Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (0)

Psühhodünaamiline paradigma
Karen Danielson Horney
(1885-1952)
Kultuuriline psühhoanalüüs
Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time.
Horney, K. (1950). Neurosis and human growth .
Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine .
eneseteostus (self-realization)
Eesmärk: terviklikkus
I. Kaks vajaduste rühma
 turvalisusvajadus (need for security )
füüsiline ja psühholoogiline
 rahuldamisvajadus (need for satisfaction)
füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha
Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus
II. Kultuur ja neuroos .
Kultuur determineerib
 isiksuse
 isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist )
Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik.
Vanemate mõju isiksuse arengule
Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt .

Tingimuse puudumine  neuroos.
Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest.
Neurootiline kodukeskkond:
- eneseusalduse puudumine
- indiviidi õigused ja vastutus
Baasärevus (basic anxiety ):
“..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world”
Baasärevuse sotsiaalne päritolu.
Baasärevus baashoiak
Baashoiak (basic attitude ) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile
III. Neurootilised kalduvused.
(Neurotic trends)
Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse.
alateadvuses
kompulsiivsed
takistused viivad tõsistele ärevushäiretele
muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses
Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes)
1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward

 tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type)
sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud .
 neurootilise konflikti lahendus:
enesesalgamine (self-effacing solution )

olla armastatud
vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele
enesepiiramine , vähesega leppimine
armastus
2. liikumine millelegi vastu (kättemaks, võitlus jne.) - moving against

 tüüp: agressiivne n.isiksus (hostile type)
võitlus, nõudmised, impulsiivne , võim.
 neurootilise konflikti lahendus:
võim (expansive solution)
teiste üle domineerimine
teiste ärakasutamine
sotsiaalne tunnustus
teiste imetlus (idealiseeritud mina)
olla parim, ambitsioonid
võim
3. liikumine millestki eemale ( isolatsioon , eraklikkus) - moving away
 tüüp: eraklik n.isiksus ( detached type)
eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus.
 neurootilise konflikti lahendus:
loobumine (resignation solution)

enesepiiramine, vähesega leppimine
sõltumatus teistest
omada alati õigust, ülitundlikkus kriitika suhtes
vabadus
IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism
konflikt reaalmina ( real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel  perfektsionism.
vanemate mõjul - should be ...
Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku
Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des.
Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga.
V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid
 idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine
 kahekordne standard, olude erinevuse argument
 ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine
 range enesekontroll
 ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine
 otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus
 küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine
Normaalne isiksus - paindlikkus ,
neurootiline isiksus - fiksatsioon.
VI Eksternaliseerimine
Externalization
ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu  eksternaliseerimine.
Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine.
Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad.
Absoluutne sõ ltuvus teistest.
Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi  raev.
Raevu eksternaliseerimine:
 ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab
 pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab
 kehaliste hädade konstrueerimine : peavalu, väsimus jne
VII Feminism
Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen.
Emakakadedus (womb envy)
Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming.
VIII Psühhoteraapia

• Produktiivsed suhted
  
• Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine
  

Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st
Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne.
Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused
 vastutuse võtmine
oma elusse puutuv otsustatakse ise
 sisemine vabadus
elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega
 spontaansus
vaba emotsioonide läbielamine
 pühendumine
tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine
Psühhodünaamiline paradigma
Erich Fromm (1900 - 1980)
Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine
Fromm, E. (1941). Escape from Freedom .
Fromm, E. (1955). The Sane Society.
Fromm, E. (1956). The Art of Loving.
I. Eksistentsiaalsus
• vabadus - eraldatus ja isoleeritus
inimeseks olemine - üksildus ( loneliness )
surm
individuaalsus
• üksilduse probleemi lahendus:
a) põgenemine sõltuvusse
b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine

• põgenemise viisid:
  

a) autoriteedi kultus (authoritarianims)
masohhistlik, sadistlik vorm
mina ja välise jõu sümbioos
b) destruktiivsus (destructiveness)
välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos
c) konformsus (automation conformity)
individuaalsuse kaotamine
• eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad
lahendamatud, põgenemine (eks.)
lahendatavad, muutmine (ajal.)
II. Baasvajadused
Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond:
• seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism)
produktiivne armastus ( hoolitsus , vastutus, austus, teadmine) - integratsioon
• loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs.
destructiveness)
transtsendentsus - aktiivne looja
• kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest)
kuuluvus inimkonda
• individuaalsus vs konformsus (individuality
vs. herd conformity)
identiteet , mina
• põhjuslikkus vs. irratsionaalsus ( reason vs.
irrationality)
intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks
ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -“haige” ühiskond)
III. Isiksuse tüübid.
sotsiaalsed karakterid, kultuur:
orientatsioonid kohanemiseks
• retseptiivne (receptive orientation)
ootamine , olla armastatud
kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne
optimistlik, idealistlik .
• ekspluateeriv (exploitative orientation)
ärakasutamine
agressiivne, egoistlik , enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli ’ lik
• säilitav (hoarding orientation)
eraldumine, kogumine
kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga
praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik
• müüdav ( marketing orientation)
muutumine vastavalt nõudele
taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne
paindlik, uudishimulik
• produktiivne (productive orientation)
terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus).
sõltumatu, spontaanne, armastav, loov.
biofiilne (biophilous) ja nekrofiilne (necrophilious) karakter
IV. Armastus
eraldatuse ärevus (separatsiooni ärevus)
• pidev seisund vs. lühiajaline tunne
• inimestele vs. inimesele
• võrdsus vs. ebavõrdsus
• individuaalsus vs. ühtesulamine
Armastus on suhtumine, aktiivne suhe maailmaga .
Armastuse aspektid:
hoolitsemine
vastutus
lugupidamine
teadmine
l’ amour est l’enfant de la liberté
Lääne tsivilisatsioonis:
romantilise armastuse sadomasohhistlik
olemus
romantiline ideaal, armastusromaan, kaup
tahte ignoreerimine
neurootiline armastus
• armastuse objektid (tüübid)
a) vennalik armastus (brotherly love)
armastus kõigi vastu
võrdsus, teiste armastuste alus, teistele suunatud
b) emalik armastus (maternal love)
hädavajalik tingimus lapse arenguks, tingimatu lapse elu ja vajaduste jaatus
armastus elu vastu
ebavõrdsus, teistele suunatud
sügavam olemus: soov, et laps eemalduks
c) erootiline armastus (erotic love)
petlik - suguiha=armastus
iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon
piiratud iseloom - ühele suunatud
d) enesearmastus (self-love)
vajalik tingimus teiste armastamiseks
enesearmastus vs. nartsissism
ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus , enesevihkamine
e) jumalaarmastus (love of God)
ema aspekt - kaitstus, hoolitsus
isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud
tootem, ema, isa, tõde, partner
ebavõrdsus
• Armastuse kunst
distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus , ratsionaalne usk, tegutsemine
Psühhodünaamiline paradigma
Harry Stack Sullivan (1892-1949)
Interpersonaalne psühhoanalüüs
Conceptions of modern psychiatry (1947)
The interpersonal theory of psychiatry (1953)
The psychiatric interview (1954)
I. Interpersonaalne kontekst
a. intrapersonaalsed seisundid pole jälgitavad
b. interpersonaalsed protsessid on psühhiaatrilise analüüsi aluseks.
c. isiksus
Personality is the relatively enduring pattern of recurrent interpersonal situations which characterize a human life.
d. arengu interpersonaalne kontekst
e. energia
II. Interpersonaalsed vajadused.

bioloogilised (satisfaction needs )
turvalisuse (security needs)
III. Isiksuse dünaamika.
a. dünamismid (dynamisms)
 väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster ( habits )
 mehhanism vajaduste rahuldamiseks
hirmu dünamism, seltsivuse dünamism
 isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid
 dünamismid seotud kehatsoonidega
suu, käsi, anus , genitaalid
1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna
2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub ; fantaasia
3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem
irratsionaalne
ärevus - oht enesehinnangule
hirm - oht olemasolule
ärevus on normaalse arengu eeldus
isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension)
relakseeritud seisundist absoluutse pingeni
pinge - vajaduste rahuldamatus
ärevus (kujuteldav või reaalne oht)
b. tunnetuse vormid
kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju
 prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid
 parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine
 süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine ; järelduste kontroll
c. personifikatsioonid (personifications)
kujutlused endast ja teistest
ema personifikatsioon
- good mother (vajaduste rahuldaja)
- bad mother (ärevuse tekitaja )
rakendub suhtumises teistesse
seos keha ja mina vahel (my body )
- hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus
- halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus
- mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele.
stereotüübid
IV. Psühhoteraapia.
patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist
psühhiaatriline intervjuu
grupiteraapia, suhete muutmine
V Kontseptsiooni edasiarendus
Eric Berne . Games People Play. 1964
transaktsioonid (transactions)
ego state: parent, child , adult
Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969
Suhete ringmudelid: Timothy Leary,
Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz.
Kaks sõltumatut dimensiooni
love (hostility vs friendliness)
dominance (dominance vs. submisseveness)
komplementaarsus, konflikt
Psühhodünaamiline paradigma
Erik Homburger Erikson ( 1902 -1994)
Ego-analüütiline
Childhood and Society. NY: Norton, 1950
Identity : youth and crisis . NY: Norton, 1968.
1. arengu psühhosotsiaalne mudel
2. psühhobiograafia, psychohistory
3. mängu uurimine
ego intergratsioon ühiskonda
kreatiivne ego
kultuuri kontekst
I. Arengu staadiumid:
epigeneetiline printsiip
staadium - isiksus
ego areng
ego tugevus ( virtue)
isiksuse terviklikkus
kriis (crisis)
konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel
positiivne ja negatiivne lahendus
rituaalid
+ rituaal (ritualization)
- riitus (ritualism)

I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust
eesmärk: baasturvalisus
positiivne lahendus: lootus ( hope ), seotus (attachment)
negatiivne lahendus: pessimism
rituaal: vastastikune aksepteerimine
riitus: heerosed , autoriteet
II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt
eesmärk: autonoomia
positiivne lahendus: tahe (will)
baaskontroll
negatiivne lahendus: häbi
rituaal: normide internaliseerumine (häbi)
riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades
III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt
eesmärk: aktiivsus

positiivne lahendus: eesmärk ( purpose )
eesmärgipärasus
negatiivne lahendus: süü
rituaal: imiteerimine
riitus: mask (rollimängud)
IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority
eesmärk: oskused

positiivne lahendus: kompetentsus (competence)
oskused
negatiivne lahendus: alaväärsus
rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks
riitus: formaalne tegutsemine
V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion
eesmärk: identiteet

positiivne lahendus: identiteet (identity)
negatiivne identiteet
usaldus (fidelity)
psühhosotsiaalne moratoorium
negatiivne lahendus: identiteedi puudumine
rituaal: ideede süsteem ehk ideoloogia
riitus: absoluutne tõde, totaalsus
VI. 18.0-24.0 intimacy vs isolation
eesmärk: lähisuhted

positiivne lahendus: armastus (love)
intiimsus
negatiivne lahendus: üksildus
rituaal: lähisuhted
riitus: korporatiivsed grupid
VII. 25.0-50.0 (65.0) generativity vs stagnation
eesmärk: teadmiste ja kogemuste
edastamine
positiivne lahendus: hoolitsus (care)
elueesmärkide täitumine
negatiivne lahendus: stagneerumine
rituaal: õpetamine
riitus: austamise nõue, autoriteedi kultus
VIII. 50.0 (65.0) ego integrity vs despair
eesmärk: ego integratsioon
positiivne lahendus: elutarkus ( wisdom )
eluteele tagasivaatamine
negatiivne lahendus: lootusetus
rituaal: kogemuse integratsioon
riitus: elutarkuse imiteerimine