Psühholoogia konspekt

Koemets, Elenor

Psühholoogia konspekt (1)

5 VÄGA HEA

Psühholoogia aine ja struktuur
Psühholoogia on vaimsete protsesside ja käitumise kirjeldamine tuginedes teaduslikele meetoditele
Teaduslik kriteerium :

defineerimine, ilma selleta ei saa selgelt midagi öelda
empiiriline lähenemine, ilma selleta, kui pole proovinud, siis ei saa kindlalt väita – hüpoteesi tuleb kontrollida katsega
analüüs, katseid tuleb analüüsida, alles siis järeldused käitumise kohta.

Kui on teooria, siis ei saa loota , et üksikjuhtum sellega alati kokku läheks
Psühholoogia eesmärgid:

Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema)

Teooriate loomine
Psühholoogia valdkonnad:

Eksperimentaalpsühholoogia – keskendub vaimsete protsesside uurimisele (nägemine, mõtlemine…). Uurimiseks kasutatakse katseid

Bioloogiline psühholoogia – uurib kuidas bioloogiline pool mõjutab vaimset

Psühhofarmakoloogia – uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite mõju uurimine )

Arengupsühholoogia – tegeleb inimese arenguga (mitte ainult lapse omaga ) uurimisega

Isiksusepsühholoogia – uurib inimese isiksust (omadused…)

Sotsiaalpsühholoogia – uurib väliste tegurite mõju käitumisele

Rakenduspsühholoogia – rakendab uusi teadmisi, et parandada inimese käitumist

Koolipsühholoogia – tegeleb õppimisega ja kooli keskkonnaga

Organisatsioonipsühholoogia – tegeleb inimesele organisatsioonis

Tööstuspsühholoogia – inimese ja töö suhe

Kliiniline psühholoogia – tegeleb inimese ravimisega

Nõustamispsühholoogia – nõustamine, mitte ravimine . Olmeprobleemide lahendamine

Kohtupsühholoogia – kohtu mõju

Psühhodiagnostika – annab hinnanguid omadustele

Tervise psühholoogia – keskendub tervisele mõjule käitumises

Keskkonnapsühholoogia – keskendub käitumisele mingis ruumis või keskkonnas

Tarbijapsühholoogia

Reklaamipsühholoogia – mõju et kallutada ühe/teise otsuse suunas

AJALUGU

19 saj keskpaik :

G. Th. Fechner (1801-1887) – “ Elements of psychophysics” 1860
Wilhelm Wundt ( 1832 -1920) – 1879 – esimene psühholoogilise eksperimentaalpsühholoogia labori (mõõtis vaimseid protsesse). Seisukoht: käsitles mõistust mõõdetavana.
Strukturalism – mõistus koosneb kolmest baasilisest elemendist (oli nõus et neid saab mõõta):
- Tajud need tekitavad kombineerudes
- tunded kogemuse
- kujutlused
Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele

W. James – “Principles of Psychology” 1890 – tsiteeritakse siiani.

PARADIGMAD

Paradigma - orientatsioon , milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon
Paradigmasid:

Bioloogiline paradigma – käitumise bioloogiline determineeritus
Kognitiivne paradigma – vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus)
Humanistlik paradigma – inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb
Psühhodünaamiline paradigma – teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud
Biheivioristlik paradigma – Õppimine

UURIMISMEETODID
Meetodeid on mitmeid:

Kirjeldavad:

Vaatlus (naturalistlik) – peab olema eesmärk, mida vaadeldakse

aktiivne vaatlus – võtad ise osa

passiivne vaatlus – ise osa ei võta asjast

Küsitlus -

Juhtumianalüü (case study )

Korrelatiivsed

Pikaajalised uuringud (longitudinal study) – mingi perioodi lõikel. Vaevanõudvad, kallid, kuid olulised andmed muudatuste kohta.

Läbilõikeuuringud (cross-sectional study)

Eksperimentaalsed uuringud – põhjuse-tagajärje seose leidmine teadusliku meetodi abil.
Isiksusepsühholoogia
Humanistlikpsühholoogia
Tekkis eelmise sajandi keskpaigas (1950)
Keskendutakse sellele, mis on inimeses valesti, kuidas arenevad inimese probleemid, häired.
Emotsionaalne invaliid – humanistide käsitlus inimesest, inimest peetakse automaatselt käituvaks robotiks.
Inimlikkus - Käsitletakse normaalset tavalist inimest
Humanistlik lähenemine on spontaanne, improvisatsiooniline, loomulik
Humanistid on kuulsaks teinud Abraham Maslow , kes sündis Ameerikas (1908-1970). Maslow lõi motivatsiooniteooria – vajaduste hierarhia. Kuni selle teooriani oli peamine teooria, et inimese põhiline motiiv on vältida negatiivset, millega Maslow polnud nõus – ta rõhitas, et peab keskenduma positiivsele, millele inimene püüdleb: vajaduste püramiid:
Potentsiaali teostamise
vajadus

Tunnustus

vajadus

Inimeste ja kuulsuse

vajadus

Turvalisuse vajadus

Füsioloogiliseda vajadused
Maslow jagab vajadused veel kahte rühma:

D-vajadused (deficit) – 4 alumist vajadust püramiidil – kõikide nende vajaduste puhul toimib mehhanism – inimene tajub puudujääki, käitub nii, et puudujääki kaotada (homoöstaas) N: nälja puhul, sööd kuni nälg laob
Defitsiidi vajadused on instiktiivsed vajadused

B-vajadused – (being) – kasvuvajadus, enese-aktualisatsioon (kõrgem arenenumates riikides on ennast aktualiseerivaid inimesi rohkem, kui vähem arenenud riikides).
Oma teooria kinnituseks viis Maslow läbi uuringuid , et tuua välja ennast-aktualiseerivaid inimesi:

Realistlikult orienteeritud

Tolerantsed

Spontaanselt

Probleemikesksed

Iseseisvad

Autonoomsed kultuurist ja keskkonnast – neil on oma moraali ja eetika maailm, mida nad järgivad

Gemeinschaftsgefühl – koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne

Müstilised

Altruistlikud

Eraklikud

Demokraatlikud

Eetilised

Huumorimeelsed

Loovad

Avatud – kõigele uuele, mis ümbritsevad

Tipp elamusi ( peak experiances) kogevad
Carl Rogers ( 1902 -1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia -teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega.
Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´’st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid).
Samuti on tema arvamus “organismiline väärtustamine” – iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on
Aktualiseerimise tingimused:

Mina kontseptsioon – self kui:

Sündmuste sisetunnistaja, mina ise ( introspektsioon ) – kuidas ja mida me kogeme, self siin jälgib ja analüüsib

Isiksus (ego, persona ) – inimese tajuvus endast sellisena nagu ta reaalsest on

Isiksuse arengu lõppsiht – milline tahab inimene olla ideaalpildis, sinna poole inimene liigub koguaeg .

Positiivne suhtumine – armastus, tähelepanu osutamine.
Läbi uuringute leidis, et lihtsalt positiivsest suhtumisest pole piisavalt, peab olema tingimusteta positiivne suhtumine (eriti tähtis ema suhtes lapsega, see kujundab kogu lapse elu, sest enesehinnang kujuneb seal) – ei tohi esitada tingimusi, et olla millegiga/kellegiga rahul.

Positiibne enesehinnang – see kujuneb läbi positiivse suhtumise

Kongruentsus – tähendab seda kuivõrd ideaalne- ja reaalne-mina kokku lähevad. Mida rohkem kokku lähevad seda suurem on tõenäosus hälvete tekkeks
Täielikult funktsioneeriv isiksus (aktualiseerinud inimene):

Avatus kogemustele – vähe kaitse kätumisi

Eksisteentsiaalsus – elab siin ja praegu, minevik ja tulevik on olemas, aga siin ja praegu

Eneseusaldus – inimene käitub nii nagu talle tundub, et on sobilik, usaldab oma sisetunnet

Kogemuslik vabadus – inimene on võimeline tegema valikuid , mis elu ette seab

Loovus – lihtne loovus + loovad vanemad, loovad töötajad – loovus laias mõttes

Kliendikeskne psühhoteraapia – Rogers on väitnud, et vestlus on see, mis lahendab probleemid – klient peaks paranema läbi spontaansse vestluse

Lähtutakse klliendist, sellest reaalsusest, mida klient pakub
Terapeudi juures on tähtis:

Kogruentsus – loomulikkus, ausus, tingimusteta positiivne suhtumine klienti

Empaatia – võime tunda seda, mida tunneb klient

Austus – aktsepteerimine, tingimusteta positiivne suhtumine kliendi suhtes
Need tingimsed on VAJALIKUD ja PIISAVAD.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 169 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

169 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elenor Koemets Õppematerjali autor

psühholoogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Humanistlik paradigma

Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2

Isiksusepsühholoogia

doc

Organismiline lähenemine, Abraham Harold Maslow

Isiksusepsühholoogia

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne.  I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast

Isiksusepsühholoogia

odt

Psühholoogia eksami kordamisküsimused (KG)

2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid:

Psühholoogia

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

docx

Psühholoogia ajalugu

patsientide kohta, Rush patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. peavad saama viibida vabas õhus Esimene usa "psühhiaater" Dix 40-aastast kampaaniat, parandamaks vaimuhaigete olukorda, reisides osariigist osariiki ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele. Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri. Mida paljud psühholoogid veel hiljuti kasutasid. Witmer - Kliinilise psühholoogia rajaja. uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud.(animal magnetism) Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Basic hypnotic phenomena. Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus

Psühholoogia ajalugu

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

doc

Isiksusepsühholoogia 1. loeng

kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ * esimene või ainus või noorim paljulapselises perekonnas Psühhodünaamiline paradigma Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus

Isiksusepsühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

fking: Aitäh, väga hea materjal on.

13:53 12-04-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk