Inimeseõpetus (0)

Inimene on ladina keeles HOMO- l�hendina. Inimene kellel on m�istus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT . Ineme kuulub imetajate hulka. H�imkond on hominiidid . Aju asetseb kolju ��nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. S�dame l��gisagedus �hes minutis 60-80 l��ki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 n�dalat) 1 menstruatsiooni p� evast . Loetakse edasi 280 p�eva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 p�eva e. 40 n�dalat on lapse s�ndimise ennustatav aeg. T� iskasvanud inimesel on 5l verd. ��p�evas l�bib s� dant umbes 7000l verd. L�bi neerude voolab ��p�evas veri 300 korda. SELGROOG . 7 kaelal �li. 12 rinnal�li. 5 nimme . 5 ristluud. 3-5 �ndral�lid. Seljaaju on umbes 35-45cm pikk. (38g) Seljaaju vahetuks j�tkuks on piklik aju, sellest eespool �lal asub tagaaju. Aju p�letikk on ENTSEFALIIT. Aju kesta p�letik on MENINGIIT . Ajup�rutus on raske kinnine aju ja koljuvigastus, ms tekib kukkumisel liiklus�nnetustes v�i l�� gist p�he, kannatanu kaotab teadvuse, pulss on n�rk ja kiire, nahk kahvatu ja niiske hingamine korrap�ratu (�okiseisund). Teadvuseta olek v�ib kesta p�evi, n�dalaid ja isegi kauem. Rasketel juhtudel rakendatakse abin�usid organismi elushoidmiseks (kunstlik toitmine ja hingmine). Teadvus taastub aeglaselt v�ivad esineda m�luh� ired ja alvatused. Raskeim teadvuse selguseh�ire on kooma ehk teadvsetus, inimene ei ole suuteline vastu v�tma mingisuguseid �rritusi, ei v�lis ega sisekeskkonnas. J�relikult ei anna ta ka ise reaksioone. Minestamine- peaaju verevarustuse puudulikus . Teadvus h�guneb, lihaste toonus ja motoorika n�rgenevad. Letarbia- unet�bi Ajurabandus, ajuinsult - krambid , oksendamine , �he poole paraluus, surma p�hjustav ajut�ves paiknevate hingamis- ja vereringe keskuse talitluse lakkamine. (p� hiline p�hjus on ajuarterite v�i suurte suute kaelaarterite ummistumise v�i trombistumise j� rgneb ajuverejooks mis tekib aju arteri l�hkemise t�ttu, p� hjused ateroskleroos ja h�pertoonia(k�rge verer�hk), ajukasvajad, entsefaliit ja menigiit. --PEREKONNA�PETS--(tekkimine,arenemine-ajal. �levaade) Perekond- on abielul v�i veresugulusel p� hinev v�ike grupp, mille liikmeid seob (� hine olme, moraalne vastutus, abi), Abielu on perekonna alus ja abielu vormid(perekonna vormid): 1. monogaamne ehk ainuabielu (mees ja naine) 2.pol�gaamnia ehk mitmikabielu (1mees abielus mitme naisega ja vastupidi) a.pol�g��nia- on �he mehe abielu samalajal mitme naisega, ristiusk keelustas pol�g��nia, 19 saj. oli USA-s Mormooride ja see keelustati 1890 b.Pol�andria- o �he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus �he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja m�nel eskimo r�hmal on levinud pol�andriline abielu. --Ajolooline teke-- Monogaamne kujunes suhteliselt p� siva �ksusena hilises neoliitikumis(see on 3000 - 2000 enne meie aega) lagunes sugukondlik kord ja tekkis eraomand paar perekond tekkis ainult �hele perele kuuluva majapidamise tekkimisega , sest oli tarve eriomadus s� ilitada ja p�randada j�rglastele, monogaamia puhul sai perepea oma isaduses kindel olla. Feodaal �hiskonnas l�hkus pol�gaamse kooselu vormi kristuse tulek, keskajal oli perekonna esma� lesandeks j�tkata sugu, p�randada varandus ja nimi. Lapsel oli t�skasvanu maailma pilt. Industriaal �hiskond- perekond l�ks �le olme�ksuseks enne eksisteeris tootmis�ksus. Mittet� ielik - perekond on �ks vanem ja laps. Laienenud - perekond laps, vanem ja vanavanem. Tuumperekond- m�lemad vanemad ja lapsed. Naiste emantsipatsioon - juurdep ��s haridusele ja t��le, piirangute kaotamine. Hoidlikuse kompleks - lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiinduvus vastassoost vanemasse. Elektra kompleks- T�drukute seksuaalne kiindumus isasse. Surmapatud- kategoorid diologiast 7surmapattu: 1.k�rkus 2. ahnus 3.iharus 4. kadedus 5.liigs��mine ja joomine 6.viha 7.s�damelaiskus KODUS- 1lehel A4 pol�g��nia v�i pol�andria esinemisest. ----------Abielu ja perekond---------- Paragraaf1 1.Vastavalt perekonna seadus ja abielum�iste. Abielu s��mimine- mehe ja naise vahel. �igusliku t�hendamise saab ainult ABIELUAKTI s� lmimise alusel allkirjastatult 2.Abiellumiseks on vaja esitada avaldus perekonna seisu asutusele �heaegselt kohal olles. Ametlikul registreeritakse teid kuu aega hiljem kuni kolme kuu m��dumisel 300krooni riigil�iv 2010. T�htaega saab pikendada kuni kuue kuuni avalduse ehitamisest. Paragraaf 3 Abiellumis ealine on saanud 18. 15-18 aastane alaealine v�ib abielluda vanemate n�usolekul v�i on tal eestkostja siis tema loal. ---Takistused abiellumisel--- 1.�ks isikutes on juba abielus 2.sugulaste vahel ei ole lubatud abielluda 3.lapsendajate ja lapsendatute vahel ei saa abielluda. 4.lapsendatu vahel kui neil on �hine lapsendaja 5. teov �imetul kellele on m��ratud eeskostja ---Perekonnanime valik--- 1. abikaasad valivad nimeks �he abikaasa nime. 2.kumbki s�ilitab abielueelse perekonnanime. 3.s�ilitakse eelnev nimi ja lisatakse abikaasa nimi Nimeseaduse j�rgi ei tohi eesnimi koosneda rohkem kui kolmest nimest v�i kaahest sidekriipsuga eesnimest. Nelja osalist lahku kirjutatud nime lapsele panna ei saa. AJU Parem pool:mitte verbaalne - s� nadega seaos on minimaalne ja t��tab jooniste skeemide, plaanide, piltide n�gemisel. S�nteesiv- terviku moodustamine osadest Eirab fakte ja p�hjuseid ja soovib edasi l�kata otsustamist Ruumiline- asjade asutus ja paigutus n�gemse kaudu ja orjenteerume ruumis. Hea ruumitaju . Kujundite meeldej �tmine, episoodiline m�le Intuitiivne- vaist N�eb elu roosades v�rvides. Parema ajupoolkera domineerimisel on polulatsioonis 40-45%- nad hangivad infot meeleorganite kaudu neid on hea tegelikuse �ldistamise v�ime 60% on koleeritud v�i sangirinik. 14-20% info hangitakse verbaalselt, kujutletav ettekujutus, tugev loogika . Introertne- eleab oma enda sees. Kolme m��tmelised, kujundusv�ime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid , vasaku k�elisus, n�gude m�letamine, illustratsioonid , instruksioonid, s�mboolsus, Eelistab l�petatuid t�id, Vasak pool:Verbaalne- s� nade kasutamine nimetamisel ja kirjeldamisel, defineerimisel Anal��s- terviku jaotamine osadeks Selgitatakse asju samm sammult Ajatajuja orjenteerumine ajus J�rjestame asjad loogilises j� rjekorras (kronoloogia) Ratsionaalne , sest teeme j� reldused tuninedes faktidele ja p�hjustele. Digitaalne numbrite kasutamine arvutamisel ja loendamisel. M�lu- tahteline m�lu. Algoritmiline, loogiline- j�relduste tegemine loogika reeglite alustel (teoreemide t� estamine N�eb elu mustades v�rvides. Ootamatu �kiline reageerimine. Objektiivsed osused. Usaldab keelt ja m�lu, kontrollib tundeid. Hoiame ajast kinni ------MINU AJU PROFIIL ------ Parem pool: Hea ruumitaju, kujundusv�ime, n�gude m�letamine, instruktsioonid, soovin edasi l�kata otsustamist Vasak pool: hoian ajust kinni, Loogiline- j�relduste tegemine, j�rjestan asjad loogilises j�rjekorras, -----T�NAP�EVA PEREKONNAVORMID NENDE EELISED JA PUUDUSED----- Perekonnavormide rohkus n�itam inimese m�ttelaadi muutust samuti tavade ja kommete teisenemist. Perekonnavormid tulenevad inimeste vajadustest , iga inimene leiab temale eriti olulise v�i millest ta on n�us loobuma . � kski vorm pole � dini hea ja sobiv: 1.registreeritud abielu- vorm mille �hiskond on tunnistanud kehtvaks + karanteeritud peaduse abil pereliikmete moraalsete ja majanduslik turvatunne , seab � igused ja kohustused m�lemale vanemae. Pereliikmed on kaitstud �nnetuste ja lahutuse korral. - � hendus kog eluks v�id olla ps��hiliselt ahistav. 2.Vaba abielu- perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. + Abikaasadele alikuvabadus. - turvatunne kaob. 3.�he vanemaga perekond- tekkind planeeritult (� ksik naine on soetanud lapse, planeerimatult kas �ks vanem on surnud v�i perejuurest lahkunud) + vanem osutab lapsele rohkem t� helepanu , peres puuduvad konfliktid vanemate vahel. - majanduslikul elab seline perekond v�rdlemisi litsal eriti kui lapsi on palju, ta ei n�e vanemate vahelisi suhteid millele ise hiljem toetuda. 4.Lastetu perekond- kes ei saa v�i ei soovi j�rglasi. + mehel ja naisel on hea v� imalus ennast teostada, p�henduda t�ielikult t��le. phenduda teineteisele. -j�rglaste tulek, � ksindus vanadusp�lves, tulevikutunde puudumine, laste kasvatamise r��mu puudumine. K�lalisabielu- ei elata koos ega ei ole abielus ja omatakse �hiseid lapsi, eemal olev vanem v�tab kasvatamisest osa nii materjaalselt kui materjaalselt. +monikatel tingimustel ainuke lahendus, kes ei suuda elada tavalist pereelu , vabatahtlik vastutus. - ebakindlus teviku suhtes k�ik p� hineb suulisel kokkuleppele ja usaldusele, lastel raske m�ista selliseid olukordi (p�hjuseid) Vanemad jaotakse suhtumisviiside abil kolmeks 1.autoritaalsed- hindavad s�nakuulelikust kasutavad karustusi ja on j�relandvad 2.sallivad vanemad- sellised on j�relandlikud ja n� uavad v�he 3.juhtivad vanemad- nende puhul on kindlad reeglid aitavad eesm�rke seada on toetavad ja julgestavad. Kui suhtlemisel peetase teist inimest objektiks siis t�hendab see enese� iguste seisukohtade esiplaanile seadmist. Suhtumine teistesse kui mitte v�rdsetesse toob kaas teise inimese �rakasutamise omahuvides- manipuleerimseks. Manipuleerimise viisid: 1.sunnikasutamine 2. ---------- VERI -------------- Gruid: 0,A,B,AB Veri koosneb: Vere � lesanne - hingamine, o2 trantsport organismi ja toob sealt �ra co2. Trantsport- vere kaudu viiase laiali eluks vajalikud toiteained ja eemaldab j��gid, viib neerudesse. Verel on aisetoime mis seisned h��bimises- antikehade tootmises. Imuunsuse loomiseks. Punased verelbled-er�troksiidid- Meestel on suurem hulk veres kui naiste,punaste vereliblede hulk muutub spotrides, vere kaotuse korral, ja k�rgm�estikus, hapnikurikas veri on helepunane. ANEENIA- punaste libede v�hesus veres- tekib eluviisit, suure vere kaotuse puhul. HEMOGLOBIIN - on keeuline pnase v�rvusega aine punastes libledes, see annab verele punase v� rvuse , �l-siduda endaga hapniku elemendid. VALGED VERELIBLED- Hemofiilia - mehed haigestuvad aga naised j��vad terveks aga v�ivad oma lastele seda edasi kanda. Hemofiilia on p�rilik haigus algab juba lapse eas, kestvate verejooksudena, see on vere h��bimatus. Sellistel puhkudel kasutatakse vereplasma �lekandmist. Sageli tekkivad verevalumid naha alla, lihastesse ning k��luste vahele liigestesse. Kessoont�bi - inimesed kes t��tavad k�rgenenud atmosf��ri tingimustes on ohustatud kessoont�ve tekkimisega. Nendes tingimustes k�llastub veri ja koevedelikud suurenenud hulka hapnikuga ja l�mmastikuga. Sukelduja puhul peab t�usma pinnale aeglaselt, et r�hk alaneks pikkam��da. Kui r�hk alaneb kiiresti hakkab l�mmastik erituma mullidena, m�ju on keskn �rvi s�steemile ja esinevad selja- ja peaaju kahjustused, te tunnete suurt valu j�semetes ja � htlaselt tekkib unisus . Esinevate s�mptomite puhul, tuleb haigenendu viia k�rge r�hu tingimustesse ehk rekompressiooni. ##ISIKSUSE TEST## 1.jah - E 2.jah - N 3.ei 4.ei 5.jah 6.ei 7.ei 8.ei 9.jah - N 10.jah - E 11.ei 12.jah 13.jah - E 14.ei 15.ei - E 16.ei 17.jah - E 18.jah 19.jah - N 20.jah 21.jah - N 22.jah - E 23.jah - N 24.ei 25.jah - E 26.ei 27.jah - E 28.jah - N 29.jah - E 30.jah 31.jah - N 32.jah - E 33.jah - N 34.ei - E 35.ei 36.ei - L 37.jah - E 38.ei 39.ei 40.jah - N 41.ei - E 42.jah 43.jah - N 44.ei 45.ei 46.jah - E 47.ei 48.jah 49.jah - E 50.jah - N 51.ei - E 52.jah -N 53.jah 54.jah 55.jah - N 56.ei 57.jah - N 16xE 14xN 1xL 1-3E = �li ekstravertne 4-8E = intravertne 9-13E = balansis, m�lemat poolt, introvertne ja ekstravertne 14-17E = ekstravertne 18-24E = kellel pole �ldse probleeme pole suhelda 0-4N = �listabiilne inimene, tuim 5-8N = rahulik 9-16N = keskmine 17-20N = suurenenud neurootilisus 21-24N = peab tagasi t�mbuma Aretamise skaala ## STRESS ## Tugeva negaiivse emotsionaalse tooniga pinge seisundit me nimetame stressisks. Stressi teooria rajajaks on H.Selye. Stress jaguneb kaheks: 1)Positiivne stress - soodsad tingimused ja optimaalne intensiivsus kutsuvad esile positiivnse pinge, mida nimetatakse Eustressiks. See on elutegevust stimuleeriva effektiga. 2) Ebasoodsad faktorid ja �litugevad � rritajad p� hjustavad adaptatsiooni mehanismide kurnatuse, (adaptatsioon on kohanmine) need kutsuvad esile negatiivse pinge ehk disstresss (samuti ka halb pinge). Selle k�igus kohastumisv�ime alaneb. Stressi tekitajad on stressorid . ##DISSTRESSI P�HJUSTAJAD## K�ik, mis on seotud suhete katkestamisega (n�iteks: break up) T� helepanu hajutavad tegurid v�ivad p� hjustada stressi. Kiirustamine kutsub esile ka pingeid. ##INIMESE F��SILISE EKSISENSI JA RATSIONAALSET STAATUST �HVARDAVAD OHUD## 1)V�itlus - edutamine ja tunnustumine, ohused ja v� imed . 2)Voimsus( kurnatus ) - �lepingutatud tegevus tempo, ebameeldiv t��. 3) 4) Tegevusetus (piakajaline stressor) - eneseteostuse v� imaluse puudus, sotsiaalne isolatsioon ehk teisiss�nu vangistus, suhtlemisvaegus. ##AIDS## HIV on nakkus , mis p� hjustab AIDS'i. AIDS on omandatud imuunpuudulikuse s�ndroom. Immuuns � steem kaitseb meie keha haiguste eest. HIV tulemusena ei suuda organim haigusega v�idelda. HIV nakkuse levimine toimub ainult siis, kui HIV positiivse inimese keha vedelikud (veri, sperma, eelsperma, tupevedelik, rinnapiim ) satuvad teise inimese vereringsesse l�bi suu v�i suguelundite limaskestadesse (haavandite kaudu). HIV ei levi k�himisega, k�tlemisega , s��gin�ude kasutamisega , WC pottidel, vannis ja basseinis ka mitte. AIDS'i etappid ja haiguste kliinilinek�lg - 1. etapp - 2-4 n�dalani tekib esmane viiruse paljunemine kui aga m��dunu 3 n�dalat v�i ka 1 kuu siis on pilt selge. Esineda v�ivad palavik , halb enesetunne grippi tunnused, pidev kuiv k�ha, l�mfi s�lmede suurenemine. Isutus s��a ei taha, nahale tekkib l��ve, v�ib esineda k�hulahtisus, liigne higistamine. See etapp kestab paar n�dalat ja nendele tunnustele ei oska t�helepanu p��duda. 2. etapp - kui on m��dunud 1-2 kuud ilmuvad inimese verre antikehad, mis hakkavad esialgu v�itlema viiruse vastu, kuid antikehade arv veres v�heneb ja hakkabki haigus s�venema. K�ik oleneb inimese immuuns�steemi tugevusest, kas see etapp kestab m� nest kuust kuni 10-15 aastani. 3. etapp - nimetatakse AIDS'i eelneperiood. Kas s� mptomid tekkivad j�rsku haigusn�htudena v�i pikkam��da oleneb organismist. Enam esinevad kaebused : 1) V�ga sagedased palavikud ja sellega kaasneb v�simus, kaalukaotus, seedeh�ired, apaatsus, 2) 4. etapp - AIDS'i l�ppfaas, AIDS' ei ole haigus, inimesed ei sure AIDS'i, inimesed surevad teatud haigustesse ja ei suuda haigustega v�idelda. Nahav�hk, sest siirded l�hevad siseorganitesse, l�bi naha. Pneumoonia - kopsup�letik. Lastel on ainevahetus kiirem ## PLATSEEBO JA NOTSEEBO## M�iste notseebo ladina keeles nocere, mis t�hendab tee kahju v�ttis kasutusele 1961 Ameerika teadlane Walter P. V�ljend sai tuntuks voodoo surmana. Notseebo on Platseebo �el kaksik. Psitiivne lootus anna raviva toime. Gonnor�a ehk tripper , tunnused ilmenvad 3-5p�eva p�rast p�rast haigestumist. Naistel ja meestel on erinevad n�hud. Meestel rohekas kollakas eritis peenisest ja naistel samamoodi rohekaskollakas eritis tupest ja valulikus urineerimisel. Tavaliselt kaasneb lisatud kohustus ravida klam�dioosi. Hepatiit B - v�ga nakkav viirus, mis p�hjustab maksa p�letiku ja edasi kroonilisi maksakahjustusi. Ilmnevad peale 2-6n�dalat peale nakatumist. Tunnused - peavalud , palavik, iiveldus , oksendamine. uriin on tume. V�ljaheide on hele ja v�ib kaasneda k�huvalu. S��filis - tekitajaks on bakter kuni 4n�dalat p�rast nakatumist, tekib 1 v�i mitu valutut roosakaspunast haavandit. M�ne aja p�rast suurenevad selle piirkonna l� mfis �lmed, mis on samuti valutud. peale selle v�ivad esineda � ldised tunnused nagu teistehaiguste korra nagu v�simus, halb enesetunne. Haigus v�ib vaheeal kulgeda ilma l��veteta. S��filise haavad v�ib nakatada ka oma last. Varases staadiumis allub s��filis h�sti ravile . Ravim on reegline abulatoorne. Muutused ajus, muutused n� rvis � steemis ja s�dame veresoonkonnas. Rase naine v�ib nakata oma loodet ja s�nnituse k�igus. Trifomonoos - tekitakajs on parasiit. Naistle on lehkav ja vahutav tupevoolus, veresegune v�ib esineda suguelundite turse ja ka valulikus ainult 1/3 haigusn�hud v�ivad puududa. Meestel on valud urineerides. Allub h�sti ravile. Kui �ks partneritest ravib ennast terveks , piisav �hest kokkupuutest oma partneriga ja kohe haigestud. M�lemad partnerid peavad kasutama kondoomi. Kubemet�id - 2-3mm nad on parasiidid , neid on v� imalik silmaga n�ha, nad liiguvad, ja paljunevad munedes jube kiiresti. Pesitsevad tavaliselt kubemekarvades. Nad v�ivad paljuneda ka kaenlaalustesse karvadesse ja kulmukarvadesse ja silmapiirkonda. Imevad verd ja p�hjustavad naha �rritusi