50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
126 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keisi
Õppematerjali autor
TALLINNA TEENINDUSKOOL Seksuaalsel teel levivad suguhaigused, nende ennetus ja ravi Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots TALLINN 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 Mis on seksuaalsel teel levivad haigused?.........................................................................................4 Seksuaalsel teel levivaid haigusi saab rühmitada:...............................................................................4 Süüfilis:............................................................
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Sugulisel teel levivad haigused Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Ülle Säälik Torma 2010 Sugulisel teel levivad haigused Suguhaiguste põdemine põhjustab olulisi vaevusi haigele, tõsiseid probleeme inimsuhetes ja omavad tõsist ohtu inimese tervisele. Suguhaigused on olulised eelkõige oma võimalike tüsistuste tõttu. · Põdemise tagajärjeks võib olla viljatus (nii meestel kui ka naistel), eelkõige soetud põletikku põhjustavate suguhaigustega (klamüdioos, gonorröa). · Suguhaigused kanduvad üle emalt lapsele raseduse või sünnituse käigus: tulemuseks võivad olla raseduse katkemised, vastsündinu haigestumine, aga ka surm. · Sugulisel teel levivad haigused osalevad halvaloomuliste kasvajate vähi tekkes.
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast
Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased. Argipäeva tavaliste tegevustega vib nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus suguhaigused ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal
SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED Kaisa-Helena Luht Tallinna Inglise Kolledz Viirushaigused HIV/AIDS AIDS - Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom Kuidas nakkab? Kuidas ei nakka? http://www.searo.who.int/LinkFiles/Publications_aids-149.pdf 20 million dead, 39.4 million infected by 2004 25 million AIDS orphans expected by 2010 13 000 new HIV infections every day globally 8000 people dying of AIDS every day, 1 every 10 seconds globally 6.4 million people living with HIV/AIDS in South-East Asia in 2004 95% of infected persons are NOT aware of their HIV status Maailm alates 1999 1999 elas HIV-iga 33,6milj. suri AIDSi 2,6 milj. 2000 elas HIV-iga 36,1milj. suri AIDSi 3,0 milj. 2001 elas HIV-iga 40,0milj. suri AIDSi 3,0 milj. Ja nii igal aastal edasi
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika......
Suguhaigused Kes võivad nakatuda? Nakatuda võib iga suguelu elav inimene. Et haigestuda või nakatada teisi, ei pea olema "ringiaeleja". Kuid mida vähem on partnereid, seda väiksem on ka oht nakatuda. Isegi siis, kui Sul on olnud pikka aega sama partner, võib juhtuda, et ühel päeval avastatakse Sul STLH. Põhjuseks võib olla asjaolu, et mõned nakkused võivad olla pikka aega organismis, ilma et esineks kaebusi. Näiteks võid Sa olla nakatunud eelmisest partnerist
filament, klamber ja basaalkeha. § Kinnitub tsütoplasma membraanile, molekulaarne mootor, mis paneb viburi pöörlema (kuni 270 p/min) Pilid (fimbriad) § Valgulised torud, mis lähtuvad tsütoplasma membraanist § Leiduvad pea kõigil Gram-negatiivsetel bakteritel, Grampositiivsetel harva § Pili lõpus on adhesiivne struktuur, mis vastab makroorganismi glükoproteiinidele ja glükolipiididele § Teatud pilid osalevad geneetilise materjali ülekandel bakterite vahel Nukleoid § Bakteri genoom ehk kromosoom. § Puudub tuumamembraan. § Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid