Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus...
aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2 KERGEJÕUSTIKU ALAD Kergejõustikuga võisteldake peamsielt olümpiamängudel ning Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel. Eraldi kategooriates võistlevad mehed ja naised ning lisaks kategoriseeritakse ka vanuse järgi. Alates 2008. aastast on nii meeste kui naiste võistlustel 24 ala. Jooksudest võistlevad nii mehed kui ka naised 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus ning 3000 m takistusjooksus. Erinev distants on tõkkejooksus: naistel 100 ja 400m ning meestel 110 ja 400m. Käimises võisteldakse 10, 20 ja 50km pikkustel distantsidel, hüpetest võisteldakse kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes. Lisaks on kavas veel kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise ja mitmevõistlused. Mitmevõistlused jagunevad seitsmevõistluseks ja kümnevõistluseks 3 JOOKSUD
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab jookse, sportlikku käimist, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse ja käimisvõsitlusi peetakse enamasti maanteedel ja tänavatel, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Mehed võistlevad kergejõustikus 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4x400 teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmiküppes, kuuliõukes, ketta- ja vasaraheities, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50km käimises. Naised võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x100 ja 4x400 m teatejooksus ja kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10km käimine. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materialist, et see ei paistaks peale märjaks
IAAF-i peakontor asubMonte Carlos ja liikmesriike on selles 210.Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. 2.1 Jooksud
kehakultuuripidustusteks. Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes)
II koht 3 kohapunkti, III koht 5 kohapunkti, IV koht 6 kohapunkti ja nii edasi vastavalt + 1). Võrdsete tulemuste korral antakse parem koht võistkonnale, kes startis varem (stardi järjekord loositakse emme võistluste algust). Võistkondlik paremusjärjestus määratakse kohapunktide summeerimise teel. Väiksema kohapunktide summa annab esimese koha jne. Võrdsete punktide korral määratakse kõrgem koht võistkonnale, kellel on parem tulemus teatejooksus. 7.Võitjate autasustamine: Igale osalejale meene. Vanusegruppide kolme paremat võistkonda autasustatakse medali, diplomi ja meenega. 8. Majandamine: Osavõtt kõikidele osalejatele on tasuta. 9.Võistlusteks registreerimine: Võistkondade registreerimine toimub hilisemalt 2. aprillil. Registreerimiseks edastatakse registreerimisleht. .
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus
käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus-, ka kolmikhüppes, kuulitõukes, kettaheites ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x400 m teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 4 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus
(enamikul distantsidel 10). Juba 19. sajandil oli olemas kolm klassikalist tõkkejooksudistantsi: 110 m (120 jardi), 200 meetri (220 jardi) ja 400 m (440 jardi) tõkkejooks. Nendest on ainult 200 meetri tõkkejooks tänaseks peaaegu unustatud. Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja tõketevaheline kaugus 10 jardi (9,14 m), kaugus stardist esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). Teatejooks Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. 4×100 meetri teatejooks ehk lühiteade on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 m teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m,
IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus
Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Üliõpilaste o-jooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi (1990); Sander Vaher kulla (2008) Rahvusvahelisi võite on Eesti orienteerujad saavutanud ridamisi. Sotsmaade karikavõitjaks nii individuaalselt kui teates tuli 1990 Ede Ümarik; teatejooksus Johannes Tasa (1976), Tiina-Mai Pärnik /Arund/ (1979), Nikolai Järveoja (1982), Leho Haldna (1985 ja 1989). NLiidu koondises on individuaalvõite saanud Uku Annus (1971), Johannes Tasa (1971), Arvo Kivikas (1975 ja 1976); teatevõite Maire Raid (1967 ja 1969), Ira Saar (1969 ja 1974), Johannes Tasa (1971 ja 1975), Jaan Miljan (1975), Arvo Kivikas (1975), Tiina-Mai Pärnik (1975), Marje Viirmann /Idavain/ (1981). Riikidevahelise Baltic Cup'i võitsid 1989 Ede Ümarik ja Leho Haldna.
Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.Ajaloost siis
IAAF-i maailma karikavõistlused 2. Euroopa karikavõistlused 3. Sisemaailmameistrivõistlused 4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5. IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused 5 3.Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.(2) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.(2)
rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006
kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala
aasta Nagano olümpiamängudest.Ta esindab Elva Suusaklubi, tema treener on Jüri Käen. Ta oli Eesti lipukandja Sotši olümpiamängude avatseremoonial.Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Roland Lessing (sündinud 14. aprillil 1978 Tartus) on Eesti laskesuusataja.1998. aastal sai Lessing juunioride talvistel Euroopa meistrivõistlustel Minskis jälitussõidus 9. koha. Aasta hiljem samas peetud laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta sprindis 24, jälitusjooksus 19 ja teatejooksus kolmas. 2000. aasta laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel Hantõ-Mansiiskis oli ta sprindis 6, jälitusjooksus 5 ja teatejooksus teine.7. septembril 2007. aastal Otepääl toimunud suvistel laskesuusatamise MM-il sai Lessing 10 km sprindis pronksmedali. Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja
Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Treenimine: Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat, mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis jooksutehnika sarnaneb võistlustegevusele).Vajalik vastupidavus saavutatakse põhiliselt lühikeste puhkepauside kasutamise ja lihtsalt palju tegemisega
rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel ja vahejooksud (veerandja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20mse vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus, teivas, kaugus ja kolmikhüpe. Kõrgus ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn
stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. 3/11 Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva.
·Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: ·IAAF-i maailma karikavõistlused ·Euroopa karikavõistlused ·Sisemaailmameistrivõistlused ·Euroopa sisemeistrivõistlused ·IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. VÕISTLUSTE KORRALDUS
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire
aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Helsinkis. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksudes võetakse aega nii käsitsi kui elektriliselt vastavalt käsiajavõtt ja elektriline
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire
Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osa. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osa 1. Ajalugu: 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas
" Seletasin siis, et käisin poksitreeningul ja eile olid võistlused. Ta kuulas mind ära ja sõnas: "Ära enam poksi!" Olin õppemaksust vabastatud ja pidin sõna kuulama, muidu oleksin pidanud õpingud katkestama. Ta jooksis 10. juulil 1935. aastal Eesti kiirjooksu rekordi, see oli 10,9 sek (100m). 21.07.1921 · Georg Gilde Gilde oli üks kiiremaid eestlasi. Mees, kes ainsana suutis nii 100 kui ka 200 m jooksus jõuda N Liidu meistrivõistlustel (1947) medalile. Tuli teatejooksus suure maa meistriks ja suutis korrata Ruudi Toomsalu 1930. aastatel püstitatud Eesti rekordeid, 10,7 ja 21,9. Toomsalu oli ka 19 korda Eesti meistriks tulnud Gilde treener. Pihkvas sündinud ja Narvas lapsepõlve veetnud Gilde äratas oma sprinterivõimetega tähelepanu juba noorukieas, tulles 12aastaselt piirilinna meistriks. "Juba lühikese treeningu järel olin Narva linna parim," rääkis Gilde eelmisel kevadel. "Seejärel edestasin ka külas käinud Tallinna mehi
Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas.
Avatud ja siiras, otsekohene ja rõõmsameelne need omadused võluvad. Nool avaneb inimestele ja kaameratele.Enne Göteborgi MM-i teeb Nool kaasa veel Euroopa karikavõistlustel Helmondis. Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7
(http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik 04.12.09) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. (ibid) Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused. 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused
-4. klass, 5.- 6. klassi, neidude rühmad ja C-segarühmad. Esimest korda said paljude koolide rahvatantsurühmad osaleda suurel peol, sest seni olid üldtantsupidudel vaid 1.-4. klassi lapsed ja üksikud suuremad õpilased täiskasvanute rühmades. Peolised hakkasid Tallinna saabuma 27. juunil. Harjutusaeg jäi tantsijail vihma tõttu üürikeseks proove sai teha vaid ühe päeva. Tantsude vahel võistles 600 noort kombineeritud teatejooksus, mille võitsid Jõgeva noored. Sellele järnes peo mõjusamaid tantsunumbreid ,,Konnatants", mille esitasid väikesed ja suured poisid koos. ,,Ligi kaks tuhat siputavad jalapaari, ligi kaks tunat punnis põskedega nägu! Pealtvaatajad lause rõkkasid naerust," kirjeldas Rahva Hääl. Esialgse kava kohaselt pidi naljatantsule järgnema ,,Vene ringtants", kuid neid kahte järjestikku ei peetud sobivaks ning vahele pandi neidude esituses ,,Neidu aiamaal", ukraina
Avatud ja siiras, otsekohene ja rõõmsameelne need omadused võluvad. Nool avaneb inimestele ja kaameratele. Enne Göteborgi MM-i teeb Nool kaasa veel Euroopa karikavõistlustel Helmondis. Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. 3) sünniaeg: 25. juuni 1970 sünnikoht: Võru Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures.
Avatud ja siiras, otsekohene ja rõõmsameelne need omadused võluvad. Nool avaneb inimestele ja kaameratele. Enne Göteborgi MM-i teeb Nool kaasa veel Euroopa karikavõistlustel Helmondis. Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni
100m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60m jooks. 100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil
ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissjooksukaare stardipoolsest äärest (üks kurv omal rajal). Märkus: kui stardib 4 või vähem võistkonda, tuleb rakendada varianti (b) 9. 4x800m teatejooks joostakse ühena kahest järgnevast võimalusest: (a) esimese vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale. Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (üks kurv omal rajal); (b) ühisel rajal. 10. 100m+200m+300m+400m teatejooksus joostakse eraldi radadel kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (kaks kurvi omal rajal.) 11. 4x1500m teatejooks joostakse ühisel rajal. 12. Välja arvatud esimese vahetuse jooksjad, lubatakse 4x100 m ja 4x200 m teatejooksudes lubatakse kõigil ning 100m+200m+300m+400m teatejooksus teise ja kolmanda vahetuse jooksjatel kasutada
Staadion justkui plahvataks, kui lõpujoone järel näitab tabloo 19,31. Ületamatu maailmarekord on ületatud! 19,30 seejuures kerge vastutuulega, näeb Bolt juba finishis lõpliku aega . Supermees heidab sellili, katab näo kätega, tõuseb põlvedele, taob publiku poole vaadates käega rindu. Alles siis läheb auringile. Staadionil kõlab ,,Happy birthday"- paari tunni pärast algab bolti 22. sünnipäev. Tänu Boltile stardib Jamaica ka 4x100 m teatejooksus suursoosikuna. Bolti ja kompanii tee kullani muutub Pekingis eriti siledaks pärast eeljookse. Peakonkurent USA ei suuda teatepulka finishisse tuua. Finaal on ettearvatult ühe tiimi soolo. Jamaica võidab uue maailmarekordiga 37,10. See oli usain Bolti olümpia. Kui pärast Pekingi olümpiat hääletatakse internetiportaalides, kumb oli olümpia suurim kangelane, Bolt või kaheksa ujumiskulda võitbud Michael Phelps, kipub jamaikalane isegi peale jääma.
Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks :
Avatud ja siiras, otsekohene ja rõõmsameelne need omadused võluvad. Nool avaneb inimestele ja kaameratele. Enne Göteborgi MM-i teeb Nool kaasa veel Euroopa karikavõistlustel Helmondis. Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club: Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni
Avatud ja siiras, otsekohene ja rõõmsameelne – need omadused võluvad. Nool avaneb inimestele ja kaameratele. Enne Göteborgi MM-i teeb Nool kaasa veel Euroopa karikavõistlustel Helmondis. Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club: Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni
ülikooli massispordi kateedri asejuhataja ja Peterburi olümpiaveteranide õiguste eest võitleja. Eesti: Ala Tulemus Aeg 1500 1981 4.14,05 m Ille Kukk. kergejõustiklane.Eesti meistriks, võitnud 17 (sh 4 sisemvtel) hõbedat ja 8 (3) pronksi.Eesti rekordit: 1500 m 4.14,05, 3000 m 9.38,2 8.55,75, 5000 m 15.30,84 ja 10 000 m 33.30,61. 1978 jooksis 4 × 800 m teatejooksus Eesti rekordi püstitanud naiskonnas.Tulnud 2007 kümnevõistluses ja 2010 teivashüppes Eesti meistriks ning 2008 ja 2012 teivashüppes Eesti sisemeistriks. 4. Läbi aegade 800 m. 1500 m jooks (Maailmas, Euroopas, Eestis) Juba palju aastaid on toimunud erinevad spordi võistlused. Eriti on populaarsed kergejõustiku võistlused. Oma referaadis ma kirjeldan rohkem 800 m. Ning 1500 m. Jooks. Minu tööl ma
Keelatud on kanda kindaid või katta käsi mõne aine või materjaliga. Teatepulga pillanud jooksja peab selle ise üles võtma. Püsima peab oma rajal. Rajalt ei tohi lahkuda enne, kui tee selleks on vaba. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. 4x200 m teatejooks joostakse võimalusel algusest lõpuni eraldi radadel või kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale. 100m+200m+300m+400m teatejooksus joostakse eraldi radadel kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv, siirdumisega ühisele rajale. Teatejooksudes (eel-, vahe- ja finaaljooksud) tohib iga võistkond kasutada suvalist nelja, antud võistlusteks teatejooksudes või muudel aladel üles antud sportlast. Peale esimese võistlusvooru läbimist tohib võistkond järgmistes võistlusvoorudes kasutada kuni kahte, tingimusele vastavat varuvõistlejat.
maijooksus ning 2 SEB sügisjooksust. Noormeestest võtab osa Paide Türi 16 rahvajooksust 6, koolisisestest pikamaa distantsidest 3, lühema kui 500 meeti distantsidest 4, teatejooksudest 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ükski 11. klassi noormees osa. Kokkuvõttes osaleb võistlustel sama palju neide kui noormehi. Need neiud, kes ei osale jooksuvõistlustel, teevad seda tervislikel põhjustel. 11. klassi neidude seas on osalus kõige suurem teatejooksudes. Noormehed osalevad teatejooksus ja Paide Türi rahvajooksus võrdselt. Küsitlustulemustes 12. klasside neidude ja noormeeste seas ei osale üheski jooksuvõistlustel kolm neidu ja kuus noormeest. Graafikul on toodud 12. klassi osalemine erinevatel jooksuvõistlustel [Joonis 6]. Joonis 6. 12. klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest 17 12. klassi neidudest osaleb Paide Türi rahvajooksul 18, koolisisestel pikamaa distantsidel 9, koolisisestel lühema kui 500 meetri distantsidel 8, teatejooksudel 14,
vabariigi paremiku osavõtul. Teine arvestatav nimi Lehtse kergejõustikus oli tõstjana tuntud Ants Saame, kelle 1971. aastal Pärnus tõugatud kuulitõuke tippmark 16.32 on praegu kehtivaks maakonna rekordiks. Tallinna Spordiinternaatkoolis õppinud Andres Püümanni joostud 10,5 100 meetris ja 21,7 200 meetris olid 1980-ndate Eestis head tulemused. Ta on maakonna rekordi kaasomanik ja hõbemedalivõitja legendaarses 4 x 100 meetri teatejooksus 1981. aastal, kui Paide võistkonnas koos Gunnar Kirsipuu, Kalev Maarandi ja Enno Viiburgiga astuti südilt vastu tollasele Eesti sprindikoondisele (Tallinna I võistkond) ja võitjale alistuti alles finisiruudustikus. Tema tütar Helen Püümann jõudis 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel 400 meetri jooksus hõbemedalivõiduni ja talvel 2001 tuli juba Eesti sisemeistriks 400 meetri jooksus ning on korduvalt kuulunud vabariigi esindusvõistkonda. ALBU
sekundeid kohtuniku pilgu all.Kui kell tiksub, siis teine rühm jookseb ühekaupa ümber kella teatevõistluse põhimõttel. Kui kõik on jooksnud, hüütakse:”Stopp!”. Aeg jäetakse meelde ja rühmad vahetavad rollid. Peale mõlema rühma teatejooksu võrreldakse ajalisi tulemusi. „Kellas” kasutatakse erinevaid palle (jalg-, korv-, võrk-, topis-, tennise-, võimlemis- ja käsipall) ning vastavaid söödutehnikaid..Teatejooksus kasutatakse erinevate pallimängudele vastavaid palle ja liikumistehnikaid. Igal jooksjal on erinev pall ja vastav liikumistehnika. „Kella” taga paikneb värav/korv, mida püütakse teatejooksu ajal tabada.„Kell” on suurem – kaugsöötudeks, teatejooksu vahemaa on pikem. Kaardimängu teatejooks · Vajaminevad vahendid: Kaardipakk · Võistluse tutvustus: Õpilased jagatakse kahte võistkonda kes lähevad kahes kolonnis otsajoone taha. Saali keskele on asetatud kaardilehed
annaabi.ee 
