Itaalia referaat geograafia (0)

………KOOL…………
….klass……
……..
ITAALIA
Referaat
Juhendaja : ………….
Pärnu 2015
Lühiandmed
Riigihümn
Fratelli d' Italia
Pealinn
Rooma
Pindala
301 340 km²
Riigikeel (ed)
Itaalia
Rahvaarv
60 870 745 (2012)
Rahvastiku tihedus
202,00 in/km²
Riigikord
Parlamentaarne vabariik
President
Giorgio Napolitano
Peaminister
Enrico Letta
Iseseisvus
17. märts 1861
SKT
2,1 triljonit dollarit (2009) 
SKT elaniku kohta
38 887 dollarit (2008) 
Rahaühik
Euro (EUR)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Itaaliast üldiselt
Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.
Itaalia asub 800 km  Vahemerre  ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri  Alpid . Itaaliale kuuluvadSitsiilia,  Sardiinia  ja hulk väiksemaid saari.
Põhjas on Itaalial maismaapiir  Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km),  Sloveenia  (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino  ja Vatikani riigid.
Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).
Loodus
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv,  Como järv,  Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart  kulgevad  Apenniinid . Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.
Kliima
Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi  talved  ja sajused  suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits ". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe  föön , Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum  Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmaperiood  algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Riigi haldusjaotus
Itaalias on 20 maakonda , mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks.
Nr
Maakond
Keskus
Pindala (km²)
Rahvaarv
1.
 Abruzzo
L'Aquila
10 763
1 342 177
2.
 Apuulia (Puglia)
Bari
19 358
4 090 577
3.
 Basilicata
Potenza
9 995
587 680
4.
 Calabria
Catanzaro
15 080
2 011 537
5.
  Campania
Napoli
13 590
5 833 131
6.
  Emilia Romagna
Bologna
22 446
4 429 766
7.
Friuli- Venezia Giulia Friuli-Venezia Giulia
Trieste
7 858
1 235 761
8.
 Lazio
Rooma
17 236
5 724 365
9.
 Liguuria
Genova
5 422
1 616 993
10.
  Lombardia
Milano
23 844
9 909 348
11.
 Marche
Ancona
9 366
1 564 886
12.
 Molise
Campobasso
4 438
319 834
13.
 Piemonte
Torino
25 402
4 456 532
14.
 Sardiinia maakond(Sardegna)
Cagliari
24 090
1 675 286
15.
 Sitsiilia maakond (Sicilia)
Palermo
25 711
5 050 486
16.
  Toscana
Firenze
22 993
3 749 074
17.
 Trentino-Alto Adige
Trento
13 607
1 036 639
18.
 Umbria
Perugia
8 456
906 675
19.
  Valle d'Aosta
Aosta
3 263
128 129
20.
  Veneto
Venezia
18 399
4 936 197
Rahvastiku asulad
Suuremad linnad
Jrk
Linn
Maakond
Elanike arv
(31. detsember 2010)
1
Rooma
Lazio
2 761 477
2
Milano
Lombardia
1 324 110
3
Napoli
Campania
963 357
4
Torino
Piedmonte
907 563
5
Palermo
Sitsiilia
655 875
6
Genova
Liguuria
607 906
7
Bologna
Emilia Romagna
380 181
8
Firenze
Toskaana
371 282
9
Bari
Apuulia
320 475
10
Catania
Sitsiilia
293 458


Majandus , eksport , inport ja transport
Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem . Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal.
SKP jaotumine
sektoritesse
(2009)[4]
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
24,9%
Teenindus
73,3%

Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2005)[4]
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
4,2%
Tööstus
30,7%
Teenindus
65,1%
Eksport

Itaalia suurimad ekspordiartiklid on

• ehituskaubad
  
• tekstiil ja riided
  
• tootmismasinad
  
• mootorsõidukid
  
• veoseadmed
  
• kemikaalid
  

Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika Ühendriigid  5,92%,  Hispaania  5,69%,  Suurbritannia  5,13%,  Šveits  4,69% (2009).

Import

Itaalia suurimad impordiartiklid on

• ehituskaubad
  
• kemikaalid
  
• veoseadmed
  
• energiatooted
  
• mineraalid ja mittevärvilised metallid
  
• tekstiil ja riided
  

Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%,  Holland  5,63%, Hispaania 4,3%, Venemaa 4,12%, Belgia 4,08% (2009).

Transport

Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.
Ajalugu
Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud , ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all.
Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik  kutsus  frangid , et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas.
Aastal 1071 langesid viimased  Bütsantsi  valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa  Anjou dünastia  käes olevale Napoli kuningriigile ningAragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile.
11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olidVeneetsia, Genova ja  Pisa  sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad . Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ningkindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri  häll .
Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla.
19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi  sõjalistele oskustele.
1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga.
Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.
Kokkuvõte
Sain palju huvitavat teada Itaalia kohta. Hetkel pole veel seal käinud, kuid kindel plaan on kunagi ikka ära käia seal.
Lisa
Itaalia lipp
Itaalia embleem
Itaalia on ka üks euroopa liidu osadest alates aastast 1952 ja euro tuli aastal 1999.
Itaalia tänavad
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia#Loodus 28.04.13
https://www.google.ee/search?hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1366&bih=667&q=itaalia&oq=itaalia&gs_l=img.12..0l10.1231.2244.0.3816.7.5.0.2.2.1.313.984.1j1j2j1.5.0...0.0...1ac.1.11.img.fbEdVKoV_LM 28.04.13
http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/italy/index_et.ht m 28.04.13