Itaalia majanduslik geograafia (0)

1 Hindamata

ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA
s
Tallinn 2009
Sisukord

Sissejuhatus 3
Asetus ja naaberriigid 4
Majandus 5
Loodus 8
Kliima 9
Riigist 10
Rahvastik : 10
Keel: 12
Religioon : 12
Riigikord: 12
Turism : 13
Itaalia köök: 13
Itaalia kui veiniriik 14
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega ( referendum ). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid.

Asetus ja naaberriigid

Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid , mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Šveits, kirdes Austria ja Sloveenia .

Majandus

Itaalia majandus-geograafiline asukoht Vahemere basseinis soodustas kaubandust nii Euroopa riikidega, kui Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga. Oma majandusliku potentsiaali poolest on Itaalia arenenud tööstusriikide esireas, WTO liige, kuulub tööstusriikide gruppi G7/8-sse ning on üks olulisematest ELi liikmesriikidest. Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. Maailmapanga andmetel oli Itaalia majandus 2005. aastal sisemajanduse kogutoodangu suuruselt seitsmendal kohal peale USAd, Jaapani, Saksamaad, Hiinat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad (Euroopa Liidus seega - 4. kohal). SKT näitaja poolest ületab Itaalia EL keskmist u. 13%. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia rahaühik on euro.
Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal - kus töötab vähem, kui 259 inimest - on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine aga 55%) Väheseid, aga maailmas hästi tuntud suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast korporatsiooni, kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Sarnane olukord säilib riigi finantssüsteemis ja eriti panganduses, mis ei ole kontsentreeritud (eksisteerib palju piirkondlike väikepankasid) ja ei saa seetõttu konkureerida suuremate Euroopa pangagruppidega. Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses. Esmane rõhk pandi riigiosakaalu vähenemisele tööstuses. Tulemuseks oli tõenäoliselt mastaapseim erastamisprotsess terves Euroopa Liidus. 1998. aastaks erastati ligi 30 riigile kuuluvat suurettevõtet, sh. Telecom , energiakontsernid Eni ja Enel , 3 suuremat panka ning suuruselt teine kindlustusfirma . Tänu nendele muudatustele on omi positsioone kindlustanud kooperatiivne majandussektor.
Itaalia omapäraks on ka suur vahe Põhja ja Lõuna majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid aga on riiklikud. Lõuna-Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm: 1) ajalooliselt tihe rahvastiku kontsentratsioon suuremates Lõuna-Itaalia linnades ( Napoli , Palermo, Catania ) ja seega inimeste piiratud võimalused tööturul, raskused eluasemega, halvad väljavaated saada kvaliteetset haridust ning sotsiaaltoetust; 2) lõunaitaallaste massimigratsioon välismaale, eriti USAsse ning Ladina-Ameerikasse XX saj. esimesel poolel; 3) Põhja-Itaalia tööstus- ja majandusarengu oluliseks toiteallikaks kogu sõjajärgsel perioodil oli odav Lõuna-Itaalia tööjõud ning kapital , mis aga jättis niiviisi Lõuna-Itaalia ilma võimalusest kompenseerida majanduslikku mahajäämist. Vaatamata tohutule majandushüppele ja majanduse arengul eriti 1970-80. aastatel ning edukatele reformidele ning erastamisprotsessile 1990-ndatel nõustuvad nii rahvusvahelised kui Itaalia majandusanalüütikud ja - institutsioonid , et tänapäeva Itaalia majanduskasv on äärmiselt aeglane, konkurentsivõime pidevalt kahaneb ning reformid on pealiskaudsed . Itaalia on siiani suhteliselt protektsionistliku majandusega riik.
Viimaste aastate SKT kasv on stabiilselt väike (1.8% - 2001. aastal, 0.4% - 2002.a., 1.3% - 2004.a., 0.1% - 2005.a., 1.4% - 2006 (Itaalia Statistikaamet ISTAT ennustab siiski Itaalia SKT kasvu kuni 1.8% 2006.a. lõpuks ning kuni 1.4% 2007. aastal). ISTAT andmetel oli 2005. aasta inflatsiooni tase 2% ning 2006.a. inflatsiooni tase on 2.1%, ISTAT 2007 ennustused - 2.4%.
Suurimateks probleemideks on veel Itaalia lõuna piirkondade krooniline mahajäämine arengus võrreldes põhja maakondadega, suhteliselt suur tööpuudus (9,9% - 2000; 8,8% - 2004, 7.9% - 2006. aastal Lõunas küünib ametlik tööpuudus 20%-ni) ja rahvuslik koguvõlg (124% riigi SKT-st 1995. aastal, 110.6% - 2000. aastal, 109.4% - 2001, 105,6% - aastal 2004, 106.6% - aastal 2005 ja 107% - aastal 2006 samal ajal, kui EL ülemmäär on 60%). Rahvusliku koguvõla suuruse poolest on Itaalia 3. kohal maailmas.
Riigis on ligi 8 mln. vaest (13.7%), enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Kontrast on muljetavaldav, näiteks Sitsiilias (vaeseid - 29.9%) on suhteline vaesus 9 korda suurem, kui Emilias (vaid 3.6%).
Seda, et olukord on paranemas näitavad ka soliidsed majandusuuringud. Economic Freedom of the World 2006 aastaraport annab Itaalia majandusvabadusele 42. koha (mullu oli see näitaja 54.). Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum's 2006 Global Competitiveness) koostatud iga-aastane riikide konkurentsivõime edetabelis on Itaalia samuti 42. kohal (2005 oli 47. kohal).
Majandusanalüütikute andmeil on Itaalia positsioon maailmaturul üha viletsam - suurimad on kaotused just mitmetes Itaalia jaoks traditsiooniliselt tugevates valdkondades. Itaalia peamised väliskaubanduspartnerid on EL (59% kogu kaubandusest), USA, Venemaa, Hiina, MERCOSUR . Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika -, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas , alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Šveits 4.2%. Peamised impordiartiklid on elektroonika ja elektrotehnika tooted, metall /metalltooted, elekter , energia/ toorained , transpordivahendid ning keemia- ja mehhaanikatööstuse tooted, samuti tekstiil , puit, elusloomad, toiduained Itaalia peamised impordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 18.1%, Prantsusmaa 11.4%, Madalmaad 5.9%, Suurbritannia 4.8%, Hispaania 4.6%, Hiina 4.2%.
Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik, seetõttu kasutab enamik siinseid tööstusettevõtteid sisseveetud toorainet. Itaaliasse imporditakse enam kivisütt kui ühessegi teise Euroopa Liidu riiki. Üksnes tsinki , tina ja pliid jätkub siin küllaga, Toscanas leiduvate elavhõbedavarude poolest on Itaalia aga koguni üks maailma esiriike. Po jõe orust saadav gaas katab 2/3 riigi gaasivajadusest. Sitsiilias leidub palju väävlit, kaaliumit ja kivisoola. Itaalia on iidsetest aegadest kuulus oma valge marmori poolest, mida viiakse rohkelt teistessegi riikidesse.

Loodus

Itaalia asub välja venitatud piklikul saapakujulisel poolsaarel, millest lõunas on Türreeni meri ja idas Aadria meri. See on piiratud Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveenia poolt põhjast. Valdav osa Itaaliast on mägine, poolsaare selgrool Apenniini mäed ja Alpid tema põhjapoolsel piirjoonel. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad Itaalia kõige suuremad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc , mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril . Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna . Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht põhjast), jäävad mägede vahele Aosta, Fiemme ja Gardena orud ning suur Po tasandik , kus voolab Po koos peamiste lisajõgedega.
Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid.
Itaalia pinnas on viljakas. Itaalia on küllalt mägine maa (põhjast lõunasse lõhestab teda Apenniini mäeahelik), ta mäed on järsud ja lähevad paljudes kohtades üle avaraiks viljakaiks tasandikeks (Kampaania, Latium ). Seetõttu on põllundustingimused Itaalias soodsad. Kõrgetel mäenõlvadel ja orgudes asuvad ülihead karjamaad . Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa.
Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan . See asub vaid 16 km kagus Napolist ja sama kaugel põhjas Pompeist. See on sügavalt lõhestatud, kuid kergelt sopiline mägi, mis tipu eel on astmeline. Suvekuudel ronivad sajad turistid iga päev piiluma üle kraatriääre. Vesuuvi kuulsaim purse toimus aastal 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae, mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks . Järgmised võimsad pursked toimusid 1631., 1779 ., 1794., 1822., 1872., 1906., 1929., and 1944. aastal ning jällegi hävis asustus. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid.
Etna on kõrgeim aktiivne vulkaan Euroopas. Selle nimi oli algselt Aitne, mis tuli kreeka sõnast Aitho - põlema. Etna on suur vulkaaniline kompleks , mis asub Sitsiilia idaranniku lähedal. Tipp sarnaneb tornja koonusega, milles on omakorda sisemine koonus ja peakraater. Külgmised pursked on moodustanud üle 200 koonuse mäekülgedel. Etna esimene dokumenteeritud purse toimus 1500 aasta paiku eKr. Viimane vulkaaniline aktiivsus algas 4. veebruaril 1999. Mae madalamad sopid on haritud ja kannavad erinevaid puuvilju, pähkleid ja oliive, kuna need sopid on erakordselt viljakad . Need alad on ka tihedalt asustatud. Suuremad kõrgused on metsaga kaetud, välja arvatud viimased 1000 meetrit, mis on kaetud laava, tuha ning enamuse aja aastast ka lumega. Tipukraatrile ronimine on lihtne ja populaarne , kuigi see on ohtlik ning hirmutav vulkaanilise tegevuse ajal.

Kliima

Itaalia asub vahemerelises, lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega . Suvi on siin harilikult kuum ja kuiv, talv aga vihmane. Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui “Calabria Šveits”. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Alpide jalami keskmine õhutemperatuur juulis on umbes 20°C, Po tasandikul 23°C, mööda Apenniini poolsaart lõuna poole liikudes tõuseb keskmine temperatuur aga 28°C-ni. Milanos, Veneetsias, Bolognas ja Firenzes on juuli keskmine õhutemperatuur 24°C, Taorminas ja Roomas 26°C ning Palermos ja Napolis 25°C. Sitsiilias puhub suvel Aafrikast tulev kuiv tuul siroko, mis kütab õhu kuni 40°Cseks.Kuum ja kuiv tuul siroko tekitab Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias tolmutorme. Siinset ilma mõjutab tugevasti meri – poolsaarel ei ole paika, millest meri jääks kaugemale kui 200–220 km. Mägedes sõltuvad ilmastikutingimused kõrgusest.

Riigist

Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss . Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli , Dante, Leonardo ja Galileo. Itaalia pealinn on Rooma ja Itaalia on parlamentaarne vabariik. Pindala on 301 323 km2. Euroopa Liidu liige alates Euroopa Liidu loomisest aastal 1957.

Rahvastik:

Rahvaarv Itaalias on 58 147 733 (2007 a) 94,5% on itaallased, 2,5% sardid, 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid), 0,5% tiroollased, 0,3% frankoprovanssaalid.
Keskmine eluiga (esimene tabel), vanuserühmad (teine tabel) ja elanike arv tuh Itaalia suuremates linnades (kolmas tabel).

Keel:

Itaalia riigikeel on itaalia keel. Populaarsed on siin ka inglise ja prantsuse keel. Ehkki itaalia keel on normeeritud, kõneleb umbes 60% rahvastikust murret.

Religioon:

Suurem osa (ca 83%) Itaalia elanikest on Rooma katoliku usku, ülejäänud osa moodustavad protestandid ja juudi kogukond , kasvav moslemitest immigrantide kogukond ja mitteusklikud.

Riigikord:

Itaalia on kahekojalise parlamendiga demokraatlik vabariik. Riigipea on president , kelle valib seitsmeks aastaks parlamendi ja kohaliku omavalitsuse esindajatest moodustatud valimiskogu . President on Giorgio Napolitano, peaminister on Romano Prodi ja iseseisvuse saavutas Itaalia 17. märts 1861 aastal.

Turism:

Itaalia Riigi sissetulekuallikatest moodustab suure osa turism. Itaalias käib rohkem kui 43,7 miljonit turisti aastas. Itaalia on külastavamate riikide seas maailmas 5. kohal. Lugedes esimesest on Prantsusmaa(76,0 milj), Hispaania(55,6 milj), USA(49,4 milj) ja Hiina(46,8 milj). Itaalias asuvad mõned maailma kõige muistsemad kuurordid/puhkepaigad. Minnes tagasi Rooma Vabariigi (Rooma Vabariik- Roman Republic oli muistse Rooma tsivilisatsiooni faas mida iseloomustas vabariiklaste valitsusvorm, mis sai alguse rooma monarhia kukutamisega 510 aastat BC ja kestis 450 aastat) aega millal kohad nagu Pompeii, Naples Ischia, Capri ja eriti Baiae olid maailma kõige populaarsemad rikaste roomlaste ühiskonnas. Itaalia kolm kõige turisti rikkamaid sihtkohad on Rooma, Veneetsia ja Firenze .

Itaalia köök:

Vanim teadaolev kokaraamat on kirjutatud Vana-Rooma impeeriumis, seetõttu võivad itaallased õigustatult oma köögi ja veinide üle uhkust tunda.
Moodne Itaalia köök on arenenud läbi sajandite sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste, tema juured ulatuvad tagasi 4 sajandit BC. Oluline muutus leidis aset Uue Maailma avastamisel kui köögiviljad nagu kartul , tomatid, pipar ja mais said kätte saadavaks. Aga siiski need olulised koostisosad ei olnud kättesaadavad enne 18-dat sajandit. Erinevates regioonides olid ka erinevad koostisosad ja toidud aga siiski toidud, mis olid varem piirkondlikud hakkasid vohama erinevates variatsioonides üle terve maa. Vein ja juust on köögi kõige põhilisemad osad, mängides erinevaid rolle nii piirkondlikult kui ka riiklikult oma paljude variatsioonidega. Kohvi ja veel täpsemalt espresso on väga oluline Itaalia köögis.

Itaalia kui veiniriik

Olulised on nisu-, maisi- ja riisikasvatus . Itaalia on riisi- ja oliivisaagi (ligikaudu 3,2 mln tonni oliive aastas) poolest mitte üksnes Euroopa, vaid terve maailma esiriik. Siin valmistatakse kolmandik kogu maailma oliiviõlitoodangust. Tänu heale aed- ja puuviljasaagile on Itaalia pälvinud hüüdnime Euroopa aed. Siin kasvatatakse ligi 250 sorti viinamarju. Itaalia võistleb maailmaturul viinamarjasaagi poolest alatasa Prantsusmaaga , kuid veinitoodangu mahu poolest ei jää ta kellelegi alla. Ega siis ilmaasjata seostata tüüpilist Itaalia looduspilti lisaks piiniatele viinamarjaistandusega.
Maailma suurimal veinitootjamaal Itaalial on arvukalt omanäolisi veinipiirkondi. Igaühel neist on oma kohalik viinamarjasort ja omanäoline veinitüüp. Valmistatakse ka mõnd kvaliteetveini, kuid enamasti on veinid tagasihoidlikud ja sobivad joomiseks just kohaliku toidu juurde.
Itaalias tehakse kõikmõeldavaid veine , kuid piirkondlikke veinisorte on peaaegu võimatu eristada. Erinevalt prantsuse selgelteristavatest veinipiirkondadest kasvab Itaalias viinapuid praktiliselt igal vähegi sobival maalapil.
PIEMONTE, PÕHJA-ITAALIA: Sellest piirkonnast pärinevad niihästi suitsused aeglaselt valmivad punased Barolo ja Barbaresco kui ka magus kihisev Asti .
ITAALIA KLASSIFIKATSIOON : Itaalia veinikontrolliseadused on kvaliteedi standardiseerimiseks ümbertöötamisel. Sisse on viidud mõiste Indicazioni Geografiche Tipice, mis on Prantsuse maakonnaveini vaste .