(start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala Teatejooks asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli 1. Ringteatejooksul kasutatavad lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine erinevad teatevahetus tehnikad – alt, (enne jalgade sirutust). ülalt ja otse. 2. Teatevahetus jagatakse kolmeks Erinevad tõuketehnikad ja nende osad faasiks: ETTEVALMISTUS, KIIRENDUS JA Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase: ÜLEANDMINE. ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ÄRATÕUGE ja HEITJA 3. Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi TASAKAALUSTAMINE määramise metoodika - Teatepulga
Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Joostakse nii kaua kuni jõutakse oma kohale tagasi. Teatepulk antakse võistkonnaliikmele vasakusse kätte ja see omakorda vahetab pulga vasakust käest paremasse kätte. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga maha kukkumine ja määrustevastane teatevahetus võib saada saatuslikuks. Pendlijooks Pendlijooksul on võistkonna tiimiliikmed mingisuguse teatud vahemaaga vastakuti. Võistkonna esimesel liikmel on teatepulk käes ja alustab jooksu stardipaugul. Jooksu alustatake seistes, üks jalg teisest võib natuke eespool olla. Jooksmisel ulatatakse teatepulk järgmisele võistkonnaliikmele. Teatepulk ulatatakse paremasse kätte. Joostakse nii kaua kuni kõik liikmed jõuavad oma esialgsele kohale tagasi.
Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend "KOHTADELE!", asend "VALMIS!", ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 2. Teatejooks: 1. Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetus tehnikad alt, ülalt ja otse. 2. Teatevahetus jagatakse kolmeks faasiks: ETTEVALMISTUS, KIIRENDUS JA ÜLEANDMINE. 3. Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 1525 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel
puudutab ümber pöördetähise järgmist võistlejat, kes ootab vähikõnni asendis jalad stardijoone taga. 6m ründej. keskj võrkp. korvp. Xxxxxx* / /o O O * Vead: 1. võistleja ei ületa vähikõnni asendis mõlema jalaga ründejoont 2. ei aseta palle õiges järjekorras rõngasse, või kui pall veereb rõngast (kastist) välja ja võistleja ei pane seda ise tagasi 3. teatevahetus ei toimu ümber pöördetähise või ei anta teadet kas kätt või mistahes kehaosa puudutades edasi 4. võistleja ei alusta vähikõnniga liikumist stardijoone tagant 4.VÕISTLUS Vahendid: saalibändikepp,võimlemispink (takistus) kõrgusega 40 cm, puuklots umbes 3x3x3 cm, 3 topispalli, võimlemisrõngas (väiksem, d 80 cm), pöördetähised takistus topispallid võimlemisrõngas 3 m 3m 3 m keskj.3 m 6m
teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Lühiteade on väga tehniline ala, kus teatevahetusel on väga oluline osa hea lõpptulemuse saavutamisel. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. Lühimaajooks Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja
Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosnbe samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4x400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just
määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Lühiteade on väga tehniline ala, kus teatevahetusel on väga oluline osa hea lõpptulemuse saavutamisel. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. Esimest korda oli 4x100 m teatejooks olümpiamängude kavas meestel 1912. aastal Stockholmis ja naistel 1928 Amsterdamis. 4x400 MEETRI TEATEJOOKS 4×400 meetri teatejooks ehk pikk teatejooks (võrreldes 4×100 m teatejooksuga) on kergejõustiku ala, kus neli jooksjat moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi (400 m) staadionil.
suunaga alla, pöial nendest eemal. Teatepulga üleandja paneb teatepulga alt kaarega võtja pihku. Jooksjate vaheline kaugus peab olema 1 m või rohkem. 2) ülalt-kaarega: Vastuvõtja sirutab käe puusavööst kõrgemale nii, et peopesa on randmest üles pööratud. Üleandja asetab pulga ülalt kaarega vastuvõtja ülespööratud peopessa. 3) otse – Vastuvõtja sirutab käe puusavööst kõrgemale, käsi on nagu alt-kaarega üleandmise puhul. 2. Teatevahetus jagatakse kolmeks faasiks: ettevalmistus, kiirendus ja üleandmine. 3. Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja. 3. Pallivise: 1
Vaheldusmeetod on üleminekuaste ühtsusmeetodilt. Kolmandaks meetodiks on intervallmeetod, kus läbitakse korduvalt teatud jooksulõiku koos puhkeaegadega. See meetod arendab vastupidavust ja kiirust [3]. 1.2.3. Teatejooks Üldjoontes on teatejooks 4 x 100 meetrit. Teatejooks koosneb neljast jooksjast. Teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale reeglitepõhiselt ja teatevahetusalas. Teatevahetus ala on kokku 20 meetrit. Igal teatejooksul on oma kindel rada, kus joostakse [4]. 1.2.4. Tõkkejooks Tõkkejooks on kiirjooks, kus tuleb võimalikult kiiresti üle tõkete joosta. Meeste tõkkejooksu distantsid on 110 m ja 400 m ning naistel 100m ja samuti 400 m. Igal rajal on 10 tõket. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini on 40 m. Tõkkejooksu heaks eelduseks on jooksukiirus ja jooksutehnika
annaabi.ee 
