (1985. aastal tegi kaasa 2806 inimest), mille algatajaks ja edaspidiseks väsimatuks organisaatoriks on rajooni kehakultuuri ja spordikomitee esimees Andres Taimla.
Küsitluse lõpus palutakse kokkuvõtlikult hinnata oma teadmisi filmimuusikast. Olgu mainitud, et poiste ja tüdrukute teadmiste erinevusi võrreldakse vaid nende filmimuusika loojate tundmises, keda küsitluses ei mainita. Uurimistöö esimeses peatükis uuritakse erinevate veebilehtede abil filmimuusika olemust, ajalugu, funktsioone filmis ja selle loojaid. Teises peatükis käsitletakse tervet 131. lendu hõlmava küsitluse tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldus, mis toetub esimeses peatükis välja toodud faktidel. Autor tänab oma juhendajat, õpetaja Eve Karpi, hea koostöö eest ja kõiki küsitlusele vastanud õpilasi. Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii
Samuti on autori arvates see teema oluline, sest vanemate poolt lastele antav taskuraha omab suurt osa üldisest rahakasutamisest. Swedbanki hinnangul käib Eesti noorte käest läbi 2,5 miljonit eurot taskuraha kuus, mis kulub erinevatele noortele mõeldud toodetele ja teenustele (4). See on märkimisväärselt suur summa ja peaks teadma, milliseid kulutusi selle rahaga tehakse ning kuidas rahakasutus olenevalt vanusest erineb. Uurimistöö käigus viis autor läbi küsitluse kolmes vanuseastmes. Ta uuris taskuraha kasutamist 7., 9. ja kõigis gümnaasiumi klassides. Küsitluse tulemusi võrdles autor TNS Emor uuringu tulemustega. Töö eesmärkideks seati: · Uurida, kuidas Saku Gümnaasiumi õpilased oma taskuraha kasutavad ja kuidas erinevad tulemused TNS Emor uuringu tulemustest. · Uurida, kas ja kuidas taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis erineb sõltuvalt õpilase vanusest. Töö hüpotees:
jooksmas. Visa hing tõi ta lõpuks ka päris spordi juurde ja juba 1951. aastal tuli ta toime uute üleliiduliste noorte rekordite püstitamisega 1000 ja 1500 meetri jooksus. Eesti meistrivõistlustel võitis ta neli medalit aastaist 1951 ja 1956 hõbedad 1500 m jooksus ja pronksid 800 m distantsil. Hiljem võistles ta Tallinna Kalevi värvides, tulles 4 x 800 m jooksus ka Eesti meistriks. Kahjuks katkes selle väga andeka jooksja karjäär kõõlusevigastuse tõttu. Türil elav Kalev Timmermaa, kes tuli 1951. aastal vabariigi tõkkejooksu meistriks nii 110 m kui 200 m distantsil (ajad 16,1 ja 26,4), pidi samuti vigastuse tõttu spordist loobuma. Ülo Vainomäe tulekuga Türile treeneriks elavnes kergejõustikualane tegevus märgatavalt. Vahetult enne 1970-ndaid aastaid jõudsid noorte arvestuses vabariigi tippu Mati Ummer kolmikhüppes ja Mait Kivine kaugus- ja kolmikhüppes. Väledaim sprinter
kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga
METOODIKA 2.2 Uuringu disain Uurimustöö eesmärkide saavutamiseks koostati anonüümne kirjalik küsimustik. Selle koostamisel tugineti töö eesmärkidele ja varasematele samalaadsetele uuringutele Eestis ja mujal maailmas. Põhiuuring viidi läbi 2011. aasta novembrist kuni 2012. aasta mai alguseni. 2.2 Valim Uurimustöö valimisse kuulusid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilased. Valim ei esinda laiemat üldsust, vaid ainult KSG gümnaasiumi õpilasi. KSG-s õppis küsitluse läbiviimise ajal (aprill 2012) 168 õpilast, neist 80 poissi ja 89 tüdrukut. Kokku täitsid küsimustikku 103 õpilast. Nendest 57 olid tüdrukud ja 46 poisid. Need õpilased moodustasid kõikidest praegu meie gümnaasiumiosas õppivatest õpilastest 59,5%. Kõikidest poistest vastas küsitlusele 58% ja tüdrukutest 64%. Valimist arvati välja küsimustikud (3), millel polnud märgitud mitte ühtegi vastust (2) ning rikutud küsimustikud (1)
Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased. Samas on aga Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilaste õhtusöök tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega. Ainult üks õpilane Haljala Gümnaasiumist ning kolm õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumist jälgivad teadlikult toidu toitainete sisaldust. Lisaks selgus, et vähesed õpilased peavad dieeti, kuid suurem osa nendest, kes seda teevad, õpivad Haljala Gümnaasiumis. Kahe kooli peale kokku pidas küsitluse täitmise ajal dieeti 7 õpilast. Ülejäänud esitatud küsimuste vastustes erilisi erinevusi ei esinenud. Uurimise põhjal ei ole võimalik väita, et mõnel valimisse kuulunud õpilasel esineb toitumishäireid, kuid kindlasti vajab antud teema ka edaspidi uurimist. Riskirühma kuuluvad need õpilased, kes peavad dieeti ning jälgivad pidevalt toitainete sisaldust toidus. Uurimistöös ei selgunud, kas toitainete sisaldust toidus jälgiv õpilane teeb seda oskuslikult
09.09 (19.03.2011) 13 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta Küsitlusele vastasid Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased vanuses 11.-16. aastat. 154-st põhikoolis õppijast vastas küsitlusele 139 õpilast. Neist 79 moodustasid tüdrukud ja 60 poisid. Küsitlus oli anonüümne, avatud ja valikvariantidega. Küsitluse jagasin kahte ossa. Esimese osa moodustasid küsimused treeningutest ja teise osa küsimused olid käsipalli jälgimisest. Analüüsisin igat klassiastet eraldi. 4.2 Treeningutest osavõtt Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside küsitletud 139-st õpilasest tegeleb käsipalliga 32 õpilast, kellest kõik on poisid (joonis 1). Tüdrukud käsipalliga ei tegele, sest neil puudub treener. 19 tüdrukut tunnistas, et tegeleks käsipalliga, kui Kehras toimuks tüdrukute käsipalli treeningud.
meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste
....................................................................................................13 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas........................................................................................................................................15 3.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas...16 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................28 LISA1 Küsitlus..........................................................................................................
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsimustele: millega noored n�
Püstitati hüpotees, et kehaline aktiivsus tõstab meeleolu ja õpilaste enesetunne pärast kehalise kasvatuse tundi paraneb. Motiiviks oli põhjendada kehalise kasvatuse tunni vajalikkust kooli õppeprogrammis. Töö tegemisel raskusi ette ei tulnud, kuna materjali jagus ning nende lugemine ning uurimine oli huvitav. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, millest esimene käsitleb kehalise aktiivsusega seotud kirjandust; teises peatükis kirjeldatakse küsitluse metoodikat ja valimit; kolmas peatükk on küsitluse analüüs ja tulemused. Täname uurimistöö juhendajat Eva Palki meeldiva koostöö eest ja kõiki küsitluses osalenud õpilasi. 4 1. Kirjanduse ülevaade Tervisliku eluviisi üks tähtsaimaid osasid on kehaline aktiivsus, mis on oluline paljude terviseprobleemide ennetamises ja haiguste leevendamisel ning ravis. Regulaarne füüsiline tegevus on äärmiselt oluline, et olla terve ja vormis
Põlvas 4.2. Amici tantsutüdrukud Esteetika- ja tantsukooli tantsugrupi Amici moodustavad andekad ja kaunid neiud, kelle elu lahutamatuks osaks on tantsimine. Amici pakub sünnipäevadele ja pidustustele meelelahutuslikku tantsuprogrammi. Lisaks võtavad Amici tantsutüdrukud osa erinevatest võistlustest ja festivalidest nii Eestis kui ka väljaspool piire. Nad on ka Rakvere Võrkpalliklubi ergutustüdrukud. Amicis on 22 andekat Esteetika- ning tantsukooli neidu ning 3 hakkajat noormeest. Amici on loodud aastal 2009. 5. TANTSU LIIGID ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLIS 5.1. Kaasaegne tants ehk vabatants Kaasaegset tantsu võiks nimetada ka füüsiliseks teatriks või vabatantsuks. Vabatants on kunstiliik, mille alguspunktiks on piiritlemata vajadus luua etendus. Koreograaf lähtub selle loomisel suuremas osas tema kasutuses olevate tantsijate, näitlejate vms. liikumiskeelest, isikupärast, maailmavaatest jms.-st. Vastavalt vajadusele valitakse
nimelt ütleb et muidu ei armasta, muidugi on ka selliseid, kes tahavad lihtsalt niisama proovida ja teada saada, mis tunne see üldse on. Kuigi kahjuks ei mõelda, et sellel võivad olla kurvad tagajärjed. Kruup ise on töödanud ka noortekabinetis, kus kogenud mitmesuguseid emotsioone. On olnud olukordi, kus neiu, saades teada oma rasedusest, alguses rõõmustab ja väljendab kindlat soovi sünnitada, kuid mõne aja möödudes pöördub, silmad vees, tagasi ja räägib, et noormees ei taha last ning alustati ettevalmistust abordiks. Noortekabinetis tööde alustades põrkus ta sageli vastuseisu ja müütidega. Neist üks põhiline oli osa noormeeste arvamus, et rasedusriskid on ainult neidude teema. Või siis jällegi mõne tütarlapse arvamus, et kondoomid on noormehe mure. Praeguseks on suhtumine muutunud ja vastutust paarisuhte eest jagatakse partnerite vahel. Igale naisele on loomu poolest omane soov emaks saada.
Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. See uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Esimeses on täpsemalt kirjeldatud töö meetodeid, sealhulgas sihtgrupi valikut, küsitluse koostamist ja tulemuste analüüsimise põhimõtteid. Teises peatükis on esitatud õpilaste vastuste analüüsist saadud tulemused, eraldi alajaotused on internetimeedia, ajalehtede, ajakirjade, kohustusliku kirjanduse, omal initsiatiivil loetava kirjanduse ja üldiste lugemisharjumuste kohta. Uurimistööle on lisatud täpne õpilaste hulgas läbi viidud küsitlusankeet (LISA 1) ning õpilaste poolt loetavate ajakirjade (LISA 2) ja lemmikraamatute (LISA 3) täielike nimekirjade tabelid.
Tabel 1. Küsitluses osalenud õpilased Kool Sugu 9-11a 13-15a 17-18a Viimsi KK Mees 11 13 7 Naine 6 7 8 Kokku 17 20 15 3.1 Uurimistöö tulemuste analüüs Algne valim hõlmas kolme lendu eri kooliastmetest. Küsitluse läbiviimise käigus selgus aga, et mõnes klassis ei leidugi vasakukäelisi. Seetõttu tuli tulemuste analüüsiks laiendada valimit. 3.1.1 Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas Küsitluse esimene sisuküsimus oli seotud perega. Uuriti, kas vasakukäelisus võib olla seotud vanemate ning sugulastega, kuna mõningates teooriates arvatakse, et käelisust kujundab siiski teatud geen ning see on päritav. 16 13%
SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arvata, et uurimistöö koostamine nii aegavõttev on. Samuti ei olnud kerge ka vajalikku informatsiooni otsimine vitamiinide
Peamine kasu vastupidavuse arendamisel on võime säilitada väsimusele vastupanu, mis tekib raskete treeningute ja võistluste käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses sportlase indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis kujundab välja vastupidavuse näitjaid, on psühholoogiline häälestatus: tahtejõud, motivatsioon ning soov võita. Hea vastupidavus treeningutel on ka suureks plussiks ka lihtsalt harrastussportlasele, sest treening: · Tugevdab luustikku · Parandab meie vereringeelundkonna tööd ning alandab vererõhku · Põletab rasva · Leevendab stressi ja parandab meeleolu · Vähendab diabeedi tekkimise ohtu · Tugevdab südant · Kiirendab ainevahetust Vastupidavustreening tagab samuti ka korraliku taastumise trennist, tõstab psüühilist taluvustaset, vähendab depressiooni, parandab peaaju verevarustust ning aitab unehäirete vastu
annaabi.ee 
