Õpilaste kooliväline sporditegevus (0)

Rapla Ühisgümnaasium
Birgit Paiba 10.h klass
ÕPILASTE KOOLIVÄLINE
SPORDITEGEVUS
Uurimistöö
Juhendaja õp. Tiiu Kosk
Rapla 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. SPORT 3
1.1Kehaline aktiivsus 4
2.TREENINGUD 5
Treening on igas eas väga vajalik. Alustada võib ka pikemast jalutuskäigust. Treeninguid alustades peab organism kohanema uute koormustega, mis vajab veidi aega.Hea tervise korral saab hiljem intensiivsust suurendada. 5
2.1. Treeningu põhireeglid 6
Et vähendada kaalu, on vaja kulutada rohkem kui 2000 kcal nädalas. 6
2.2. Erinevad treeningud 6
Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased . Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. 6
3.MATERJAL JA METOODIKA 7
4.TULEMUSED JA JÄRELDUSED 8
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust.
Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt.
Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele?
Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur.
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded:

• uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust;
  
• viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas;
  
• analüüsida küsitluse tulemusi;
  
• teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta.
  

Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi.

SPORT

Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus .Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti ( kehakultuuri ), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks , võrkpall ja ujumine . Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine , võrk-, korv - ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olumpiamängud ja maailmameistrivõistlused.( http://et.wikipedia.org/wiki/Sport )

Kehaline aktiivsus

Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene: vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. On teada, et kehaliselt passiivsete inimeste hulk üha suureneb. Samas on Eesti südamehaigustesse suremuse poolest esirinnas nii Euroopas kui kogu maailmas. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud, eriti naiste hulgas. Seepärast ongi vaja meil endil olla teadlikult aktiivsemad.
Et olla terve või saada tervemaks, selleks saab ise palju teha: olla kehaliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda suitsetamisest, alkoholist ja narkootilistest ainetest ning võtta vajalikul määral puhkust ja lõõgastuda-ühesõnaga elada tervislikult.
Liikumist on vaja igas vanuses. Lapsed ja noored tahavad liikuda . See on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja –harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada.
Vanuse kasvades muutub ainevahetus aeglasemaks ja lihased hakkavad kõhetuma. Selle vastu aitab liikumine. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime.
Kui põed südamehaigust või mõnda muud haigust, siis enamasti tuleb aktiivne liikumine kasuks. Südamehaiguse ja suhkrutõve põdejatele soovitatakse liikumisharrastusi lausa raviks ning arstid kirjutavad selleks välja liikumisretseptid.
Igasugune liikumine on parem kui täielik passiivsus. Jälgi oma enesetunnet ja tea, et igasugune liikumine parandab südame tervist. Sörkjooks treenib südant ja vastupidavust , kui valida õige treenimise pulsisagedus.(joonis 1)
Joonis 1 Sörkjooks

TREENINGUD

Treening on igas eas väga vajalik. Alustada võib ka pikemast jalutuskäigust. Treeninguid alustades peab organism kohanema uute koormustega, mis vajab veidi aega.Hea tervise korral saab hiljem intensiivsust suurendada.

Liikumist tuleb alustada mõõduka intensiivsusega (pulsisagedus 55-65% ealisest maksimumist) ja jälgi enesetunnet. Esimesed 3-4 nädalat harrastada liikumist 2-3 päeval nädalas mõõduka koormusega ja veidi lühemat aega, siis pikendada liikumise aega. Paari nädala möödudes suurenda treeningupäevade arvu ja hiljem hinda, kas sulle sobib suurema intensiivsusega treening.
Enne treeningut teha 10-minutiline soojendus, liikumise lõpus lasta tempo alla ja teha venitusi. Soojenduseks sobivad näiteks rahulik kõnd, sirutused- venitused , käte ja jalgade aktiivsed liigutused (õlaringid, jalaringid), aga ka rahulik, maksimaalsest tempost aeglasem rattasõit.
Leida tuleb oma lemmikala, mis oleks sulle sobilik. Ja väga tähtis on olla järjepidav.

2.1. Treeningu põhireeglid

Et vähendada kaalu, on vaja kulutada rohkem kui 2000 kcal nädalas.

30-minutilise ja pikema treeningu korral:

• alusta10-15-minutilise soojenduse ja venitusega,
  
• seejärel rakenda põhiline koormus,
  
• lõpus tee venitusi ja väiksema koormusega harjutusi, mille ajal pulss ja hingamiskiirus vähenevad.
  

Koormuse intensiivistamine olgu järkjärguline ja koormus ei tohi lõppeda järsult !
Kuluta liikudes piisav hulk energiat. Tava soovitus on kulutada liikumisega 1500-2000 kcal nädalas. Kaalu vähendamiseks võib vajalikuks osutuda 2500-2800 kcal kulutamine nädalas. Alla 1000 kcal kulutamine nädalas tähendab passiivset eluviisi. II tüübi diabeedi ja südame isheemiatõve riski vähendamine on efektiivsem, kui liigud piisavalt ehk kulutad energiat 2000 kcal nädalas.(www. kliinikum .ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf)

2.2. Erinevad treeningud

Jõutreening on lihaste treenimine , mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku.

Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine.

Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust.
Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga .
Venitusi tuleb teha sageli, soovitatavalt iga päev. Venitada tuleb kindlasti pärast iga pikemat liikumisharrastust või füüsilist tööd (näiteks ka pärast lehtede riisumist, puudelõhkumist või akende pesu). Alustada tuleb 10-sekundilistest venitustest, hiljem teha pikemaid, 30-sekundilisi venitusi ja korrata tsüklit paar korda. Venitusasendis tuleb püüda venida, nii et on tundo n-ö magusat valu venitatava piirkonna lihastes ja kõõlustes.
Tasakaalutreening aitab kehal säilitada püstist asendit ja vältida kukkumisi. Parem tasakaal tähendab närvisüsteemi eri struktuuride koostöö ja lihaste koostöö paranemist.
Tasakaalu tuleb harjutada mitmel päeval nädalas.Proovida siesta ühel jalal, tõusta varvastele , siesta 4-10 sekundit ja laskuda tagasi - kui nii on raske, tõusta varvastele kahel jalal.
Lihaste elastusust ja tasakaalu arendavad venitusharjutused, tants, ronimine, kõnd ebatasasel maastikul, tai-chi, liikumismängud lastega jms. ( http://www.kliinikum.ee/attachments/ )

MATERJAL JA METOODIKA

Uurimus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 5.b, 6.b, 7.a, ja 7.b, klassi õpilaste hulgas. 5. klassis vastas kirjalikult 10 õpilast, kellest 4 olid poisid ja 6 tüdrukud. 6. klassis vastas küsimustele 12 õpilast, kellest 6 olid poisid ja 6 tüdrukud. 7. klassides oli vastajaid 28, kellest 5 olid poisid ja 23 tüdrukud. Kokku vastas küsitlusele 50 Rapla Ühisgümnaasiumi õpilast. Küsitlus, mis koosnes 13 küsimusest, viidi läbi ühe ainetunni algul, igas klassis erineval ajal.

TULEMUSED JA JÄRELDUSED

Tulemusi analüüsiti küsimuste ja klasside kaupa. Poiste ja tütrukute vastuseid eraldi välja ei toodud.
Küsimusele Kui kaugel elad koolimajast? vastas 5. klassi õpilastest 7, et elavad koolimajast 200-1000m kaugusel, 3 õpilast vastasid, et elavad koolimajast kaugemal kui 1 kilomeeter . 6. klassi õpilastest 6 vastasid, et elavad koolimajast 400-2000meetri kaugusel, 5 õpilast vastasid, et elavad koolimajast 2-5 kilomeetri kaugusel ja 1 õpilane vastas, et elab kaugemal kui 6 kilomeetrit. 7. klassi õpilastest 3 vastasid, et ei tea kui kaugel elavad koolimajast, 16 õpilast vastas, et elavad koolimajast 1-3 kilomeetri kaugusel, 5 õpilast vastas, et elavad koolimajast 5-10 kilomeetri kaugusel ja 4 õpilast vastas, et elavad koolimajast kaugemal kui 10 kilomeetrit.
Küsimusele Kas koolis käid autoga , bussiga, jalgsi või muu vahendiga? vastas 5. klassi õpilastest 8 vastas, et lähevad kooli jala ning 2 õpilast vastas, et lähevad kooli bussiga. 6. klassi õpilastest 7 vastasid, et lähevad kooli autoga ja mõnikord ka jalgsi, 3 õpilast vastas, et läheb kooli jalgsi ja 2 õpilast vastas, et läheb bussiga. 7. klassi õpilastest 11 vastasid, et lähevad kooli jalgsi, 12 õpilast läheb kooli autoga ja neist 7 läheb mõnikord ka jalgsi, 5 õpilast lähevad kooli bussiga .
Küsimusele Kas vabalajal veedad aega ka väljas olles? vastas 5. klassi õpilastest 9, et veedavad aega väljas koguaeg ja 1 õpilane vastas, et käib väljas kevadel, suvel ja sügisel. 6. klassi õpilastest vastasid kõik, et kogu nende vabaaeg möödubki väljas olles. 7. klassi õpilastest vastasid samuti kõik 28, et nende enamus vabast ajast möödub väljas olles.
Küsimusele Kui vastasid jah, siis millega tegeled väljas olles? vastas 5. klassi õpilastest 3, et väljas olles veedavad nad aega sõpradega, 3 õpilast vastas, et käivad jalgpalli või korvpalli mängimas ja 4 vastas, et tegelevad kõigega mis parasjagu meeldib. 6. klassi õpilastest 2 vastasid, et tegelevad sportimisega, 4 vastas, et käib sõpradega jalutamas, 3 vastas, et käivad huvialaringis ja 3 vastas, et on niisama. 7. klassi õpilastest 12 vastasid, et käivad väljas sõpradega mängimas või sportimas, 1 vastas, et käib koeraga jalutamas, 3 vastas, et käivad korpalli mängimas, 8 vastas, et käivad jooksmas või jalutamas ja 3 vastas, et käivad jalgratta või rulaga sõitmas.
Küsimusele Kas käid mõnes huviringis? vastas 5. klassi õpilastest 7, et käivad huviringis ja 3 õpilast vastas, et ei käi. 6. klassi õpilastest 10 vastas, et käivad huviringis ja 2 õpilast vastas, et ei käi. 7. klassi õpilastest 19 vastas, et käivad huviringis ja 9 õpilast vastas, et ei käi.
Küsimusele Kas tegeled spordiga? vastas 5. klassi õpilastest 6, et tegelevad spordiga ja 4 õpilast vastas, et ei tegele. 6. klassi õpilastest 9 vastas, et tegelevad spordiga ja 3 õpilast ei tegele spordiga. 7. klassi õpilastest 23 vastas, et tegelevad spordiga ja 5 õpilast vastas, et ei tegele. (joonis 2)
Joonis 2 Sportlik tegevus
Küsimusele Milliste/milliste spordialaga/dega tegeled? vastas 5. klassi õpilastest 2, et tegeleb tantsimisega, 2 õpilast vastas, et käib jooksmas ja rulluisutamas, 1 õpilane vastas, et tegeleb ratsutamisega, 1 õpilane vastas, et käib kergejõustikus ning 4 õpilast ei vastanud midagi. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tegeleb laskespordiga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 tegelevad ka tantsimise ja rulluisutamisega, 1 õpilane vastas, et tegeleb korvpalliga, 1 õpilane vastas, et käib regulaarselt jalutamas ja 3 õpilast ei vastanud midagi. 7. klassi õpilastest 4 vastas, et tegelevad korvpalliga, 3 õpilast vastas, et tegeleb tantsimisega ja nendest 1 tegeleb ka võrkpalliga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 õpilast käivad ka jalgrattaga sõitmas ja 1 neist tegeleb ka ujumisega, 6 õpilast vastas, et tegeleb kergejõustikuga ja nendest 2 käivad ka jooksmas. 9 õpilast ei andnud vastust.
Küsimusele Kui kaua oled spordiga tegelenud ? vastas 5. klassi õpilastest 1, et on tegelenud spordiga pool aastat, 3 õpilast vastas, et on tegelenud spordiga 4-5 aastat, 1 õpilane vastas, et on tegelenud spordiga terve elu ja 5 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 7 vastas, et on spordiga tegelenud alates kooli minemise algusest, 2 õpilast vastas, et on tegelenud spordiga 3 aastat ja 4 õpilast ei osanud anda vastust. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et on spordiga tegelenud eluaeg , 9 õpilast vastas, et on spordiga tegelenud umbes kuu aega, 4 õpilast vastas, et on spordiga tegelenud 3 aastat, 2 õpilast vastas, et on spordiga tegelenud 5 aastat, 1 õpilane vastas, et on spordiga tegelenud 6 aastat, 1 vastas, et on spordiga tegelenud 7 aastat ja 11 õpilast ei andnud vastust.(Joonis 3)
Joonis 3 Sporditegevuse kestus
Küsimusele Milliste eesmärkideni tahad jõuda? vastas 5. klassi õpilastest 1, et tal pole eesmärke, 1 õpilane vastas, et tahab saada treeneriks, 1 õpilane vastas, et tahab saada kooli parimaks sportlaseks ja 1 õpilane tahab saada heaks tantsijaks ja 6 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tahab saada Eesti meistriks võistlustantsus, 1 õpilane vastas, et tahab saavutada edu, 1 õpilane vastas, et tahab saada Londoni olümpia mängudele ja 9 õpilast ei teadnud oma eesmärke. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et tahab saada vormi, 2 õpilast vastas, et tahab saada heaks sportlaseks, 1 õpilane vastas, et tahab saada Eesti koondisesse, 1 Õpilane vastas, et tahab saada heaks tantsijaks, 9 õpilast vastas, et ei tea oma eesmärke ja 12 õpilast ei andnud vastust.
Küsimusele Kas spordiga tegelemine segab ka koolitööd? vastas 5. klassi õpilastest 9, et ei sega ja 1 õpilane ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 12 vastas, et ei sega. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et vahel segab, 1 õpilane vastas, et segab, 3 õpilast ei andnud vastust ja 21 õpilast vastas, et ei sega.
Küsimusele Milliste spordialadega oled ka varem tegelenud, kui oled? vastas 5. klassi õpilastest 2, et on varem käinud spordiringis, 1 õpilane vastas, et tegeles varem Taek-won-doga, 1 õpilane vastas, et tegeles varem võistlustantsuga ja 1 õpilane vastas, et tegeles jalgpalliga ja 5 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et on varem tegelenud aeroobikaga, 4 õpilast vastas, et on varem tegelenud paljude erinevate aladega, 1 õpilane vastas, et on varem tegelenud tantsimisega, 2 õpilast vastas, et on varem tegelenud korvpalliga ja 4 õpilast ei ole varem millegagi tegelenud. 7. klassi õpilastest 7 vastas, et on varem tegelenud jalgpalliga, nendest 3 on tegelenud ka korvpalliga, 3 õpilast 7st on tegelenud ka kergejõustikuga ja 2 õpilast neist ka võrkpalliga, 4 õpilast vastas, et on varem tegelenud korvpalliga, kellest 2 õpilast tegelesid varem ka võrkpalliga, 1 õpilane vastas, et on varem tegelenud ratsutamisega, 1 õpilane vastas, et on varem tegelenud ujumisega, 11 õpilast vastas, et pole varem millegiga tegelenud ja 4 õpilast ei andnud vastust.
Küsimusele Miks lõpetasid sellega tegelemise? vastas 5. klassi õpilastest 2, et trennis käis liiga vähe inimesi, 1 õpilane vastas, et oli liiga raske, 1 õpilane vastas, et ei huvitanud enam see ala, 1 õpilane vastas, et lõpetas tegelemise kuna teine trenn toimus samal päeval ja 5 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et trenn hakkas segama koolitööd, 2 õpilast vastas, et ala ei sobinud, 1 õpilane vastas, et ei olnud enam viitsimist tegeleda ja 1 õpilane vastas, et ala oli igav, 7 õpilast ei andnud vastust. 7. klassi õpilastest 1 õpilane vastas, et lõpetas tegelemise oma alaga kaalu pärast, 7 õpilast vastas, et ala ei sobinud ja ei meeldinud enam, 1 õpilane vastas, et lõpetas alaga tegemise kuna kolis ära, 2 õpilast vastas, et ei jõudnud enam tegeleda oma alaga, 1 õpilane vastas, et tal ei jäänud enam aega trenniks ja 16 õpilast ei andnud vastust.
Saadud tulemused näitavad, et 38 õpilast ehk 76% 100st tegeleb spordiga, mis on kõvasti üle poole vastanuist. Selgus, et 42 õpilast arvab , et sportimine ei sega koolitööd ja ainult 4 õpilast vastas, et segab. Püstitatud hüpotees leidis kinnitust, et Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste sportlik tegevus on tõesti üsna suur. Ligikaudu 76% .
Kokkuvõte
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljudel autori koolikaaslastel kulub aega spordiga tegelemiseks väljaspool kooli. Püstitati hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur.
Töö koosneb neljast peatükist, millest esimeses käsitletakse spordi tähtsusest ja olemusest, teises tutvustatakse treeninguid ja selle erinevaid tüüpe, kolmas tutvustab materjali ja metoodikat ning neljas küsitluse tulemusi ja järeldusi.
Töö käigus viidi läbi küsitlus Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas, kokku neljas klassis. Küsitleti 50 õpilast. Küsitlus koosnes kolmeteistkümnest küsimusest ja viidi läbi nelja koolitunni ajal.
Küsiti kui kaugel elatakse koolimajast ja mis vahendiga kooli minnakse; kas vabalajal veedetakse aega väljas ja millega tegeletakse; kas tegeletakse spordiga ja milliste aladega täpsemalt; mis pani seda spordiala valima; kui kaua on spordiga tegeletud ja milliste eesmärkideni tahetakse jõuda; kas spordiga tegelemine segab ka koolitööd; uuriti varasemate sportlikke tegevuste kohta ja nende lõpetamise põhjuseid.
Vastustest selgus, et õpilased lähevad kooli peamiselt jalgsi, mõni üksik käib autoga või bussiga. Selgus, et 100% vastanuist veedavad aega väljas käies ja enamus neist tegeleb väljas jalutamisega või sportlikumate tegevustega. Spordiga tegeleb 76% vastanuist mis on väga hea tulemus, kuna liikumisaktiivsus on väga tähtis ja oluline sinu tervisele. Selgus ka, et 72% vastanuist ei tea oma eesmärke ja ainult 27% vastanuist on oma eesmärgid paika pannud .

Kasutatud kirjandus

http://www.mees.eu/artikkel/tervisenouanded-on-ajast-arust.html 6/5/2011
www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf 4/5/2011
http://et.wikipedia.org/wiki/Sport 4/5/2011