grupid (saab kasutada vastava mooduli litsentsi olemasolul). Kui püsiandmed on üle vaadatud, siis valikus Müügiarved sisestage klientidele väljastatavad müügiarved ja klientide algsaldod e võlasaldod arvete lõikes. Püsiandmeid saate täiendada ka jooksvalt müügiarvete koostamise käigus. D 1000 Kassa D 1350 Ettemaksed varude eest K 2500 Ostjate ettemaksed K 1000 Kassa 6. Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa. Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha hoidmise eest vastutavaks isikuks on juhatus. 5 Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss
ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS (3) ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK (4) Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 12 Tabel 3 Konto Algseis Väljaminek Sissetulek Lõppseis Kassa 45 000.- 60 000.- 30 000.- Võlad 250 000.- 200 000.- 47 000.- tarnijatele Reservkapital 0.- 30 000.- 75 000.- Materjal 89 000.- 34 600.- 26 000.- Pangalaen 250 000
4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt: -ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus Hind - Hind
Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
xls.
Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Sisstulek sissetulnud/ülekantud raha summa. Väljaminek välja läinud/ära makstud raha summa. Selgitus võid lisada, milleks raha kulutasid või kui Sul on vaja mõne tehingu kohta midagi selgitavat kirjutada (näiteks, kui bensiini kulust arvad maha 20%). TABELI PEALDISE KOOSTAMINE, KUJUNDAMINE Esimeses lahtris käib tavaliselt järjekorra number. Siis omad ka ise paremat ülevaadet, mitu tehingut Sa oled sooritanud. Tee hiireklõps lahtris A1 ja sisesta tekst Jrk. Vajuta parempoolsele nooleklahvile , et liikuda järgmisesse lahtrisse B1. Sinna kirjuta Kuupäev, võid ka lühendatult lihtsalt Kuup., järgmisesse lahtrisse kirjuta Dok. nr. Lahtrisse D1 sisesta tekst Kellelt saadud/kellele makstud. Nagu Sa märkad, on tekst nii pikk, et läheb üle veergudest E ja F. 2 Kui oled teksti sisestuse lõpetanud, vajuta noole- või Enter-klahvile ning venita lahter D laiemaks, nii et kogu tekst ära mahuks. Selleks liigu
inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud
rahavoogudest, 2) dokumenteerima kõik majandustehingud; 3 3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 2.2 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE 2.2.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: Arved (ostuarved, müügiarved) Saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid Sularaha kviitungid, tšekid Kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid Avansi- ja töölähetusaruanded Palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed) Panga konto väljavõtted Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad) Ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud Raamatupidamisõiendid Inventuurilehed Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: 1. dokumendi nimetus ja number; 2
väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt. Arve koostame nii, et mõlemad arve osad mahuvad lehele A4. Esmalt koostame arve esimese osa, mille seejärel kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust. Kas Insert menüüst Function või töövahendi ribalt nupu alt. 1. 2. Avaneb funktsioonide valimise aken. Vasakus servas on funktsioonitüüpide loetelu (statistilised, finantsilised..
Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis;
· peab täitma algdokumendile esitatavaid nõudeid rekvisiitide osas, · sisaldab selgitust paranduse sisu kohta ja kindlasti ka viidet varasemale dokumendile, mida omakorda tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. · Ei sisalda infot tehingu vastaspoole kohta · kassadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt) · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt) · palgadokumendid (palgaleht, töövõtuleping jt.) · arved (ost, müük) · ostu- müügi dokumendid (ostu- müügileping, arve, kassaorder, saateleht jt) · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine) · aktid (vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid jt) · õiend (kulumi arvestus, paranduskanded) Kui dokument ei ole veel sisestatud raamatupidamisprogrammi, siis
Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis;
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
) Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl+A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu. Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 1. Märgi esimene osa lahtreid. 2. Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi. 3. Nüüd märgi ülejäänud lahtrid. Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui
Tänu sellele on võimalik näha üheaegselt dokumendi 6 MS Word tekstitoimeti eri osasid. Kui soovite ekraani kaheks osaks jagamise lõpetada, siis valige käsk Window->Remove Split. Nimekiri avatud failidest. Parajasti aktiivse dokumendi nime ees on linnuke. Kui soovite aktiviseerida mõnda teist dokumenti, siis klõpsutage selle dokumendi nimel. HELP - abiinfo Microsoft Word Help abiinfo on jaotatud alamosadeks: Wordi kasutamise õpetamine samm sammu haaval, näited ja demonstratsioonid, vastused sagedastematele küsimustele, programmeerimine Word-is ja tehniline toetus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Tutvumispraktika Ettevõttepoolne juhendaja: Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 1 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ettevõtte kirjeldus.................................................................................................................... 4 2.1.Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 4 2.2.Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 5 3.Turundus ...................................................
Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne. puhkusraha, 2) kinnipidamised töötasudelt lisatasud jne. K K
laekumine kajastatakse samas moodulis registris laekumised (vt Sele X). Tähtis on alati märkida õige pangakonto kuhu laekumine tekib ja kuupäev. Müügiarve (vt Sele x) sisetsamiseks tuleb valida müügireskontro, müügiarved ja koosta uus. Uuele müügiarvele märgib programm ise järjekorra numbri, lisada tuleb ettevõtte nimi kellele arve koostatakse, kuupäev, arve number, tasumistingimus, bilansi konto ja summa. Müügireskontro moodulit avades on näha rohelised ja punased read, roheline tähistab arvet, mis on laekunud õigeks tähtajaks ja punane arvet, mis ei ole laekunud õigeks tähtajaks, ennem tähtaja saabumist on read hallid. Uus laekumine tehakse alati põhinedes pangakonto väljavõttele ning kindlasti tuleb jälgida, et laekumine saaks tehtud õigele arvele, kuna vahepeal on ühelt ettevõttelt mitu arvet laekumata, kuna makse kuupäevad on erinevad.
Baltic Chess Group OÜ ühe aasta jooksul tasumisele kuuluvad kohustused on lisaks "Võlad tarnijatele" ka "Maksuvõlad" ja "Viitvõlad". Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot (arvestuslikku käibemaksu kontot, mille kreeditis kajastatakse müügikäibemaksu ja deebetis mahaarvatavat sisendkäibemaksu; põhivara soetamistel arvestatud käibemaksude konto; tollis makstud käibemaksude arvestamise konto jne). Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded teeb juhatus. Tüüpiline sisendkäibemaksu registreerimise kanne ostuarvel on: 17 D 4300 Ostetud teenused D 1510 Sisendkäibemaks K 2131 Võlad tarnijatele Viitvõlgadest esineb ettevõttel intressivõlad, Baltic Chess Group OÜ rendib kapitalirendi korras sõiduautot
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Eesnimi Perekonnanimi Kursuse nr Raamatupidamise praktika I Firma nimi Ettevõttepoolne juhendaja: XXXX Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA............................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm ..
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS................................................................................................
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadus
raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Pangakontol olev raha teenib intressi. Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kursimuutused kajastatakse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
