Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Humanistlik paradigma (0)

1 Hindamata
Punktid
Humanistlik paradigma
Organismiline lähenemine
Abraham Harold Maslow
(1908 - 1970)
Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970).
Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968.
Humanistlik psühholoogia
American Association of Humanistic Psychology (1962)
I Psühholoogia eesmärgid:
1.Uurida inimese kogemust (experiencing person )
2. Uurida loovust , valikuid ja eneseteostust.
3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi.
4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta.
Eneseteostus (self-actualization)
organismiline lähenemine
What humans can be, they must be.
II Motivatsioon :
defitsiidi vajadused (D- needs )
olemise vajadused (B-needs)
III Vajaduste hierarhia :
Vajaduste hierarhia
D-needs, B-needs
1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs)
söök, vesi, uni, seks
2. Turvalisuse või kaitstuse vajadused ( Safety needs)
sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus
3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused (Belongigness and love)
sõprus, kuuluvus perekonda (gruppi), koosolemine , armastus
4. Tunnustatuse vajadused ( Esteem needs)
enesehinnang , saavutused, enesekindlus , unikaalsus , staatus
5. Eneseteostuse vajadused (Self-actualization needs)
spontaansus, loovus , sõltumatus, teiste aktsepteerimine, enda aktsepteerimine, sisemise potentsiaali realiseerimine
Reeglid
  • Kõrgemad vajadused tekivad evolutsiooniliselt hiljem.
  • Kõrgemad vajadused tekivad arengus hiljem.
  • Kõrgemad vajadused pole otseselt seotud ellujäämisega.
  • Kõrgemate vajaduste rahuldamine olulisem kui madalamate vajaduste rahuldamine - rahulolu, õnn.
  • Kõrgemad vajadused eeldavad rohkem eeltingimusi ja keskkonna toetust kui madalamad vajadused.
  • Kõrgemad vajadused on nõrgemad motiveerijad kui madalamad vajadused.
  • Hierarhias edasiminekuks pole tingimata vajalik antud taseme vajaduste täielik rahudlamine.

V Eksistents (Being):
Olemise väärtused (Being values )
B - values (metamotives)
Tippelamused (peak experience )
intensiivne olemise väärtuste tunnetamine
Kriteeriumid
1. Kestvus (lühiajaline - sekunditest kuni minutiteni)
2. Intensiivsus
3. Realselt üleelatav seisund
4. Ruumi ja aja transformatsioonid
5. Terviklikkus, teadvustamise teravus
6. Mõju järgnevatele sündmustele
spontaansed tippelamused
transitiivsed “punktid” eluteel
Being cognition (B - cognition) “ ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ...”
VI Metavajadused ja metapatoloogia:
B - values (Metaneeds)

Deprivatsioon Metapatoloogia
1. Tõde ebaausus skeptitsism
(truth)
2. Headus kurjus egoism
(goodness)
3. Ilu inetus vulgaarsus
(beaty)
4. Terviklikkus atomism desintegratsioon
( unity )
5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus
(aliveness)
6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus
(uniqueness)
7. Täius räpakus lootusetus
(perfection)
8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus
(completion)
9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus
(justice)
10. Kord kaos ennustamatus
( order )
11. Lihtsus keerukus orientatsiooni
(simplicity) puudumine
12. Piisavus puudulikkus huvide
( totality ) puudumine
13. Mängulisus naljasooneta pinge
(playfulness)
14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus
(self-sufficiency)
15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte
(meaningfulness) puudumine
16. Iseeneslikkus ränk töö väsimus
(effortlessness)
VII Olemuslik armastus (B-love):
  • pole omandustundega seotud
  • ei saa kunagi küllastatud
  • esteetiline või müstiline elamus
  • pikaajaline terapeutiline effekt
  • sügav ja kõikehaarav kogemus
  • minimaalne ärevuse ja tigeduse tase
  • sõltumatus, armukadeduse puudumine
  • võimaldab tõest partneri taju
  • pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust

VIII Eneseteostus:
Ennastteostanud inimesi iseloomustab neli rühma tunnuseid:

reaalsuse adekvaatne tajumine
avatus kogemusele
tippelamused
eetililine teadvus
  • südamlikkus (honesty)

huumor
identifikatsioon inimkonnaga
olemuslik armastus (B-love)
inimeste aktsepteerimine
  • vabadus

kõrge privaatsusvajadus
sõltumatus
loovus
spontaansus

missiooni tunnetus
mittekonformsus
probleemide lahendamise suunatus
enesekindlus, eneseusaldus
transpersonaalne psühholoogia (transpersonal psychology)
Humanistlik paradigma
Kliendikeskne lähenemine
Carl Ranson Rogers ( 1902 - 1987)
Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942)
Client -centered therapy : its current practice, implications, and theory. (1951)
On becoming a person. (1961).
Center for Studies of the Person (1968)
La Jolla, CA.
I. Põhipüüdlus aktualiseerida
(actualizing tendency)
kaasasündinud

Tulemus:
suureneb sõltumatus
suureneb sotsiaalsus
suureneb keerukus (diferentseeritus)
II. Kogemus (experience)
antud ajahetkel teadvustatud seisund

hinnang (organismic valuing process )
organismi hinnang kogemusele (feeling)
III. Fenomenoloogiline väli
(phenomenological field )
reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm
kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli
IV. Mina (Self)
mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus
  • geštalt
  • püsiv struktuur
  • suheted mina ja maailma vahel

V. Tingimatu positiivne tagaside

need for positive regard
need for self-regard
unconditional positive regard

VI. Kongruentsus

mina ja kogemus
mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga
  • mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust
  • selektiivne sümboliseerimine

haavatav ärevusele ja hirmule
ärevus - oht mina-struktuurile
subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed .
  • kogemuse sümboliseerimine
  • kogemuse moonutamine
  • kogemuse mittesümboliseerimine

VII. Kliendikeskne psühhoteraapia
(client-centered therapy)
Tingimused:
  • klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine)
  • klient on mittekongruentsuse seisundis
  • terapeut on kongurentne kliendiga
  • terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet
  • terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist
  • klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi

Terapeutiline protsess
  • vaba emotsioonide väljendus
  • adekvaatne kogemuse tunnetamine
  • mittekongruentsuse tunnetamine
  • hirm
  • adekvaatne kogemuse sümboliseerimine
  • tõrjutud kogemuse sümboliseerimine
  • mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine
  • kogemuse sümboliseerimine
  • positiivne enesehinnang
  • kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis

Täielikult funktsioneeriv isiksus
(fully functioning person)
  • avatus kogemusele
  • kongruentsus kogemusele
  • organismiline taustsüsteem
  • tingimatu positiivne enesehinnang (self-regard)
  • loovus ja vaba eelarvamustest
  • harmoonia suhetes teistega

Q-sorting technique (William Stephenson)
ideaalmina, reaalmina
T – group, encounter group
VIII. Facilitaator (facilitator)
õppimine ja fasilitaator
Humanistlik paradigma

Eksistentsiaalne lähenemine


I Viktor E. Frankl (1905 -1997 )
  • The Doctor and the Soul : From psychotherapy to logotherapy (1955)
  • Man’s search for meaning : an introduction to logotherapy (1962)
  • The will to meaning (1969)

Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi :
tahtevabadus ( freedom of will)
tähenduslikkus (will to meaning)
elu mõte (meaning of life)
II Rollo Reese May (1909 - 1994)

I. Eksistentsiaalsed terminid:
Dasein - isiksus ja tema maailm, siin ja praegu
fenomenoloogia : tähendus, väärtused.
Eksisteerimise kolm osist:
umwelt - keskkond, suhe füüsilise, maailmaga
mitwelt - interpersonaalsus , suhe teistega
eigenwelt - teadvus, suhe endaga
Vabadus (potentsiaal) - valikuvabadus, dilemma , teadvus
“We are what we choose to be”
Vastutus
Teadvus ja eneseteadvus
Autentsus (authencity)
- elamine vastavuses oma sisemistele väärtustele
- oma vabaduse tunnetamine (teadvustamine)
- suhted
- ärevuse vähendamine
autentne elamine: risk, courage
Surm
surmast teadlik olemine ärevus motivatsioon
surm - vastand loovale elule
sümboolne suremine
II. Isiksus ja maailm
depersonaliseerumine
võõrandumine
Inimese probleem
jõuetus (powerlessness)
apaatia , mõttetus tigedus, agressiivsus võõrandumine, üksildus.
ärevus (anxiety)
stress
Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person”
anxiety fear
olemuslik
kultuuri poolt võimendatud
normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine
neurootiline ärevus - konformsus , vabadusest loobumine

süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine
normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine
traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values)
Lääne kultuur:
edukus ja võistlus
kontroll looduse üle
kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt
olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest
üksildus (loneliness)
Olemuslik dilemma:
- uute väärtuste loomine ja leidmine
- teadvustamine
- eneseleidmine
III. Eneseleidmine.
oma afektiivsuse teadvustamine (keha, vajadused, emotsioonid )
Eneseteadvuse neli taset:
1. stage of innocence - teadvuse eelne, “süüdimatus”
2. stage of rebellion - sisemise jõu otsingud
3. ordinary consciousness of self - vastutuse olemasolu, oma vigadest õppimine
4. creative consciousness of self - (Maslow tippelamused), olemuse mõistmine
tähenduse andmine eelnevatele tasemetele
Integratsioon - mina kui tervik
paradoksid - vastandite tegeliku olemuse tunnetamine

To be and not to be”
Armastus ja võim, tahe ja otsustamine, vabadus ja paratamatus
IV. Armastuse olemus.
aktsepteerimine, vastastikune arengu toetamine
Neli tüüpi (kind of love):
sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine
eros - kokkusulamine , kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis

deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne )
- see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle
philia - sõprus, meeldivus
agapé - ennastohverdavus
autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine.
V. Psühhoteraapia.
neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks

mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse
efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine
logoteraapia
Vasakule Paremale
Humanistlik paradigma #1 Humanistlik paradigma #2 Humanistlik paradigma #3 Humanistlik paradigma #4 Humanistlik paradigma #5 Humanistlik paradigma #6 Humanistlik paradigma #7 Humanistlik paradigma #8 Humanistlik paradigma #9 Humanistlik paradigma #10 Humanistlik paradigma #11 Humanistlik paradigma #12 Humanistlik paradigma #13 Humanistlik paradigma #14 Humanistlik paradigma #15 Humanistlik paradigma #16 Humanistlik paradigma #17 Humanistlik paradigma #18 Humanistlik paradigma #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksbajeva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Organismiline lähenemine-Abraham Harold Maslow
19
doc

Organismiline lähenemine, Abraham Harold Maslow

Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs)

Isiksusepsühholoogia
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust):  Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung.  Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas.  Alateadvus/teadvus.  Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise.  Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.  Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA:  Abraham Maslow, Rogers.

Isiksusepsühholoogia
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney
27
doc

Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney

· Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine

Isiksusepsühholoogia
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney
27
doc

Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney

· Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine

Isiksusepsühholoogia
Isiksusepsühholoogia teooriad
31
doc

Isiksusepsühholoogia teooriad

· psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad

Isiksusepsühholoogia
Isiksusepsühholoogia 1-loeng
31
doc

Isiksusepsühholoogia 1. loeng

· psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad

Isiksusepsühholoogia
Psühholoogia konspekt
5
doc

Psühholoogia konspekt

o tunded kogemuse o kujutlused Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele W. James ­ "Principles of Psychology" 1890 ­ tsiteeritakse siiani. PARADIGMAD Paradigma - orientatsioon, milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma ­ käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma ­ vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma ­ inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma ­ teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma ­ Õppimine

Filosoofia
Kognitiiv-käitumuslik paradigma-Fenomenoloogiline lähenemine
30
doc

Kognitiiv-käitumuslik paradigma, Fenomenoloogiline lähenemine

Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov

Isiksusepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun