Elavhõbedat Marmorit Põhja- ja Lõuna-itaaliA MAJANDUSARENG rikas Põhja-Itaalia: vaene Lõuna-Itaalia Intensiivne väheefektiivne põllumajandus põllumajandus teenindav majandus kergetööstus kõrgtehnologilisele domineerivad väikesed tootmisele pereettevõtted orienteeritud töötus Kõrge tööpuudud PEAMISED MAJANDUSHARUD põllumajandus - 2.3% tööstus - 28.8% teenustesektor - 68.9% kiirelt areneb ka telekommunikatsioonide sektor samuti side- ja transpordisektor Majanduslik sõltuvus Itaalia on vaene loodusvarade poolest ning sõltub täielikult energiaimpordist (85%). Peale Tsernobõli tuumajaama katastroofi on Itaalias rahvahääletuse tagajärjel suletud kõik tuumajaamad. Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Lähis-Idast.
vähenema ning rahvastik hakkab vananema. Vanurite osakaalu tõus võib olla põhjustatud meditsiini arengust ja paremast tervisehoiust. Riigi areng Itaalia on majandusliku potentsiaali poolest maailma arenenud tööstusriikide esireas. 2009. aastal oli Itaalia sisemajanduse kogutoodang (SKT) maailmas suuruselt 7. kohal (2,1 triljonit USD). Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. SKT jaotub sektorite kaupa järgmiselt: põllumajandus 2,1%, tööstus 25% ja teenustesektor 72,9%. Itaalia on inimarengu indeksi järgi maailmas 19. Indeksiga 0,945. Tööstus Tööstus on Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomustavad Itaalia
Kasvatatakse ka viinamarju ja puuvilla. Samuti on suurenenud Kreeka veinitööstuse eksport. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustab teenustesektor 71,9%, tööstus 24,5% ja põllumajandus 3,6% (2007 seisuga). Teenustesektor on kõige suurem ja kiiremini kasvav sektor Kreeka majanduses turism, pangandus, laevandus. Turismisektor annab 16% Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ja selles on hõivatud 18% tööjõust. 2007. aastal külastas Kreekat üle 16,3 miljonit välisturisti. Turismiedendamise eesmärgil on riigil kavas 2010. aastaks ehitada ligi 20 kaasaegset golfiväljakut üle Kreeka. Püütakse leida sobivaid investoreid ning
.................................................... 14 Olulisemad impordiartiklid 2007. a:............................................................................................. 15 Välisinvesteeringud.......................................................................................................................... 15 Majandusharud................................................................................................................................. 15 Teenustesektor.............................................................................................................................. 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ................................................
tohututes kogustes naftat, mis laevatatakse edasi Lääne-Euroopasse. Sadamad, kütuse ja energiasektor, märkimisväärne toiduainetetööstus ja lillekasvatus ongi peamised põhjused, miks Hollandi laonduse ja veonduse sektor on niivõrd mastaapne. Olulisemad ekspordiartiklid on tööpingid, masinad ja transpordivahendid, keemiatooted ja väetised, põllumajandustooted (75% toodangust läheb ekspordiks) – peamiselt lillede näol (aastas eksporditakse keskmiselt 4 mld lillesibulat). Teenustesektor toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Suur osakaal on siin transpordil ja laondusel, seal hulgas Rotterdami sadamal. Rotterdami sadam on eelkõige transiitsadam, mis võtab vastu ja töötleb suurtes kogustes erinevaid kaupu, mis laevatatakse edasi teistesse sadamatesse. Samuti selle aasta esimese kvartali kaubakäive Rotterdami sadamas kasvas 7,2 protsenti võrreldes sama perioodiga 2014.aastal (Portnews'i andmetel). Kuivlast, peamiselt maak ja süsi langesid 5,1 protsenti
teistesse regioonidesse. Töötleva tööstuse roll on Põhja-Ameerika majanduses suur, väga hästi on arenenud peaaegu kõik töötleva tööstuse harud. Kõrgtehnoloogilises tootmises edestab USA kogu ülejäänud maailma. Sealt imporditakse rohkesti mitte ainult uusimaid masinaid, seadmeid, kemikaale ja tarbekaupu, vaid ka töökorraldusviise. 8 Veelgi edukamalt toimib USA teenustesektor. Peaaegu kõigis teenindusmajanduse harudes kuulub USA-le kindel koht maailmas, meelelahutussektor on peaaegu täielikult monopoliseeritud. Üks Põhja-Ameerika omapära on USA täielik majanduslik ja kultuuriline domineerimine Kanada üle. Ainult põllumajanduses pakub Kanada USA-le konkurentsi. Lisaks varustab Kanada mäe- ja metsatööstus USA-d toorainega ja Kanada töötlev tööstus on USA firmadele alltöövõtja.
võimalusi andmete ja informatsiooni töötlemiseks ja teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Postindustriaalühiskona võikski iseloomustada kasvav informatsiooni hulk, suurenev vajadus teadmiste järele ja soov jagada saadud teadmisi ning informatsiooni(H.Tooman). Teenindusühiskonna ja -majanduse üheks kõige iseloomustavamaks näitajaks tuleb pidada teeninduses töötavate inimeste osakaalu tööhõives. Teenustesektor on arenenud Lääneriikides suurimaks ja kõige rohkem uusi töökohti loovaks tööandjaks ning on viimase kahekümne aasta jooksul selleks kujunenud ka Eestis. Euroopa Liidu tööjõu uuringu (European Union … 2012) andmetel töötas 2012. a. 70,1 % kõigist Euroopa Liidus tööga hõivatud inimestest teenindussektoris. Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2013 aastal tertsiaarsektoris 65,5% elanikkonnast. Teenindustegevusteta ei saa läbi ka teised
15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond (Vaata Lisa 5, foto 10) Majandus: Itaalia majandus moodustab maailma majandusest 3-4%. 2005 aasta andmete kohaselt oli itaalia sisemajanduse(SKT) näitajatega maailmas 7.kohal. Turism on Itaalias kõige tulusam sektor. SKT jaotus sektorite kaupa on: põllumajandus 2.3%, tööstus 28.8% ja teenustesektor 68.9%. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor, samuti side- ja 10 transpordisektor üldiselt (näit. kiirteede ehitamine). Ka naiste osakaal majandustegevuses on pidevalt suurenenud ja moodustab hetkel üle 40%. Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele
sektor. Samas nii rahvusvahelised kui Itaalia majandusanalüüsi institutsioonid nõustuvad, et Itaalia majanduskasv on äärmiselt aeglane. Kahaneb konkurentsivõime ning reformid on pealiskaudsed. Itaalia on ka suhteliselt protektsionistliku majandusega riik. Viimaste aastate SKT kasv on stabiilselt väike (1.8% - 2001. aastal, 0.4% 2002.a., 1.3% - 2004.a., 0.1% - 2005/I poolaasta). SKT jaotus sektorite kaupa näeb välja nii: põllumajandus 2.3%, tööstus 28.8% ja teenustesektor 68.9%. Naiste osakaal majandustegevuses on pidevalt suurenenud ja moodustab üle 40%. Itaalia 2005. aasta oktoobri inflatsiooni tase on 2.5%. Probleemiks on Itaalia eelarve puudujääk (3.1% - 2003. aastal ja 3.2% - 2004. aastal). Euroopa Komisjon andis Itaaliale 2007 lõpuni aega tuua see näitaja alla 3%, mis on Eurotsooni ülemmääraks. Itaalia valitsuse ennustuste kohaselt loodetakse Itaalia SKT kasvu 0.2% võrra 2005. aastal ning 1.0% - 2006. aastal. Riigi eelarve puudujäägiks
Toetust tööõnnetustest kirjutamiseks sain Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurilt (EU-OSHA), kes võttis aastatel 20082009 üheks kampaania teemaks tööõnnetuste ennetamise hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris. Alates selle loomisest 1996. aastal on EU-OSHA panustanud ohutumate, tervislikumate ja tootlikumate töökohtade loomisse. Agentuuri soomlasest direktor Jukka Takala: "Töökeskkondade muutmine loob uusi riske, millega tuleb tegeleda uuel viisil. Teenustesektor on Euroopas praegu peamine tööandja ning psühholoogilised ja korralduslikud nõudmised muutuvad üha olulisemaks. Lähiaastatel tuleb meil lisaks õnnetuste ennetamisele tegeleda oluliste tervishoiuküsimustega kogu elu jooksul. Traditsioonilised ennetusmeetmed tuleb ehk asendada terviklike lähenemisviiside ja uuenduslike tavadega või tuleb traditsioonilisi ennetusmeetmeid täiendada. Lisaks tuleb meil näha kaugemale olemasolevast suremust käsitlevast statistikast
annaabi.ee 
