BIOLOOGIA KT 3 (0)

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate 
klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva 
inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, 
vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel 
sidekude).  ● Epiteelkude -  välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult  rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta  on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta  informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. ● Lihaskude – Koosneb pikkadest kimpudesse koondunud rakkudest, on olemas  kokkutõmbevõime. Paikneb lihastes ja ülesandeks on liikumine: (silel) siseelundites, 
veresoonte seintes. Rakkude kokkutõmme tahtele ei allu. (Vöötl) skeletilihaste liigutamine 
allub tahtele. (Südamel) on südames, rakkude kokkutõmbumine rütmiliselt.  Maksa ülesanded:  ● Reguleerib veresuhkrut
● Kontrollib aminohapete sisaldust
● Lagundab hormoone
● Lagundab kahjulikke aineid
● Säilitab vitamiinivaru
● Toodab sappi
● Kontrollib rasvasisaldust Inimorganismi energia- ja veebilanss: ● ENERGIAVAJADUS SÕLTUB:  ○ vanusest
○ aktiivsusest
○ kehamassist
○ geenidest ● MAGAV INIMENE VAJAB ENERGIAT: ○ südame tööks
○ hingamiseks
○ sooltoru
○ neerude tööks
○ aju tööks
○ soojuse hoidmiseks
○ org. molekulide sünteesiks
○ rakkude mitoos, meioos ● ENERGIAT SAAME RAKUHINGAMISEST ○ esmalt kulutatakse veresuhkur
○ teisalt glükogeen
○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene)
○ siseneb : ■ toiduga
■ joogiga


■ metaboolselt ○ väljub: ■ uriiniga
■ naha kaudu
■ kopsudest
■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine
○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib  janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin
○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre
○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne 
tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, 
koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle 
tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt 
põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete 
korrigeerimiseks. NEURAALNE REGULATSIOON- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida 
juhib närvisüsteem. (KNS- peaaju ja seljaaju; PNS- närvid) HUMORAALNE REGULATSIOON- hormoonide vahendusel organismi talitluse 
reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, 
temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja 
mõista skeeme). Mõisted: insuliin, glükagoon. Glükogeen. Pankreas; Piklikaju; hüpotaalamus. Antidiureetiline 
hormoon. Termoneutraalne tsoon. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, 
eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub  maksas ja ka teistes 
kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju 
reguleerib ja   juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi.


Hüpotaalamus asub vaheajus taalamusest allpool ja sele kaudu reguleeritakse ainevahetust, 
kehatemperatuuri, toitumiskäitumist. Antidiureetiline hormoon- sünteesitakse hüpotaalamuses, hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras 
(ülesanne vee regulatsioon). Termoneutraalne tsoon- vahemik, kus kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. 5. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus. Peaaju osade (5) ülesanded. Peaaju (cerebrum) vôib jaotada suurajuks (ots- ja vaheaju ) ning  ajutüveks (keskaju, ajusild ja väikeaju ning
piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi. ● Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused; närvikeskused, mis
reguleerib  hingamiselundite   ja   südame-veresoonkonna   tööd  (N:   imemis-,
oksendamis-,   neelamisrefleksid   )   Siin   siirdub   suurem   osa   närvikiudusid   üle
vastaspoolele  -  seega  üldiselt:   vasaku kehapoole   tööd  koordineerib  suuraju  parem
poolkera ja vastupidi ! ● Väikeaju  juhib  liigutuste  koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste
toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja liigeste
retseptoritelt. ● Keskaju  -  orenteerumisrefleksid   (nt   silmade   pööramine),   neelamis-   ja
mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju  -   koosneb   talamusest   ja   hüpotaalamusest,   siia   kuuluvaks   loetakse   ka
hüpofüüs   ja   käbikeha.  Taalamuse  kaudu   kulgeb  info   välis-   ja   sisekeskkonnast
kõrgematesse  ajuosadesse,   taalamus   on   seotud  mittetahtlikke   emotsioone
väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks
keskuseks   -   selle   kaude   reguleeritakse  kehatemperatuuri,   ainevahetust,
toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme,
hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, 
mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja 
divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst.doc (Inimese füsioloogia kursuse kordamine). Bioloogiline kell, ööpäevarütmid-  ● käbinääre (regul. öö-päevaseid rütme)
● ajuripats (eritab kasvuhormooni, regul. suguküpsust)
● neerupealised (eritavad kortisooli- varustab energiaga; adrenaliini- hirm; noradrenaliini- viha)
● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur)
● kilpnääre (eritab türoksiini- ainevahetus)
● sugunäärmed (eritavad testosterooni; östrogeeni; progesterooni) Keemiline sünaps- närvirakkude vahel on pilu ja signaal liigub ühest rakust teise teatud molekulide 
vahendusel. Selliseid vahendajamolekule nimetatakse ülekandeaineks ehk transmitteriks ehk 
mediaatoriks. ●  presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi  ülekandeaineid; ●  sünapsipilu    , mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt


rakult teisele; ●  postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. 
Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. 
Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. 
Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja 
pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Sünapsi endine olukord 
(mediaatori taastamine jms) taastatakse vastavate ensüümide toimel. Sünaptiline summatsioon- Närvirakku saabub mitu eritussignaali: edasi KNS-i (ühel ajal ärritatakse paljusid retseptoreid -> 
vallandub närviimpulss valuaistinguga) Postsünaptiline pidurdus-  Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist: signaali KNS-i edasi ei kanta (nt 
valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt KNS-i) Erutuse konvergents- erutus paljudelt närvirakkudelt koondub vähemale arvule neuronitele. Erutuse disvergents- ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. 7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video 
(Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor-    erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud-    juhivad erutuse KNS suunas ● KNS-    erutuse analüüs ● eferentne närvikiud-    juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid-    organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. 
Histamiin. Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm., 
Immuunsuse omandamise viisid. Aktiivne ja passiivne imm. T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, 
antikeha, antigeen. Allergia, autoimmuunsus. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt
organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad). Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid,  õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed.


● Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte,  rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid. ● Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on  filtreerida ja puhastada  läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, 
suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla 
all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes. ● Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul  harkelund taandareneb. ● Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning  lagundab punaseid vererakke. ● Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte.
● Õgirakud hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”)
● Lümfotsüüdid toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke.
● ADENOID, MANDLID, LÜMFISOONED IMMUUNSUS- vastupanuvõime haigusetekitajale ORGANISMI KAITSEBARJÄÄRID-  ● nahk
● ripsepiteel
● limamembraan
● mikroobivastsed valgud pisaras jne
● hape ja pepsiin maomahlas
● head bakterid nahal MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSÜSTEEM- ● reageerib kohe peale vigastust
● vigastatud rakud eritavad histamiini (laiendab veresooni) -> valu, punetus jms ○ on signaaliks neutrofiilidele (hävitavad patogeene) ● õgirakud söövad kohe haigustekitajaid KAASASÜNDINUD EHK LOOMULIK IMMUUNSUS: ● toimib kiiresti
● kõigil loomadel
● pärandub
● meie ei haigestu loomsetessed nakkustessse ja vastupidi TAGAVAD: organismi kaitsetõkked; immuunsus OMANDATUD IMMUUNSUS: ● reageerib aeglasemalt
● tekib nakkuste läbipõdemise/vaktsineerimise tagajärjel
● spetsiifiline-     kindla haigustekitaja suhtes ● lühiajaline (nt gripp); pikaajaline läbi elu (nt mumps)
● ei pärandu
● vahendavad T ja B lümfotsüüdid ja antikehad B- LÜMFOTSÜÜDID toodavad antikehi; küpsevad luuüdis T- LÜMFOTSÜÜDID lagundavad valesid valke tootvaid rakke, abistab B-rakke; küpsevad tüümuses ABISTAJA  T- RAKUD aitavad toota antikehi AKTIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast nakkuse läbipõdemist/vaktsineerimist, kui organism toodab
ise antikehi.


PASSIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. / 
emalt lapsele Elusvaktsiinid ● olemasoleva viiruse kasutamine (nõrgestatud)
● leetrid, mumps jne
+ tugev, püsiv mõju
- äpardumisel haigus (ei kasuta immuunpuudulikkusega inimesel!!!) Inaktiveeritud vaktsiin ● terve mikroob, viiruse valgud kahjustatud
● koolera, A-hepatiit, marutõbi jne
+ ei põhjusta haigust
- nõrgem, humoraalne (kutsub esile antikehade tootmist) Komponentvaktsiinid ● haigustekitajast puhastatud, sisaldab üksikuid antigeene
● B-hepatiit, teetanus, difteeria jne
+ vähe kõrvaltoimeid
- korduvvaktsineerimine DNA- vaktsiinid ● Haigustekitaja DNA osa viiakse kehasse HUMORAALNE IMMUUNSUS Antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad ja märgistavad hävitamiseks fagotsüütide poolt  RAKULINE IMMUUNSUS  Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga Antikeha-  (valk!) seostub antigeeniga, mille vastu on valmistunud (kaitsekeha) Antigeen- kehavõõras aine organismis (nt bakteri valk) Allergia- ülitundlikus Autoimmuunsus- keha immuunsus sõdib enda keha rakkude vastu