Kirjandus 10.klassile (0)

GILGAME � Vanim eepos , sumeritelt. Gilgame� oli valitseja. Tema oli �liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma j�udu kuritarvitama. Ehitas Uruki m��rid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja t�treid, ei meeldinud alamatele. P��rduti jumalate poole, Gilgame�i vastu. Enkidu oli Gilgame�i vastu loodud jumal, Gilgame� saatis het��ri Enkidut v�rgutama. Gilgame� ei tapnud oma vastast �ra, vaid s�brunes, sest ta leidis endale v�rdse partneri, varem tal polnud seda olnud. I�tar oli taevajumala t�tar. Nad saatsid talle h�rja kintsu solvanguks. I�tar otsustas Enkidu l�bi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame� leinas teda, aga samal ajal pani see teda m� tlema , et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna �he targa juurde. Pidi l�bima ohtlikuid kohti : Ne�i v�rav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi �leval p� sima 7��d, 7 p�eva. Ta oli teekonnast v�sinud, aga ta j�i magama kohe. Targa naine tahtis anda uue v� imaluse , mille tark andiski. Ta sai surematuks tegemava m��ga. Maod s�id selle �ra ja said surematuks. Gilgame� j�i surelikuks. INDIA KIRJANDUS Vanim teadaolev kirjandus. Vanuseks hinnatakse kirjalike allikate p�hjal 4000 aastat. Suurem osa sellest on p�rimuslik kirjandus. Alles 19.sajandist tuleb m�ngu uusindia kirjandus, mis on m� jutatud inglastest � kroonijuveelkoloonia � ehk k�ige t�htsam koloonia, sest sealt saadi kalliskive, kulda, v�rtse. K�ik oli �ks kirjandus, jaotust polnud. Autorlusele ei p��ratud t� helepanu . Autorite loominguv�ime pidavat olema taevalt p�rit. Autor vahendas taevaseid m� tteid . Vanim teadaolev kirjutis on veeda �Rigveda�. Tekste p��ti endasi anda v�imalikult t�pselt p�lvest p�lve, et s� ilitada algup�ra. Sellele j� rgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on � Mahabharata . Hinnanguliselt 106�000 paarisv�rssi. Edasi tuleb p�raanade ja tantrate aeg. P�raanad on kokkuv�te hindude usundist. Tantrad on l�hemad ja konkreetsemad k�sitlused. Neid kasutati joogirituaalides. Tekkis budism ja Tripitaka. Tekkisid suutrad, millest tuntuim on kamasuutra. Suutra on aforismilaadne meelespidamist h�lbustav lause. Samal ajal tekkisid rahvajutud. Rahvajuttudes kasutati raamjutustuse v�tet. Raamjutustus � �he loo k�igus jutustab keegi teise loo. HIINA KIRJANDUS Selle vanus on ligi 3500 aastat. Enamus kirjandusest p�rineb Huanghe kallastelt. Peamiselt religioosed tekstid ja ennustused. Zhou d�nastia, pere, rahvas, h�im � hendas Hiina riigi. Seal pandi kirja 4 raamatut: esimene oli ajalooraamat. Sinna pandi kirja 11-12.sajandil eKr rahvaid, riike, p�rimusi, valitsemist, mis peaks andma �levaate sellest ajast, mida v� hegi teada on. Teine raamat oli laluluderaamat. Saadi aru, et nendes lauludes peitub vanade p�lvede elutarkus ja seda v��rtustati seet�ttu. Lauluderaamatusse valiti v�lja 305 laulu. Kolmandaks muutusteraamat, mis r��kis aastaaegadest, meteorooligistest ja astroloogilistest t�helepanekutest (kuu loomine, kahanemine, ��p�ev). T�nap�eval annab sellest m�rku yin&yang. Yin � naiselik , passiivne. Yang � mehelik, agressiivne. Neljas raamat on kombed, mis p� hineb p�lvest p�lve edasiantavatel kommetel. Neid peeti olulisteks. Eristati kahte erinevat vooruseliiki: pojalikkus ja vennalikkus. Vennalikkus on �ksteise aitamine , toetamine , kui positsioonid on v� rdsed . Pojalikku on kuulekus. Tol ajal oli kirjandus anon��mne. 7-6.sajandil eKr Hiina killunes ja hakati eristama ka autoreid . Silmapaistavaim Konfutsius ehk � petaja Kong , Kong Fuzi. Sai Liu (v�rstiriik) ametnikuna t��le. Ta leidis, et tuleks leida riigile �htne valitsus, rakendada vennalikkust ja pojalikkust. Valitsejad ei tohiks isetseda. Tema kasutas m�isteid: kulg � Dao, sisemine liikumine. Tema �petusest kujunes v�lja konfutsionism ehk elamis� petus . PIIBLI T�LKIMINE EESTI KEELDE Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras . S�navara polnud lai ja grammatika oli ebam��rane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise s�stematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit t�lkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid s�nu, nagu �m�rr� ja � aaloe � polnud. Piibel t�lgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle t�lkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju s�du ja katke , mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel l�puks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. K�igepealt asuti t�lkima uut testamenti. Iga vaimulik t�lkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise t��d. Tegi p�hjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. P�hja-ja L�una-Eesti t�lkijate vahel olid konfliktid, projektijuhid surid, s�jad segasid t�lkimist. Liivimaalt p�geneti Tallinnasse s�ja ajal ja siis nad tegid k�ik koos P� hjas �ja ajal piiblit edasi. P�rast s�da olid t�lkimistingimused soodsad ja saadi piiblit�lkimist edasi teha. ANTON THOR HELLE S�ndis Tallinnas ja � ppis nii v�lismaal kui kodumaal. Ta m��rati tagasitulles J�ri kihelkonna pastoriks. Kuna murdeerinevused olid Eestis suured, hakkas ta neid uurima ja koostas s�naraamatu koos n�itelausetega. Ta tahtis, et algselt kasutaks seda kiriku�petajad, kuid seda kasutasid 200 aastat k�ik inimesed. Piibli t�lkegrupiga t�lkis ta 1736.aastaks vana ja uue testamendi k�sikiri. Raha saadi annetusteks ja suurim annetaja oli Maarja m�isa omanik von Bohn. Tr�kiti Tallinnas, K�leri tr�kikojas. 6015 tr�kki ilmus esialgu. Tema piiblitr�kke on ilmunud �le 20, viimane 1945.aastal. Tema t�� on kestnud P�hjas�jast meie ajani. N�uanne noorele piiblist: naudi noorust , �ra halvale teele mine. M�tle noores eas oma loojale, sest varsti j� uavad k�tte need vanaduse aastad, kus sa � tled , et need ei meeldi mulle. KESKAEGNE KIRJANDUS Keskaeg 476-1492 pKr Haridust hinnati Roomas. Eeskuju v�eti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei k�inud koolis. Hariduse osat�htsus v�henes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid � lest �hendusi, �mberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga v�he. Kirjakeeleks oli ladina keel. Leidus neid, kes tundsid laialdasemat huvi oma elupiirkonna suhtes. M��did ja muinasjutud s�ilisid Euroopa ��realadel (Iirimaa, Island ). Kirik ei suhtunud m��tidesse h�sti ja need kuulutati valeks. Nende asemel p��dsid vaimulikud edasi kanda jumalas�na m��tide jms asemel. ��realadel s� ilis folkloor paremini. Islandi eepika : �Vanem Edda � teadaolevalt vanim Germaani ja P�hjala h�imude �leskirjutis, m�lestis, p�rimused ja m��did. Kirja pandud Islandil. S�ilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste r�ndamise aega v�i veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku k�sitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vastur��kivad, tegelased sama. �leskirjutamine polnud s�stemaatiline. Tegemist kahte t��pi lugudega: �hed on jumalatest r��kivad lood, m�� tilised ja teised on kangelaslaulud . Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud m�stilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju . Jumalaid on seal erinevatest p�lvedest � hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, v�ivad elada k�ll kaua, kuid neid on v� imalik tappa. V�itlus k�ib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see p��ab elu edasi viia. Lugude m�te on, et tardumusest tekib j��aeg, mis m�jub hukutavalt. Tardumus on v�simus, kergemeelsus , mitte ainult passiivsus, m�tlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, l�peb see v�ljasuremise ja hukuga. See ei t�henda ainult f��silist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud r�� givad v�itlusest, on j�hkrad ja verised. Kangelaslikkuse m��tme toob sisse hoopis v�it iseenda �le. Saab oma hirmudest �le. Tuleb t�ita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Trag ��dia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel k�ttemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. �Vanema Edda� stiil on lakooniline . Rahvaluulele iseloomulikud v�tted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk v� hemalt kahes�nalised � mber �tlemised (taevas � tilkade koppel). Kenning Pia kohta: klahvide valitsejanna, j��d murdev piiga ; kenning S�tevaka kohta: edukate sadu, edukate vihm , kuldsuude kants KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema . Selleks ajaks v�ib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. J�relikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu . Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid l�id r�nnumehed ehk �ongl��rid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed). Loeti ette ja j�eti nagu j�rjejutuna pooleli �hel � htul , et j�rgmisel j�tkata. Meieni on j� udnud 100 kangelaslaulu . Silmapaistvaim on � Rolandi laul�. Enamasti on kangelaslauludel neil ajalooline tagap�hi, s�ndmus. Mida kaugemal minevikus see aset leidis, seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks, k�rgelennulisemateks, reaalsustaju kadus , ilmnes muinasjutulisus ja erandlikkus. �Rolandi laul� on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi l�pus. R��gib Karl Suure s�jaretkest Hispaaniasse ( mauride ehk araablaste vastu) ja l�puks otsustab kodumaale naaseda. Et v� ltida ootamatuid r�nnakuid, j�etakse j�relv�gi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad j�relv�ele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver � tleb , et on liiga hilja . N��d, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse m�rk. Roland puhub , Karl Suur kuuleb ja appiminek v�tab aega. Tagasi j�udes kuuleb ta, et prantslased on purustatud . Prantsuse p�hiv�gi asub araablastele k�tte maksma ja neid j�litama nende alatu �lekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks p� ikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste v�epealik tapetakse . Saadakse teada, et prantslaste hulgas on �raandja, kes oli soovitanud araablastele j�relv�e r�nnakut. �raandja on Rolandi kasuisa . Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde �he k�skjala ja oli teada, et see on ohtlik ettev�tmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa n�ustus. Kuuleka vasallina l�ks ta ja tuli ka tagasi. Neilt n�uti makse. Tagantj� rele lepiti kokku, et Rolandit r�nnataks k�ttemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur m�istab kasuisa �le kohut . Tekib olukord, kus juriidiliselt on k�ik korrektne . Kasuisa t� itis oma kohustuse ja v� itles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees s��d. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma . Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi s� brad ei j�ta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja Rolandi, kes juba surnud Rolandit esindas, s�bral v�itluses. Kaotajapool sureb , tal pole jumala toetust. Kasuisa kaotas, suri. Tegelikult oli asi teistmoodi. Oli l�hike s�jaretk, kus edu ei saadetud . P��ti vallutada Saragossa linna, aga ei �nnestunud. P��rduti tagasi ja tungiti j�relv�ele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid k�lade r��stamise p�rast vihased . Suurt ja verist k�ttemaksu ei j�rgnenud. Roland suri v�itluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline (lk74). Epiteedid puuduvad. Haakub v�hem ajalooga. Rohkem �lespuhutud. Rahvust �listav teos. HISPAANIA KIRJANDUS Hispaania kangelaslaul r��gib ka mauridega v�itlemisest. See kannab nime �Laul minu Cidist �. Cid on araabiakeelne s�na, mis t�hendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a p�rast Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust. Tema v�itles almoraviididega. See oli p�hja-aafrikaste d�nastia. See Cid purustas selle suure almoraviidide v�e, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: �Pulmalaul�, �Pagenduslaul�; �Corpese laul�. �PAGENDUSLAUL�:Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, v�idukas s�jamees, elu kulges h�sti, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised s�brad. Otsiti ettek��ne, et Cid �ukonnast minema kihutada, soosingust ilma j�tta, maavaldusest ilma j�tta, sissetulekust ilma j�tta. Cid saatis oma t�tred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid �le. Saadud raha eest sai ta maksta oma s�jameestele palka. Tema �mber hakkas kogunema ikkagi m�ttekaaslasi, teisi t�rjutuid ja soosingust ilmaj��nuid. Nii ta l� kski oma v�esalgaga mauride vastu vabatahtlikult.Cid oli, vaatamata oma v�iksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui n�hti, et temas on j�udu ja v�imu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole k� rvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust n�idata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle ettek��nde. Ta oli valetanud, teinud vales��distuse, n��d v�ttis tagasi. V� idab , et ta oli oma vea heastanud. �PULMALAUL�: Cid v�etakse �ukonda. Cidi t�tardele valib kuningas k�rgest soost peigmehed v�lja. Toimub pulmapidu. K�ik oli kena, kuni peigmehed ei osutuks argp�ksideks. Cid ja tema �ukond olid lahingutes karastunud mehed, t� elised r�� tlid , aga v�imehed on kehkenp� ksid . Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. V�imehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettek��nde, kuidas Cidi juurest �ra minna. Ettek��ndeks toovad selle, et l�hevad sugulaste juurde, et n�idata uusi naisi neile. �CORPESE LAUL�: Nad j� udsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. N�peldasid oma naisi k�ttemaksuks, et neid Cidi juures koheldi. Sidusid naised puu k�lge ja l�ksid ise minema. �ks Cidi meestest j�rgnes ja p�� stis Cidi t�tred. Cid v�ib-olla kahtlustas midagi ja saatis nuhi neile j�rgi. T�tardega selline k�itumine n�udis kohtum�istmist. Oli olukord, kus v�imehed v�eti ette. Lasti kohut m�ista relvadel. Toimus kahev�itlus. Kahev�itluses toodi v�lja Cidi r��tlid ja v��ritud v�imehed, kes said hukka, v�idetavalt Jumala tahtel, sest tema karistab halbu. Kuningas otsustas oma vea parandada, kui oli Cidile halvad v�imehed v�lja valinud. L� htus v�lisest s�rast ja uhkusest, nime kuulsusest , mitte iseloomust. Kuningas valis Cidi t�tardele uued mehed v�lja. Sisu poolest on v�hem kujundeid ja v�hem muinasjutulikust. Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesm�rkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse p�rast. Puuduvad erakordsed r��tlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Perev��rtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja v�hem uhkustamist. Rahvust �listav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad) SAKSAMAA �Nibelungide laul� - Franz F�hmann Rahvuslik element puudub. Ei k�neleta otseselt Saksamaast. S�ndmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi v�i Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud r��tlikirjandus ja leitakse, et �Nibelungide laulus � on p�imunud vanad traditsioonid ja ka r��tlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on v�idelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja t�nu sellele saanud surematuks (�leloomulik joon), aga p�rnalehe j�lg abaluude all oli tema ainus n�rk koht (Achilleuse kand � � hine joon). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe k�est. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud k��busele, sest tema k�est olid jumalad varanduse �ra v�tnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried l�heb appi G�ntherile ja aitab tal vaenlastest v�itu saada, aga G�ntheril on kaunis �de Kriemhild , kes hakkab Siegfriedele meeldima . G�nther oli n�us, et tema �de ja Siegfried abielluks, aga tingimus oli see, kui islandi kuningat�tar saab G�ntheri naiseks . Tema nimi oli Brunhild. Siegfried sai koos lohe varandusega ka n�htamatuks tegeva keebi. Brunhildi polnud keegi varem kosinud, sest ta pani oma peigmehed proovile ja kui peigmees kaotas, siis tapeti peigmees. G�nther teadis, et �ansid on kehvad ja kutsus Siegfriedi appi. Siegdfriedi v�luasjadega � nnestus katsed l�bida. Pulma��l Siegfried l�ks Brunhildi t�ttu. Oma edevuse t�ttu v�ttis ta kaasa endaga paar Brunhildi ehet. Oma lihtsas naiivsuses kinkis need Kriemhildile. M�nda aega elavad m�lemad paarid h�sti. �hel hetkel naisterahvad rikuvad k�ik �ra. Brunhild uhkustab, et ta on k�ige t�htsam, ja G�nther on ka k�rgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild r��gib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulma��l ja tegelikult tegi G�ntheri v�giteod �ra. G�nther tunnistas �les. Brunhild viskas oma magamistoast v�lja ja leppis kokku vanden �u Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb v�lja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest v�idetavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab �he suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi j�rel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad l�hevad koos v�itlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried r��gib v�lja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on n��d m�rk teada ja mehed l�hevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuv�istlusele, mille Siegfried v�idab ja l�heb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure . (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma k�lla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab �raneetud varanduse Reini j�kke, et needusest lahti saada. Kriemhildil �nnestub oma v�gesid v�itlema panna Tronje ja G�ntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei �tle, kuhu ta varanduse heitis ja see j��b saladuseks. Leidub ka �ks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni � tles , et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo k�ttemaksuks algatas, peaks �ra tapma , j�relikult ka Kriemhildi tapma.