3000m jooks Karl Mändla 10.e Kergejõustik koosneb paljudest aladest, mis nõuavad erinevaid füüsilisi omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookst...
Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Pikamaajooksu ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri. Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 meetri ja 10 000 meetri jooks. Saksamaal võisteldi
Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus Ala Võistlejate 23 Marek Niit 21,04 sek 200 m nimed, 11 Marek Niit 45,80 sek 400 m saavutatud 10 Tiidrek Nurme 14:13.89 5000 m
21, mille sooritas Yordanka Donkova. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. 400 m tõkkejooks - 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala. 400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finišini 40 m. Rekordi omanikeks on (46,78), Kevin Young, (52.34), Julija Petšonkina, (48.54), Rasmus Mägi ja (56,56), Maris Mägi. 3000 m takistusjooks - 3000 meetri takistusjooks on kergejõustiku ala. Põhijooksus on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Rekordi omanikeks on (7:53,63), Saif Saaeed Shaheen, (8.58,81), Gulnara Samitova, (8.29,6), Ilmar Ruus ja (9.50,15), Jekaterina Patjuk.
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks , tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21 km), maratonijooks (42 km) ja ultramaraton. Pikamaajooks
hoidvat fliisjakki. Tuule ja sademete kaitseks on soovitav hankida endale kergest, kuid tuule- ja veekindlast materjalist valmistatud jooksudress. Pamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi.
juuni 2007 Haag 25 000 m jooks - 1:13.55,8-Toshihiko Seko (Jaapan), 22. märts 1981 Christchurch 25 km jooks-1:12.45-Paul Malakwen Kosgei (Kenya), 9. mai 2004 Berliin 30 000 m jooks-1:29.18,8-Toshihiko Seko (Jaapan), 22. märts 1981 Christchurch 30 km jooks-1:28.00-Takayuki Matsumiya (Jaapan), 27. veebruar 2005 Kumamoto Maraton-2:04.26-Haile Gebrselassie (Etioopia), 30. september 2007 Berliin 100 km jooks-6:13.33-Takahiro Sunada (Jaapan), 21. juuni 1998 Tokoro 3000 m takistusjooks-7.53,63-Saif Saaeed Shaheen (Bahrein), 3. september 2004 Brüssel 110 m tõkkejooks-12.87-Dayron Robles (Kuuba), 12. juuni 2008 Ostrava 400 m tõkkejooks-46,78-Kevin Young (USA), 6. august 1992 Barcelona Kõrgushüpe-2.45-Javier Sotomayor (Kuuba), 27. juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23
800 m jooks 800 m jooks 1500 m jooks 1500 m jooks 5000 m jooks 5000 m jooks 10 000 m jooks 10 000 m jooks Maratonijooks Maratonijooks 4x100/4x400 m teatejooks 4x100 m /4x400 m teatejooks 110 m/400 m tõkkejooks 100 m/400 m tõkkejooks 400 m jooks 3000 m takistusjooks 3000 m takistusjooks Jooksude kirjeldused Olümpiamängudel 100m jooks Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine. 400 meetri jooks See pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7
· Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas vanuses. · Jooksmine on odav spordiala, vaja on vaid spordiriideid ja jalanõusid. Jooksustiilid: · Lühimaajooks ehk sprint ehk kiirjooks · Pikamaajooks · Tõkkejooks · Teatejooks · Takistusjooks Jooksmine võib olla kõige parem viis vormi saavutamiseks: see on odav, seda võib teha igal ajal ja igal pool ning mis kõige tähtsam! see on väga tõhus. Jooksmine on mitmete spordialade lahutamatu osa ja see on üks kergemaid viise enda vormi parandamiseks. Jooksmist on mitut erinevat liiki: sörkimine, murdmaajooks, võidujooks ja maratonid, kuid enamik jooksjaid jookseb lihtsalt naudingu pärast ja vormis püsimiseks.
kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus
Concert hall-kontsertimaja Draw- viik Etching-söövitama? Hurdle- tõke Engraving-gravüür Hurdles- tõkkejooks Audience-publik Javelin- odavise Creative-loov Pole-vault- teivashüpe Craving-joonis Referee-kohtunik Canvas-lõuend Shot put-kuulitõgue Sketch-visand Steeplechase-takistusjooks Shade-vari Wadi-race-kõrberalli Paint-maal Dreary chores of our everyday life- igavad I'm sorry to interupt majapidamistööd I'm sorry but Predecessors- eelkäijad That reminds me Possess-omama/valdama Could i just say something? Via sports- spordi kaudu Rake in- riisuvad Vanquish-võitma/võitu saama Unrelenting-järeleandmatu
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks
Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2.1 Kõrgushüpe 14 3.2.2 Kaugushüpe 14 3.2.3 Kolmikhüpe 15 3.2.4 Teivashüpe 15 3.3 Tõukealad 16 3.4 Mitmevõistlus 16
pikkuseks üks staadion 192,27 meetrit, ent aastal 724 e.m.a. pikendati distantsi kahe staadioni pikkuseks. Neli, mõnedel andmetel ka kaheksa aastat hiljem lisati vastupidavusjooks, mille esialgse raja pikkuseks oli kaheksa, siis kümme, kaksteist ning lõpuks 24 staadioni. Nüüdisajal on olümpiamängude arvestuses seitse erinevat tavajooksudistantsi, lisaks veel 4x100 m ja 4x400 m teatejooks, mille eelkäijaks on Panathenaia tõrvikujooks, 110 m ja 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning maratonijooks, mis esmakordselt võeti kavva 1896. aastal Maratoni lahingu võiduteate tooja mälestuseks. Spordiala kui selline on jäänud, vaid vahemaad on muutunud; neid on ka juurde tulnud, samuti n-ö -"huvitavamaks" muudetud (teate-, tõkke- ja takistusjooks) ning maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks (Maratoni lahing), ehkki tänapäeval me seda vahest nõnda ei taju tavainimeste jaoks on tegemist
Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas
Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid
70)Veronica Campbell(10.95) 200 meetri jooksu maailmarekord kuulub Michael Johnsonile (19.32) 200 meetri jooksu Eesti rekord kuulub Marek Niidule (20.69) Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta
13.16 13.27 13.44 USA Hiina Suurbritannia 400m tõkkejooks Dai Greene Javier Culson LJ van Zyl 48.26 48.44 48.80 Suurbritannia Puerto Rico Lõuna Aafrika 3000m takistusjooks Ezekiel Kemboi Brimin Kipruto Mahiedine Mekhissi- 8:14.85 8:16.05 Benabbad Keenia Keenia 8:16.09 Prantsusmaa 20km kõnd Valeriy Borchin Vladimir Kanaykin Louis Fernando 1:19:56 1:20:27 López
............5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Sissejuhatus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906
Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates
märts 1981 8 Haile 30. september Maraton 2:04.26 Etioopia Berliin Gebrselassie 2007 3000 m Saif Saaeed 3. september 7.53,63 Bahrein Brüssel takistusjooks Shaheen 2004 110 m tõkkejooks 12.88 Xiang Liu Hiina Lausanne 11. juuli 2006 400 m tõkkejooks 46,78 Kevin Young USA Barcelona 6. august 1992 Javier Kõrgushüpe 2.45 Kuuba Salamanca 27. juuli 1993 Sotomayor Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994
nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 2 Tõkke- ja takistusjooks Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m) 110 m tõkkejooks 1,067 13,72 9,14 14,02 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 meeste 400 m
hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail. · Eesti kergejõustikuliit (EKJL) on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühing, mis edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis
Jalgpall,jalgrattasõit, kergejõustik, laskmine, maadlus, moodne viievõistlus, poks, polo, purjetamine, ragbi, ratsutamine, sportvõimlemine, sõudmine, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped. Lisaks kunstikonkursi alad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall. Jagati välja 131 medalikomplekti. Eestlastest osalejad: Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka-
valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 km, 10 km), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude.
50,93 Indrek Tustit 2002 52,19 Aarne Nirk 2006 52,71 Lauri Birkan 2004 53,03 Kristjan Suur 2001 53,87 Märt Kroodo 2006 53,97 Reigo Jörsi 2005 54,82 Teet Laeks 2001 54,86 Georg Vladimirov 2006 55,19 Ragnar Linnas 2005 Meeste 3000 meetri takistusjooks 2001-2004 8.54,15 K. Tiislär 2001 8.57,15 A. Saveljev 2004 9.05,85 S. Tserepannikov 2002 9.21,29 S. Viks 2001 9.36,16 M. Mooses 2003 9.37,61 M. Metsma 2003 9.39,69 A. Müür 2004 9.39,83 I. Eeriksoo 2004 9.47,01 A. Vastsjonok 2001 9.47,46 M
Meeste tõkkejooksu distantsid on 110 m ja 400 m ning naistel 100m ja samuti 400 m. Igal rajal on 10 tõket. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini on 40 m. Tõkkejooksu heaks eelduseks on jooksukiirus ja jooksutehnika. Veelgi peab olema tõkkejooksu jooksjal tasakaal, pidevus ning sirgjoonelisus. Ka tõkkejooksul on igal jooksjal oma kindel rada [4]. 9 1.2.5. Takistusjooks Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema viis takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge ja naistel 0,762 m kõrge ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk, naistel 3,06 m ja 3,66 m lai
paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 2. Jooksud ja käimine Jooksud ja käimine jaguneb · kiirjooks (sprint) · teatejooks · tõkkejooks · kesk- ja pikamaajooks · takistusjooks · võistluskäimine Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii · käsiajavõtt kui ka · elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel
pikkuseühikutena kasutusel tollid-jardid (1 jard =36 tolli) Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja tõketevaheline iikaugus 10 jardi (9,14 m), kaugus stardist esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). 400 MEETRI TÕKKEJOOKS 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala. 400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. 3000 MEETRI TAKISTUSJOOKS Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi
Ateenasse. Kurnatusest ta suri pärast teate üleandmist.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1984 Los Angeles Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Haile Gebreselassie poolt kelle ajaks oli 2:04.26 . Eesti rekord on 2:08.53 ja selle püstitas Pavel Loskutov . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Paula Radcliffe poolt kelle ajaks oli 2:15.25. Eesti rekord on 2:27.04 ja selle püstitas Jane Salumäe. 3000m takistusjooks: 3000 m takistusjooksus starditakse kaarekujulise stardijoone tagant ühisel rajal. Esimesel 200 meetril takistusi pole (need paigutatakse sinna jooksu ajal). Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63
...............18 2 SISSEJUHATUS 11. kergejõustiku MM-võistlused peeti Jaapanis, 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks oli 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik maskott kandis nime Traffic. Võistusaladeks olid meestel jooksudest: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m, 5000 m, 10 000 m, maratonijooks, 4 x 100 m, 4 x 400 m, 110 m tõkkejooks, 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning 20 km käimine, 50 km käimine, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja kümnevõistlus. Naistel erines meestest ainult see, et ei olnud 50 km käimist ning tõkkejooks oli 100 m ja muidugi ka seitsmevõistlus. ,,Kergejõustikufännidel tasub homme algavate Osaka MM-võistluste eel pöidlad tugevasti pihku suruda, sest Eesti koondise medalitaotleja Gerd Kanter peab oma
annaabi.ee 
