· areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine
· areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine
Tallinn 2011 · Mina, minapilt, minastruktuur mina on 'mina' või 'mind' tajude ja omaduste korrastatud mõisteline kogumik. · Aktualiseerimiskalduvus - organismi kui terviku kaasasündinud kalduvus arendada oma potentsiaali nii, et see teenib organismi säilimist ja edenemist. · Ängistus - fenomenoloogiliselt kogetuna on ängistus ebamugavuse (rahutuse) või pinge tunne, mille põhjus on teadmata. · Teadvelolek, sümboliseerimine, teadvus - need terminid osutavad kogemuse teatud osa mentaalsele representeerimisele (vaimsele esindatusele). · Ühildumine seisund, kus 'MINA'- kogemus on sümboliseeritud 'MINA'- pildis. · Ühildumatus mina ja kogemuse vahel osutab erinevusele 'MINA'- taju ja tegeliku kogemuse vahel. · Empaatia teise inimese sisemise taustsüsteemi tajumise akt, mil tajutakse täpselt hõlmates emotsionaalseid kompanente ja tähendusi justkui olles teine inimene, kuid
II KOGEMUS (EXPERIENCE): Teadvustatud seisund. Hinnang, organismi hinnang kogemusele. Kogemus – ainult see mida antud hetkel tunnetan. Sekund hiljem ei ole see enam kogemus. Avatus kogemusele tähendab seda, et ollakse avatud kõikidele hetkedele, mida tunnetatakse. Hinnang - peegeldab seda kas see on minu jaoks hea või mitte. III FENOMENOLOOGILINE VÄLI: Reaalsus – antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm. Kogemus – sümboliseerimine (teadvus) – fenomenoloogiline väli. Ainus reaalsus, mis on inimesele antud on sel hetkel olev reaalsus. Inimene tegutseb reaalsuses. Inimesest saab rääkida „here ja now.“ Kogu meie kogemus põhineb hetkel „siin ja praegu“. Fenomenoloogiline väli - Isiksus on antud hetkel, mitte koguaeg. IV MINA: Mina – aktualiseerumise oluliseim sündmus. Geštalt, püsiv struktuur, suhted mina ja maailma vahel. Eksisteerib tuumik-mina (homunkulus), mis on pidevalt ärkvel
1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 9. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 9A. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem: 1
Kord põhimõttena olemas, ei tärka ta ainult luulekujutlusest ja ekstaasist, vaid kinnitub parasiittaimena mõtlemise külge ning väärastub lausa maneeriks ja mõttehaiguseks. (221) Sümboliseeriv mõttevorm oli niisama hästi kui ära pruugitud. Sümbolite ja allegooriate leidmisest oli saanud tühi mäng, pinnapealne fantaseerimine lihtsa mõtteseose alusel. Sümbol säilitab oma tundeväärtuse üksnes nende asjade pühaduse kaudu, mida ta sümboliseerib: niipea kui sümboliseerimine langeb puhtalt religioossest vallast pelgalt moraalsuse valda, näeb teda lootusetus väärastumises. (222) .. iga seisuse ranges eristamise iseseisva objektina on midagi eht keskaegset ning selle kohuseõpetuse väljatöötamisele on omane abstraktsus ja üldisus, mis kusagil ei vii nõnda käsitletud elukutse enda tegelikkuseni. (229) Individuaalse arusaama puudumine on teatava määrani kavatsuslik, on pigem kõike valitseva
töölisasulad; Perifeerne Fordism 2.Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle Neid kujundanud tegurid: 1. Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine 2. Harukondlik planeerimine 3. Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus 4. Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 26 8. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 1
jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus kui lõputut hulka tekste tekitav süsteem. Poeetika on ühelt poolt abstraktne, teisalt seestpoolt lähenemine – otsitakse kirjandusesiseseid mehhanisme; kirjanduse kui sellise omadused. T. tegeleb peamiselt proosaga. “Poeetika” on belletristliku (ilukirjandusliku) proosa konstruktiivsete printsiipide kirjeldus. Tema aspektid ja lähtekohad: - semantika – tähenduse andmine, sümboliseerimine - süntagmaatika – konfiguratsioon, konstruktsioon - T. lisab sõnalise (stilistilise) aspekti – retoorika kui üldine tekstitüüpide teooria Need 3 vastavad klassikalisele retoorika jaotusele. stilistika fonoloogia kompositsioon süntaks temaatika semantika Semantika: Kuidas ja mida tähendab/tähistab tekst? ”Kuidas” on lingvistilise semantika probleem, kuid lingv. sem
tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus. Leiti, et Tylori mõtted on liiga lihtsakoelised. White : kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest. Kultuur sisaldab seadmeid, ornamente, rituaale, mäne, kunstiteoseid jne. Sümboliseerimine tähendab, et kultuuri osaks on see, millele me omistame sümboolse tähenduse. Näitab, kuidas kultuurimõiste on antropoloogias avardatud. Melville Herskovits püüdis kultuuri defineerida teisel viisil. Püüda esitada lühikese definitsiooni, kus tabatakse selle olemus. Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. Kui me anname mingitele nähtustele tähenduse, siis ta võib olla kultuuri osa. Segaseks jääb see, et mida tähendab inimese poolt loomine
truuduse suhtel, kõik lubadused olid sõnalised. Aadam vasall, jumal senjöör. Igale ühiskonnakihile selgeks tehtud kristluse algtõed. Aadamamängu geniaalsus seisneb keskaja konsentratsiooni sisaldumine. Ülestõusmismäng Lava kompositsiooni keskmes on rist, ristist vasakule jääb põrgu, paremale paradiis (kanooniline paigutus). Keskaegse arhitektuuri omapära: altarist vasakule jäi sissekäik krüpti, paremalt viis trepp üles koori juurde (vertikaalruumi sümboliseerimine). Keskaegne inimene tajuski ruumi vertikaalses plaanis, seega pakkus kirikuarhitektuur kujundust valmis kujul. Ülestõusmismäng ei saanud kirikuteenistuse osana siiski ettekandele tulla (palju teksti). Ka väljaspool kirikut, ukse kohal asetses rist (kõik paiknes kiriku suhtes samamoodi). Trepiastmed lõid vajaliku vertikaalruumi. 17. Miraakel ja selle tekkimine jutluse (näidete) vaimust Miraakel tekib 12. sajandil aga jääb tegelikult 14. sajandisse. Kujutab endast imemängu
nöuab planeeritud tegevust. 2. Sisu ja tähendus Erinevalt liigutusvilumustest, mida me kasutame igapäevases töötegevuses, on sportlikud tegevused mitteproduktiivsed. Neid võib isegi möningase respektiga nimetada kunstlikeks. Sportlikud tegevused ei ole inimkonna eksisteerimise hädavajalik osa ning nad nõuvad enamusel juhtudel kindlat organisatsiooni. Reaalse elu sündmuste ritualiseerimine ja sümboliseerimine, samuti enda täiustamine spordi nimel annab spordile iseseisva tähenduse, erinedes seetöttu igapäevasest tööst ja tootmisest. Kuigi mõningad spordialad, kalastamine, autosport jne. omavad küll teatavad produktiivset elementi, on nende puhul tegemist eranditega ning spordis ei oma nad produktiivset tähendust. 3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent
Teooria fookus- need Self'i osad, mis on kättesaadavad teadvusele, sest ei ole võimalik süstemaatiliselt uurida midagi, mis on teadvuse taseme all. Ideal-Self ehk "ideaalne Mina"- mina pilt mida tahetakse saada oletas et inimesed, kellel "self" ja "ideal-self" lahknevus on vähem, on õnnelikumad. Selfi struktuur formeerub keskkonna ja teiste inimestega kokkupuutes. Inimene kasutab kogemuste organiseerimiseks kolme moodust: A kogemuste sümboliseerimine, tajumine ja organiseerimine teatud suhtesse selfiga: B ignoreerimine, sest puudub tajutav side selfiga; C Eitamine või moonutamine, sest kogemus ei sobi ülejäänud selfi struktuuriga. Psühholoogiline ebakohanemine esineb siis, kui enesekontseptsioonis ei integreerita olulisi sündmusi Kuidas mõõta/hinnata Self'i Q-sort meetod -reastama relevantsuse järgi, mis kirjeldab mind paremini, mis sobiks, mis ei sobi, siis kordama protseduuri ideaalne-mina kirjeldamiseks
annaabi.ee 
