Süüria mittevabade riikide hulka Naised on tagakiusatud Meeleavaldustel vahistatakse demokraatlike vaadetega inimesi, vahistatakse blogipidajaid, kehtestatakse reisikeelde Omavoliline kinnipidamine, piinamine, inimeste kadumine laialt levinud Iisrael Rahvusgruppideks: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Juudid peavad traditsiooniliselt judaismi oma ajaloo ja keelega (heebrea keel) kultuuriks; esivanemate kodumaaks Iisrael Tähtsaimateks ekspordiartikliteks: masinad ja varustus tarkvara teemantid kemikaalid tekstiilid ja rõivad Tähtsaimad partnerid USA, Hong Kong, Belgia
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis
saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. 3.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõted? Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja- Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Suured tööstuslinnad on Milanot ja Torinot. Põhja tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. 4.Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Peamisteks ekspordiartikliteks on masinad ja seadmed, tekstiil ja rõivad, metall ja metalltooted, transpordivahendid ning toiduained, joogid ja tubakas. Peamisteks impordiartikliteks on transpordivahendid, keemilised ained ja keemiatooted, metallid ja metalltooted, kütused, elektroonilised ja optilised seadmed ning tekstiil ja toiduained. 5.Iseloomusta masinatööstuse arengut. Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja-
Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast ...
Selle riigi kiire kasv on ilmnenud ajal, mil inflatsioon on kahe-kohaliselt numbrilt vähenenud ühekohalisele numbrile. Kreeka Valitsus elimineeris suured rahandus tasakaalutused ja riik ühines euroga 2001. aasta Jaanuaris. See viimane tegu järgnes pärast pikka perioodi majanduslikku kasvu, suurt inflatsiooni ja suuri majanduslikke probleeme. Kreeka peamisteks impordiallikateks on erinevad tööstuskaubad, toidukaubad ja petroolium. Kreeka suurimateks ekspordiartikliteks on aga erinevad kemikaalid, tsement ja erinevad ravimitooted. Kreeka veab sisse enamasti naftat, toiduaineid ja loomi. Välja veab Kreeka aga puu-ja köögivilja ja tekstiilitooteid. Kreekas on enamasti kõvalehelise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-, pruun- ja punamullad või savanni puna-pruunmullad. Kreeka on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, samuti ka NATO liikmesriik. Kreeka toodab 50-100 mln t. pruunsütt ja elektrienergiat ühe inimese kohta
· Eesti ja Sveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. · Olulise tähtsusega kahe maa majandussuhete arengule on Eesti ja Sveitsi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu jõustumine 12.07.2004. TSEHHI Kaubavahetus · Kui Eesti tarbijale on tuntud nii "Skoda" autod kui ka tsehhi õlled, siis Tsehhi tarbija seostab Eestit eeskätt kalatoodetega. Siiski on Eesti ekspordi struktuur üha esinduslikum. · Peamisteks ekspordiartikliteks on metallid ja metalltooted, masinad ja seadmed, puit ja puittooted ning tekstiil ja tekstiilitooted. · Tugevate tööstustraditsioonidega Tsehhi ekspordist moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi veel plast- ja kummitooteid ning tooteid kivimitest, keraamikast ja klaasist. TSEHHI Majanduslepingud · Eesti ja Tsehhi vahel on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja
Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Ta on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks populaarsemaid turismi atraktsioone, meelitades sinna üle 2,4 miljoni turisti aastas. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite saarena, kes legendi järgi seal sündis. Endine Briti koloonia iseseisvus aastal 1960. ja 1961. aastal liitus see Rahvaste Ühendusega. Küprose Vabariik on selles piirkonnas kõige arenenuma majandusega riik, ja on olnud Euroopa liidus 1.maist 2004. Küprose pealinn ja suurim linn on Nikosia, kus elab 244 900 inimest. Rahvuskeeled on kreeka ja türgi. Inimarv Küprosel on 801 622 inimest ja inimasustuse tihedus 85 inimest ruutkilomeetri kohta. Geograafia: Küpros on üks vähestest saareriikidest, mille pindala on 9251 ruutkilomeetrit. Saare pikkus 100 kilomeetrit ja laius 240 kilomeetrit, rannikujoon on 648 ki...
2. Peamised impordiartiklid on elektroonika ja elektrotehnika tooted, metall/metalltooted, elekter, energia/toorained, transpordivahendid ning keemia- ja mehhaanikatööstuse tooted, samuti tekstiil, puit, elusloomad, toiduained Itaalia peamised impordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 18.1%, Prantsusmaa 11.4%, Madalmaad 5.9%, Suurbritannia 4.8%, Hispaania 4.6%, Hiina 4.2%. 3. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas, alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Sveits 4.2%. 4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas. 5. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005....
märtsikuus Eestit 1. Majandussuhted Eestiga Eesti ja Tsiili vahel on positiivsed ja pingevabad suhted juba 1991. aastast. Eesti kodanikud saavad Tsiilisse reisida viisavabalt, Eestile lähim Tsiili saatkond saatkond asub Soomes, Tsiilis on Eesti aukonsul. Tsiili ekspordib Eestisse umbes nelja miljoni USA dollari eest ja impordib Eestist ligikaudu kahe miljoni USA dollari eest kaupu. Põhilisteks ekspordiartikliteks Eestisse on veinid (Cabernet Sauvignon, Chardon Chardonnay, Merlot), kalatooted (lõhe, makrell makrell ja forell), aga ka paber, kokkupandavad majad, puidust mööbel ja maiustused. Eesti ekspordib Tsiilisse peamiselt ammooniumnitraati, väiksemas koguses koguses kalastustarbeid, elektroonika elektroonikasead seadmeid,
rauamaagile ning kivisöele tuginevad metallurgiaettevõtted. Masianehitus toodab naftatöötlemiseks vajalikke seadmeid, oluline on ka transpordivahendite ning põllumajandusmasinate tootmine. Suurte metsade tõttu on arenenud puidu- ja paberitööstus, Doonau delta roostike baasil aga tselluloositootmine. Tööstus on ülepingutatud sotsialistliku industrialiseerimise tulemusel liiga materjalimahukas, isemajandamisele püüdlemine on pärssivalt mõjunud väliskaubandusele. Peamisteks ekspordiartikliteks on riigil põllumajandussaadused, kütused, masinad, mööbel, tekstiilitooted ning keemiatooted. Sisse veetakse aga naftat, maake, tööstusseadmeid ja metallurgiatooteid. Enne 1989 aasta ülestõusu, oli kommunistliku valitsuse poolt elu Rumeenias mitut moodi piiratud. Valitsus näiteks otsustas, millisteks ametiteks peaksid tudengid koolis valmistuma. Nad majandasid ka enamusi riigi äriettevõtteid, farme ja sedasi töötasid pea kõik inimesed valitsusele
Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga. Samuti Viljandi. Rakvere ja Paide kaotasid linnaõigused. Tallinnas elas Rootsi aja lõpul umbes 10 000 elanikku. Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Valitsevaks kunstija ehitusmoeks oli barokk. *Tartu Ülikooli asutamine
tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Poola majandus Masinatööstusest saadakse mitmesuguseid tooteid, nendeks on näiteks laevad, transpordivahendid, põllutöömasinad ja tööstuses vajalikke masinaid. Olulisteks ekspordiartikliteks on vedurid, veokid, autod, traktorid ja laevad. Poola ja Eesti majandussuhted Poola oli nii 2007. kui 2008.a. Eesti tähtsuselt 7. väliskaubanduspartner. 2009. aastal säilitas Poola Eesti 7. kaubanduspartneri positsiooni põhikaubavahetuse kogukäibega 8,2 miljardit krooni, hõlmates 3,8% Eesti põhikaubavahetusest. 2009. aastal eksportis Eesti Poolasse 1,78 miljardi krooni eest ning importis Poolast 6,4 miljardi krooni eest kaupu. Peamised ekspordiartiklid 2009.a.:
Metsandus 1945.aastast kuni 1960.aastani raiuti maha umbes 40% metsi. Selle tagajärjel vähenes metsi katva maaala protsent 14%-ni. Peale seda tagas riik uute puude istutamise. 2005.aastaks oli metsadega kaetud juba 24% Kuuba pindalast. Tarbepuitu (palke) tehakse peamiselt lehtpuudest. Metsi leidub saarel lääne- ja idaosas. Kalandus Kalandustööstused on koondunud väikesteks iseseisvateks koostöötavateks ettevõteteks. Kuuba riik on selleks loonud suure laevastiku. Põhilised ekspordiartikliteks on: krevetid, tuunikalad ja koorikloomad. Tööstus Tööstus pole kunagi mänginud Kuuba majanduses erilist rolli, sest investorid on põhiliselt oma raha paigutanud ainult suhkru tootmisse. Valitsus proovib teha majanduses ümberkorraldusi, et luua uusi töökohti masinaehituses. Seda aga ei võimalda riigi kehv planeerimis- ja juhtimisoskus. Lisaks takistab seda USA majanduslik blokaad. Energeetika Viimase 10 aasta jooskusl on kasvanud toornafta toodang. Selle tulemusena langes
· Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. · Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. · 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. · Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement , sigaretid, mööbel, vein , kartulid ja tsitrusviljad . Eesti ja Küprose majandussuhed · Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud. Eesti ja Küprose majanduskoostööks on peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne areng. · 31.10-01.11.2005 toimus Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse
nime Tseilon Sri Lanka jaguneb üheksaks provintsiks Ametlikud keeled singali ja tamili Süüria Süüria on riik Lähis- Idas. Pealinn on Damaskus Riigikeel on Araabia Süüria presidendi Bashar al-Assadi astus tagasi,et mässu vältida. Tadzikis tan Tadzikistan on Tadzikistan on endise merepiirita riik Kesk- Nõukogude Liidu ja Aasias. Ta piirneb Kesk-Aasia vaeseim Hiina, Kõrgõzstani, riik. Usbekistani ja Riigi peamisteks Afganistaniga. ekspordiartikliteks on Tadzikistanil pole puuvill ja alumiinium. merepiiri. Tadzikistan Üle 95% Tadzikistanis toodetud elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest. Pea igal talvel tabab riiki energiakriis. Leevendust loodetakse saada uute hüdroelektrijaamade ehitamisest. 2010. aastal viidi riigis läbi ehitamisel oleva Roguni hüdroelektrijaama aktsiate müügikampaania, mille käigus riigi kodanikke väidetavasti sunniti aktsiate ostule paljudel juhtudel väevõimuga
SISUKORD 1. Üldinfo Poola kohta................................................................................................... 1 2. Poola geograafiline asukoht....................................................................................... 2 3. Vaatamisväärsused..................................................................................................... 5 4. Rahvastik....................................................................................................................8 5. Majandus.................................................................................................................... 9 1. ÜLDINFO POOLA KOHTA Pindala: 322 577 km², maismaa 311 904 km² (koos siseveekogudega), Euroopas pindalalt 7. riik. Piiri kogupikkus 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km. Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahv...
äriseminar Welcome to Estonia, kus osales üle 60 jaapani firma. Üha rohkem Eesti ettevõtjaid leiab tee Jaapanisse ning osaleb aktiivselt sealsetel messidel. Kaubavahetus Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005. a oli kahe maa kaubavahetusmaht 2672 mln krooni: import oli 2391 mln ja eksport 281 mln krooni. Eesti juhtivateks ekspordiartikliteks Jaapanisse on olnud puit- ja puittooted, s.h. puitmajad. Eesti eksport Jaapanisse oli 2001. aastal tavatult kõrge (572 miljonit kr), mis oli tingitud Elcoteqi mobiiltelefoniosade müügist (81,2 % koguekspordist), 2002. a eksport kaubaartiklite lõikes ühtlustus. Eesti impordimahud Jaapanist on olnud käesoleva kümnendi esimestel aastatel stabiilsed, jäädes kolme ja nelja miljardi krooni vahele. Paaril viimasel aastal on näitajad langenud, mis on tingitud erinevast
1922. sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele, Euroopasse ei suudetud oma kaupu aga müüa. Majanduses algas kriisiolukord, süvenes inflatsioon. 1924.a. mindi üle põllumajanduse eelisarendamisele ja see tagas 1920.aastate teisel poolel stabiilsema majandusarengu. Põllumajanduse arengule avaldas suurt mõju läbi viidud maareform, millega riigistati mõisnike maavaldused ja loodi üle 50000 asundustalu. Põllumajanduses tuli läbi viia ümberstruktureerimine - peamisteks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamisek puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. 1920.aastate teisel poolel likvideeriti mittesobivad suurettevõtted, rohkem pöörati tähelepanu kodumaise tooraine kasutamisele. Nii kujunes välja põlevkivil põhinev kütuse- ja keemiatööstus. 1.jaanuarist 1928 hakkas kehtima uus rahaühik kroon, mis vahetas välja senise marga. Valitsemine 1920.aastail. Ükski erakond ei suutnud saavutada Riigikogus enamust ja seetõttu olid
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Kreeka majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD 1. ÜLEVAADE AJALOOLISEST KUJUNEMISEST................................................................................3 2. GEOGRAAFILINE ASEND JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE..........................................................4 3. RAHVASTIK...................................................................................................................... ..........6 4. POLIITIKA......................................................................................................................... .........7 5. MAJANDUS....................................................................................................................... .........9 6. INFOÜHISKONNA ARENG.......................................
Küprose Vabariigi olemasolu. Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. 4 Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud, kuna on loodud teatud majanduslike lepingutega soodne keskkond ekspordiks ja impordiks. 2012. aastal oli Küpros Eestile 53. kaubanduspartner osakaaluga 0,1%. Kaubavahetuse kogumaht oli 16,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 9 mln ja import 7,6 mln eurot
Välisturule on mõttekas minna juhul, kui toode või teenus on unikaalne ja olnud koduturul edukas. Peale selle on kindlasti vajalik ka ettevõtja ambitsioonikus ning kindel eesmärk, mida tahetakse saavutada. Ekspordil on mitmeid eesmärke: · ühenduse kauba lõplikuks väljaviimiseks ühenduse tolliterritooriumilt, · ühenduse kauba ajutiseks väljaviimiseks, kavatsusega kaup 3 aasta jooksul reimportida. Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. IMPORT Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid
). Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum's 2006 Global Competitiveness) koostatud iga-aastane riikide konkurentsivõime edetabelis on Itaalia samuti 42. kohal (2005 oli 47. kohal). Majandusanalüütikute andmeil on Itaalia positsioon maailmaturul üha viletsam - suurimad on kaotused just mitmetes Itaalia jaoks traditsiooniliselt tugevates valdkondades. Itaalia peamised väliskaubanduspartnerid on EL (59% kogu kaubandusest), USA, Venemaa, Hiina, MERCOSUR. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas, alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Sveits 4.2%. Peamised impordiartiklid on elektroonika ja elektrotehnika tooted, metall/metalltooted, elekter, energia/toorained, transpordivahendid ning keemia- ja mehhaanikatööstuse tooted,
pluss-miinus 15%. Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Majanduse alus on põllumajandus. Kasvatatakse õlipuid, tubakat, puuvilja, otra, nisu. Mäginiitudel karjatatakse lambaid ja kitsi. Tööstuses valitseb väliskapital. Kaevandatakse püriiti, vase- ning kroomimaaki jm. Töötevas tööstuses on ülekaalus peamiselt väiksed tekstiili-, naha-, tubaka- ja toiduainete tööstuse (vein ,riis, oliiviõli) ettevõtted; tegeletakse
4 1 Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html 2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. 1.2 Import Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid
Riigis on 7.5 mln. vaeseid (13.2%), enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Võrdluseks: 2003. aastal oli selliseid 6 mln. 800 tuh. (12%). Kontrast on muljetavaldav, näiteks Sitsiilias (vaeseid 29.9%) on suhteline vaesus 9 korda suurem, kui Emilias (vaid 3.6%). Majandusanalüütikute andmeil on Itaalia positsioon maailmaturul üha viletsam suurimad on kaotused just mitmetes Itaalia jaoks traditsiooniliselt tugevates valdkondades. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted. Tuntumad on siiski toidud, riided ja luksusautod. Itaalia toidud on väga levinud kõikides suurriikides (nt USAs, Kanadas, Saksamaal, Prantsusmaal). Itaalia toitude hulka kuuluvad tohutu hulk pastaroogasid, pizza, jäätis, parma sink, riis, parmesani juust ja vein. Itaalia tippmood on samuti väga levinud Gucci, Armani, Prada, Versace, Valentio, Sergio Rossi on kõik maailmakuulsad nimed. Sama tuntud on ka
energeetika, aga ka vanurite hooldekeskus. Soome Tehnoloogia Agentuur TEKES on Jaapanis tegutsenud 30 aastat- see koostöö on hakanud vilja kandma. 7.1. Kaubavahetus Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005. a oli kahe maa kaubavahetusmaht 2672 mln krooni: import oli 2391 mln ja eksport 281 mln krooni. Eesti juhtivateks ekspordiartikliteks Jaapanisse on olnud puit- ja puittooted, s.h. puitmajad. Eesti eksport Jaapanisse oli 2001. aastal tavatult kõrge (572 miljonit kr), mis oli tingitud Elcoteqi mobiiltelefoniosade müügist (81,2 % koguekspordist), 2002. a eksport kaubaartiklite lõikes ühtlustus. Eesti impordimahud Jaapanist on olnud käesoleva kümnendi esimestel aastatel stabiilsed, jäädes kolme ja nelja miljardi krooni vahele. Paaril viimasel aastal on näitajad langenud, mis on
bensoehappe osas, mille ekspordi vähenemist tasakaalustas osaliselt müügi kasv siseturule. Samuti kahanes ammoniaagi ning teatud värvide ja lakkide eksport. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Tööstusharus, mille toodangust üle 80% läheb ekspordiks, tegutseb ligikaudu 200 ettevõtet, millest 16 annavad umbes 80% kogu keemiatööstuse toodangust. Keemiatööstus annab tööd pisut enam kui 3000 inimesele. (Meybaum, H., 2008) Ekspordiedu tuleb Ida-Virumaalt, kus peamisteks ekspordiartikliteks on Viru Keemia Grupp ASi toodetavad põlevkiviõli ja fenoolid, ASi Nitrofert karbamiidväetised, Velsicol Eesti ASi toodetavad bensoehape, naatriumbensoaat ja plastifikaatorid ning ASi Silmet haruldased 3 muldmetallid ja nende oksiidid. Teisteks tähtsateks põlevkiviõli tootjateks on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Narva Õlitööstus. (Meybaum, H., 2008) Keemiatoodete ekspordi vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete (vuugitäitematerjalid,
Rippsildade ehitustehnilised lahendused ja väljendusviis ajendasid insenere üha pikemaid sildu projekteerima. Inseneride hea töö tulemusena ehitati 1827. aastal üle tormise Menai väina sild (kogupikkus 353 m, rippava suurus rekordiliselt 177 m). Torm küll lõhkus silla puittee katet, kuid sild püsis. Menai silda peetakse tolle aja üheks õnnestunumaks rippsillaks. Eesotsas Telfordiga saavutasid inglise insenerid väga kõrge tehnilise taseme, et nende projekteeritud sillad muutusid ekspordiartikliteks üle kogu maailma. 19. sajandi keskpaigaks olid rippsildade peamised eelised ja puudused teada. Selleks ajaks oli tekkinud ka teatud kahtlused rippsildade turvalisuse osas. Peamiselt süvendas umbusku rippsildadesse nende purunemine paljudes kohtades (nt Berwiki inglismaal, Nassu Saksamaal, Roch Benhardi Prantsusmaal ja Tacoma Narrowsi sild USAs). Lisaks vähendasid huvi rippsildade ehituse vastu uued teadmised, ehitusmehaanika, tugevusõpetuse ja matemaatika
with special attention paid to marketing identification, targeting, and decisions internationally. Õige/vale 12. Multinatsionaalseks nimetatakse ettevõtet… a. mis ekspordib või impordib paljudesse välisriikidesse b. mis tegutseb peale koduturu veel vähemalt ühes välisriigis c. mis on teinud otseinvesteeringu mõnda välisriiki d. mille tegevus on täielikult üle viidud mõnda välisriiki 13. Eesti ettevõtete peamisteks ekspordiartikliteks: a. masinad ja seadmed b. riided ja jalatsid c. pool- ja vahetooted d. puit ja puidutooted e. põllumajandustooted ja toiduained f. keemiatooted 14. Rahvusvahelistumise peamiste takistusena tuuakse välja (vybrat neskolko): a. looduslikke ja keskkonnaalaseid piiranguid я сомневаюсь что это правильный ответ b. sotsiaal-kultuurilisi piiranguid c. poliitilisi ja saedusandlikke piiranguid d. majanduslikke piiranguid 15
Itaalia 10,7 Itaalia Küpros 6,5 Prantsusmaa Bulgaaria 6,5 Venemaa Suurbritannia 5,4 Hiina Rumeenia 4,5 Holland Prantsusmaa 4,2 Belgia (8) Peale tööstuskaupade on peamisteks ekspordiartikliteks mitmesugused puu- ja juurviljad, sh oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted. Eksporditakse ka rafineeritud kütust, peamiselt Balkani riikidesse. 2007.aastal andis tööstuskaupade eksport 9,8 miljardit, rafineeritud kütus 2 miljardit ning toidukaubad 1,5 miljardit eurot. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava
Ado Birk, valitses 3 päeva 1. Detsember 1924 Kommunistide mässukatse Majanduselu Majanduselu mõjutasid: Vene turu ja tooraineallikate kaotus, suur välisvõlg, Eesti rahaühik – mark oli ebakindel. Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele. 1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele. Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon. 1924- võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele Põllumajanduses tuli läbi viia ümberstruktuureerimine- peamisteks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. (puudus raha et läbi viita ümberstruktuureerimine) Maareform Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a.rahareform 1.jaanuar 1928 sai rahaühikuks kroon(eesti riik sai võlgu Rootsilt) Suur kriis Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust.(Inglismaa turg läks kinni ja enam Eestist asju ei osteta) Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. Suurenes riigi sotsiaalkulutused
1.detsember 1924 Kommunistide mässukatse Majanduselu Majanduselu mõjutasid: ● Vene turu ja tooraineallikate kaotus ● suur välisvõlg ● Eesti rahaühik- mark oli ebakindel. ● Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele ● 1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele ● Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon. 1924 - võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele Põllumajandus tuli läbi viia ümberstruktureerimine - peamiseks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. Maareform ● Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a. rahareform ● 1.jaanuarist 1928 sai rahaühikus kroon. Suur kriis: ● Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust. ● Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. ● Suurenesid riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi? ● Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
