Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Itaalia majanduslik geograafia (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris





ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA




s



Tallinn 2009
Sisukord



Sissejuhatus 3
Asetus ja naaberriigid 4
Majandus 5
Loodus 8
Kliima 9
Riigist 10
Rahvastik : 10
Keel: 12
Religioon : 12
Riigikord: 12
Turism : 13
Itaalia köök: 13
Itaalia kui veiniriik 14
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus


Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega ( referendum ). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid.

Asetus ja naaberriigid


Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid , mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Šveits, kirdes Austria ja Sloveenia .

Majandus


Itaalia majandus-geograafiline asukoht Vahemere basseinis soodustas kaubandust nii Euroopa riikidega, kui Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga. Oma majandusliku potentsiaali poolest on Itaalia arenenud tööstusriikide esireas, WTO liige, kuulub tööstusriikide gruppi G7/8-sse ning on üks olulisematest ELi liikmesriikidest. Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. Maailmapanga andmetel oli Itaalia majandus 2005. aastal sisemajanduse kogutoodangu suuruselt seitsmendal kohal peale USAd, Jaapani, Saksamaad, Hiinat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad (Euroopa Liidus seega - 4. kohal). SKT näitaja poolest ületab Itaalia EL keskmist u. 13%. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia rahaühik on euro.
Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal - kus töötab vähem, kui 259 inimest -  on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine aga 55%) Väheseid, aga maailmas hästi tuntud suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast korporatsiooni, kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Sarnane olukord säilib riigi finantssüsteemis ja eriti panganduses, mis ei ole kontsentreeritud (eksisteerib palju piirkondlike väikepankasid) ja ei saa seetõttu konkureerida suuremate Euroopa pangagruppidega. Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses. Esmane rõhk pandi riigiosakaalu vähenemisele tööstuses. Tulemuseks oli tõenäoliselt mastaapseim erastamisprotsess terves Euroopa Liidus. 1998. aastaks erastati ligi 30 riigile kuuluvat suurettevõtet, sh. Telecom , energiakontsernid Eni ja Enel , 3 suuremat panka ning suuruselt teine kindlustusfirma . Tänu nendele muudatustele on omi positsioone kindlustanud kooperatiivne majandussektor.  
Itaalia omapäraks on ka suur vahe Põhja ja Lõuna majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid aga on riiklikud. Lõuna-Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm: 1) ajalooliselt tihe rahvastiku kontsentratsioon suuremates Lõuna-Itaalia linnades ( Napoli , Palermo, Catania ) ja seega inimeste piiratud võimalused tööturul, raskused eluasemega, halvad väljavaated saada kvaliteetset haridust ning sotsiaaltoetust; 2) lõunaitaallaste massimigratsioon välismaale, eriti USAsse ning Ladina-Ameerikasse XX saj. esimesel poolel; 3) Põhja-Itaalia
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Itaalia majanduslik geograafia #1 Itaalia majanduslik geograafia #2 Itaalia majanduslik geograafia #3 Itaalia majanduslik geograafia #4 Itaalia majanduslik geograafia #5 Itaalia majanduslik geograafia #6 Itaalia majanduslik geograafia #7 Itaalia majanduslik geograafia #8 Itaalia majanduslik geograafia #9 Itaalia majanduslik geograafia #10 Itaalia majanduslik geograafia #11 Itaalia majanduslik geograafia #12 Itaalia majanduslik geograafia #13 Itaalia majanduslik geograafia #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kirsika77 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

30
docx
Itaalia referaat geograafia
10
doc
Itaalia referaat geograafia
27
odt
Kreeka Majandus geograafia
11
doc
Majandusgeograafia
22
doc
Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia
3
doc
Itaalia põllumajandus
66
docx
Maailmamajanduse geograafia
226
doc
Portugali põhjalik referaat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun