Hiiumaa - Eesti saare loomastik ja loodus (0)

ja keskkonnainstituut
Referaat aines loodusgeograafia
Eesti Maaülikool
Põllumajandus-
Sander Kamenik LU1
Hiiumaa
Tartu 2011
1
Sisukord
Sissejuhatus
................................
................................
................................
................................
........
3
Loodusgeograafiline ülevaade
................................
................................
................................
.............
4
Rannajoon .......................................................................................................................................4
Paiknemine .....................................................................................................................................4
Liigirikkus ......................................................................................................................................4
Kaitsealad .......................................................................................................................................4
Hoiualad .........................................................................................................................................5
pargid .............................................................................................................................................5
Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. ....................................6
Liiv ja kruus.
................................
................................
................................
................................
6
Ravimuda .......................................................................................................................................6
Savi ................................................................................................................................................6
Turvas .............................................................................................................................................7
Lubjakivi ........................................................................................................................................7
Mineraalvesi . ..................................................................................................................................8
Mets................................................................................................................................................8
Hinnang piirkonna loodus ja/või maastikuväärtustele ..........................................................................9
Kurisu neeluauk
................................
................................
................................
..............................
9
Vanajõe org ....................................................................................................................................9
Sääretirp
................................
................................
................................
................................
.......
10
Kallaste pank
................................
................................
................................
................................
12
Hinnang inimmõjule.
................................
................................
................................
........................
13
Lehtma sadam
................................
................................
................................
...............................
13
Kutuurilugu
................................
................................
................................
................................
.......
14
Rudolf Tobias
................................
................................
................................
................................
14
Kokkuvõte
................................
................................
................................
................................
.........
15
Kasutatud kirjandus:
................................
................................
................................
.........................
1
6
Interneti allikad:
................................
................................
................................
............................
16
2
Sissejuhatus
Hiiumaa - saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate
inimeste poolest. Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel
meteoriidiplahvatuse tagajärjel kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need
olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad
Hiiumaast
ühe maailma vanima saare.
Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar.
Maastikutüübid
ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja
miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa.
Suviti meelitavad pea kõiki kilomeetripikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel.
Hiiumaale on teda ümbritsevad väikesaared nagu värvikirevad pärlid kauni naise kaelas. Üle
kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata, kuid ka
suuremaid metsaseid saari . Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima teistsugusem kui
Mandri-Eestis. Päikese-paistelisi ilmu on rohkem ja vihma vähem
3
Loodusgeograafiline ülevaade
Hiiumaa on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu
maakonnast moodustab Hiiumaa saar. Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200
saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²).
Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide
nimetatakse Hiiumaa laidudeks.
Rannajoon
Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja
tasane . Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad
Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis.
Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade
vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku
Hiiu madala eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirannad. Eriti
tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub
Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.
Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi,
neist palju haruldusi. Inimasustus paikneb rannikualadel , saare metsases keskosas inimesed ei
ela
Paiknemine
Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa
loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad , kuuse- segametsad ja
kadastikud, rannaniidud ja luited , rabad ja madalsood . Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed
( alvarid ), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke.
Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis – üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja
põõsastikega. Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on
põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.
Liigirikkus
Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Seal kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle
50 neist on kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu , luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina.
Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on
rebane , kährikkoer , ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare
vetesse on koondunud viiger - ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere
seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja
peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.
Kaitsealad
Hiiumaa laidude maastikukaitseala
Käina lahe - Kassari maastikukaitseala
4
Kõrgessaare maastikukaitseala
Kaibaldi looduskaitseala
Hoiualad
Mudaste hoiuala
ar
i
Hiium
aa kaitsealade valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi
Praktilist kait
set korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu
P
·
·
·
·
g
·
·
Kõpu looduskaitseala
Leigri looduskaitseala
Luidja maastikukaitseala
Paope looduskaitseala
Pihla -
Sarve maastikukaitseala
Sepaste maastikukaitseala
Tahkuna looduskaitseala
Tareste maastikukaitseala
Tihu looduskaitseala
Tilga maastikukaitseala
Vahtrepa maastikukaitseala
Hiiu madala hoiuala
Hirmuste hoiuala
Kuri-Hellamaa hoiuala
Kõpu-Vaessoo hoiuala
Kõrgessaare-
Luhastu hoiuala
Paope loo hoiuala
Pihla-Kurisu hoiuala
Prassi hoiuala
Pühalepa hoiuala
Suureranna hoiuala
Undama soo hoiuala
Vanajõe hoiuala
Vanamõisa lahe hoiuala
Viilupi hoiuala
Vilivalla hoiuala
Väinamere hoiuala
d
Kärdla linnapark
Kärdla rannapark
Suuremõisa mõisa park
Vaemla mõisa park
Hiiumaa Keskkonnateenistus.
-Lääne regiooni Hiiumaa talitus
5
Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale
kasutuspotensiaalile.
Pinnakattega seotud maavaradest leidub Hiiumaal taastumatutest loodusressurssidest liiva,
kruusa , turvast , savi ja ravimuda (Joonis 1). Lisaks leidub Hiiumaal veel lubjakivi ja
mineraalvett .
Liiv ja kruus
Liiv ja kruus on enam tarbitavad maavarad . Maavarad paiknevad saarel ebaühtlaselt.
Liivamaardlad on lääne- ja keskosas, kruusliiv aga ida- ja lõunaosas. Maakonna jaoks olulised
maardlad on Määvli (Kapasto), Partsi , Männamaa, Muda -Prassi, Malviste ja Hiiumadala
maardlad. Suur osa liiva ja kruusa varudest asub allpool pinnavee taset, mistõttu tuleb
arvestada nende veealuse kaevandamisega pumpamise teel. Liiva ja kruusa kärjääridest
saadav materjal leiab kasutamist peamiselt teedeehituses, ehitustöödel, puisteliivana, sobib
betooni peentäiteks. Hiiumaa on oma saarelise eraldatuse ja tagasihoidliku pindala juures
kohalikku tähtsust omavate taastumatute loodusressurssidega (liiv, kruus, savi, lubjakivi,
turvas) rahuldvalt varustatud. Nende kaevandamine ja kasutamine on senini suunatud
põhiliselt kohalike vajaduste rahuldamiseks ja ilmselt on määratud selleks ka jääma.
Praeguste kaevandamismahtude juures ei ole lähitulevikus (ca 100 aastat) olemasolevate
kohaliku tähtsusegamaavarade ammendumist karta . Partsi maardla varud ammendatakse küll
15 aastaga, kuid siis muutub oluliseks Määvli maardla, kus varusid on piisavalt. Seal leidub
kvaliteetset kristalliinset kruusa. Kõpu poolsaare ja Lääne-Hiiumaale jäävaid liiva leiukohti
ilmselt lähiajal tööstuslikult kasutusele ei võeta. Kõik need (Kalana, Tiharu, Luidja jt.) on
seotud kunagiste luidestikega ja kaevandamine rikuks oluliselt maastikku . Kõpu poolsaarest
loodesse jääva Hiiumadala piirkonnas on võimalik liiva kaevandamine merest, kuid see on
küllaltki kallis ja töömahukas eetevõtmine ning pole majanduslikult kasulik ei praegu ega
kaugemas tulevikus. Mitmete maardlate kasutuselevõttu takistavad looduskaitsealad või pole
maardlate kasutuselevõtt otstarbekas materjali kvaliteedi ja leiukoha piiratuse tõttu.
Arvestades Hiiumaa asukohta ja olemasolevaid varusid on otstarbekas kasutada juba
olemasolevaid karjääre, väiksematel uuringualadel kaevandada vaid kohalike väiketarbijate
vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad
kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu
suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik , 1998).
Ravimuda
Ravimuda leidub Käina lahe edela- ja lõunaosas. Seda on kohalikud elanikud kasutanud
haiguste ravimiseks juba ammu, leiukoha uurimine algas võrdlemisi hilja . Lõunaosas esineb
kahekihiline lasund : peal 0,23 m paksune vedel mustjashalli muda kiht, selle all 0,35 m
paksune kleepuv kollakaspruun või kollakashalli värvusega kiht. Käina leiukoha mõlemad
kihid vastavad ravimudale esitatavatele nõuetele. Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi,
närvipõletike ja teiste haiguste raviks. Ravimuda maardla jääb Käina linnukaitse piiridesse.
Looduskeskkonna säilitamise eesmärgil ei ole seda maardlat otstarbekas lähiajal kasutusele
võtta (Suuroja , Kadastik, 1998).
Savi
Hiiumaal on uuritud mõned savi leiukohad (Kleemo, Soovälja jt.). Hiiumaa savi sobib hästi
telliste tootmiseks põlemistemperatuuril 900-980°C. Taastumatest
6
Joonis 1.Hiiumaa pinnakate Allikas: Arold , 2005
loodusressurssidest on üksnes keraamilise savi ( viirsavi ) varu Hiiumaal praktiliselt
piiramatu, selle kasutamist võiks seetõttu soovitada . Varud paiknevad väljaspool
asustatud ja puhkemajanduslikke piirkondi, nende kasutuselevõtt ei kujuta ka
keskkonnakonflikti (Suuroja, Kadastik, 1998).
Turvas
Hiiumaa turbavarud asuvad saare keskosas. Pihla rabas asub tüseidaim turbalasund, mis on 2-
4 m. Turba kaevandusmahud on piiratud, nii ei mõjuta see lähedalasuvat Pihla-Kaibaldi
looduskaitseala (Aasma, 2006).
Lubjakivi
Ainsaks aluspõhja kivimitega seotud ja suuremat praktilist tähtsust omavaks maavaraks on
Hiiumaal lubjakivi. Praegusel hetkel pidevalt tegutsevaid paemurde ei ole, aga varasematel
aegadel on murtud lubjakivi paljudes kohtades ja seda nii lubja põletamiseks kui ehituskiviks.
Oma tootmis-tehniliste omaduste poolest kuuluvad Hiiumaal avanevad paekivid (lubja-ja
7
dolokivi) keskpäraste kilda ega kujuta saare tarvis arvestamisväärset ekspordiartiklit. Hiiumaa
paekivi jääb rahuldama vaid kohalikke vajadusi ehitusmaterjalide (ehituskivi, killustik ) ja
lubja osas (Suuroja, Kadastik, 1998).
Mineraalvesi
Maavaradest on olulise tähtsusega mineraalvesi, mida asub Kärdla meteoriidikraatri alal. 431
m sügavuselt puurkaevust saadi 1983 a. kõrgendatud mineraalainete sisaldusega põhjavett,
mida tunnustati Druskinai tüüpi mineraalveeks ja mida soovitati ravi-lauaveena kasutada
mao-ja seedetrakti haiguste raviks. Cl-Na-Ca –tüüpi veele oli iseloomulik kõrge broomi ja
fluoriidiooni sisaldus. Kärdla mineraalvee puurkaev oli käigus kuni 1991. Aastani keskmise
tarbimisega 3 m3/ööpäevas ja “Hiiu Kaluri” villitud mineraalvesi ”Kärdla” oli aastaid müügil.
Praegusel ajal mineraalvett ei toodeta ja tootmiseks muretsetud seadmestik suurelt osalt
hävinenud . See ei tähenda seda, et mineraalvesi ei omaks perspektiivi (Suuroja, Kadastik,
1999).
Mets
Oluliseks loodusressursiks Hiiumaal on ka mets. Hiiumaa on metsarikas. Metsad
moodustavad ligi 70 % saare pindalast, olles sellega kõige metsasem maakond Eestis. 9%
metsadest on looduskaitse all ( Tross , 1999). Põhiliseks puuliigiks on mänd , järgneb kask ja
kuusk . Suur on väärislehtpuude (tamm, saar, must lepp ) osatähtsus. Suuremad metsamassiivid
asuvad saare lääne-ja keskosas, Kõpu ja Tahkuna poolsaarel. Metsavaesemad on ida-ja
lõunaosa . Metsandus on Hiiumaal kiirelt arenev majandusharu . 1999a. moodustas
puidutööstus koos metsavarumise ja müügiga 34 % kogu Hiiumaa tööstuse käibest (Hiiu
Maavalitsus, 2001).Raiemahud on ära toodud joonisel 2. Kuigi raiemahud samas tempos
kasvada ei saa, siiski puidutööstuse osakaal suureneb, kuna metsade aastane juurdekasv oli
300 000 tm, kaks korda suurem kui 1999.aastal raiuti. Metsandus on seega arenev
majandusharu, mis mõistliku majandmise juures annab pikaks ajaks tööd (Tross, 1999).
Joonis 2. Raiemahud aastatel 1992-1999 Allikas: Tross, 1999
8
Hinnang piirkonna loodus ja/või maastikuväärtustele
Kurisu neeluauk
Kurisu neeluauk on karstilehter, mis asub Kurisu külas. Lehtri sügavus on 6,2 meetrit ja selle
läbimõõt ülemises servas on 32 meetrit, alumises osas kitseneb see 12 meetrini. Selles kaob
Pihla soost voolav oja maa alla. Suvel kui oja on väike, on võimalik näha paest aluspõhja, kus
asub väike koopaava . Koopaava on nii väike, et täiskasvanud inimene mahub sealt vaevalt
sisse roomama. Koobas on esimesed 3 meetrit natuke kaldus, hiljem aga horisontaalne. Kuue
meetri kaugusel kitseneb koobas aga sedavõrd , et enam edasi minna ei ole võimalik.
Kevadise suurvee ajal voolab siia kokku nii palju pinnavett, et kogu lehter on veega täidetud
ja osa voolab laiali lehtri ümbrusesse ning kogu koht meenutab siis väikest järve. Ojadel, mis
järvekesest välja voolavad , kuhugi pääsu ei ole ning suurvee vähenedes pöördub nende vool
ja vesi voolab neeluauku tagasi. Mõnel päeval neeluauk täitub, öösel voolab aga tühjaks. Kui
vett on juba parasjagu vähe, hakkab vesi vooluaugus keerlema. Kurisusse kaduv vesi tuleb
taas maapinnale 3 kilomeetri kaugusel Pihla külas vanal karjamaal.
Suure neeluaugu ümbruses on mitu väikest karstiava, kus vett neeldub maa sisse veel siis, kui
suur lehter on juba kuivaks jäänud. (hiiumaa.ee)
Pilt: metsaruum.ee
Vanajõe org
Vanajõe org on koht, mis näitab, et Hiiumaal on olemas ka orud. Just orgude olemas olu on
sealses maastikus imeks pandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib
9
võimatu. Orul on Kõrged liivased kaldad ja selle põhjas voolab pruunika tooniga, kitsas oja,
kus elutseb jõeforell ja käib kudemas meriforell . Vanajõe org on alates 1962. aastast kaitse all.
Vanajõe orgu kujunemine on väidetavalt saanud alguse inimtegevusest. Kunagi asus seal
lähedal Õngu külas väike vesiveski , mis kuulus Vaemla mõisnikule, kellel tekkis, aga
Suuremõisa mõisniku Unger -Sternbergiga tüli. Ja Unger- Sternberg käskis oma orjadel kaevata
uue kraavi , et vesi Õngu küla veskist mööda juhtida. Pehmes liivapinnases kujundas voolav
vesi endale kiiresti järjest sügavama ja looduslikuma sängi, mida hakati kutsuma Uueks jõeks.
Ka vana jõe kuiv säng on maastikul aimatav.
Praegugi kujundab loodus ise sealset maastikku. Peaaegu igal aastal kukub mõni suurtest
puudest oru servast alla, purustades piirdeid ja jooksutades liiva. (hiiumaa.ee)
foto: http://fotoalbum.ee/photos/tulp
Sääretirp
Sääretirp on kirde-edela suunaline , merepoolt tugevasti töödeldud vallseljak, mis on umbes 2
kilomeetri pikkune ja kiviklibune säär , Hiiumaa edelatipus. Sääretibil on tuulise ilmaga
võimalik näha huvitavat nähtust, kus pikka maariba uhuvad kahelt poolt erineva suunaga
lained, või kui ühel pool on lained, siis teisel pool on meri peegelsile.(hiiumaa.ee)
10
Pilt: vikipeedia.ee
11
Kallaste pank
Kallaste pank on Hiiumaa ainuke paepank. Panga pikkus on ligikaudu 400 meetrit ja kõrgus
on ligikaudu 10 meetrit. Merest ligikaudu kilomeetri kaugusele jäävas paeastangus
paljanduvad Alam- Siluri paekihid, kust võib leida ka korallide kivistisi . (Eesti geoloogia
keskus)
Foto: 28.08.2002 Uudo Timm
12
Hinnang inimmõjule
Kaibaldi nõmm
Kaibaldi nõmm on omalaadse kultuurmaastikuga ala, mis jätab ülimalt loodusliku mulje.
Keset harulasi samblikumännikuid asub Eesti suurim lahtise liivaga ala, mille pindala on
ligikaudu 10 hektarit. Kaibaldi nõmm on tekkinud tänu Teise maailmasõja aegsele
metsapõlengule ja nõukogude sõjaväele, kes kasutas seda ala hiljem tankide
harjutusväljakuna. (hiiumaa.ee)
Foto: Eve Tammla
Lehtma sadam
Seoses lehtma sadama ehitusega, muudeti ka merevee liikumise režiimi, mis käivitas mere
kulutava ja transportiva tegevuse tõrvanina rannas . Viimase 15 aasta jooksul on Tõrvanina
rannast minema transporditud 25-40 meetri jagu maismaad. Kogu kunagine liivarand on
transporditud lõunasse.
13
Kutuurilugu
Rudolf Tobias
(29. mai 1873 Käina, Hiiumaa – 29. oktoober 1918 Berliin )
Ta oli eesti helilooja , organist ja koorijuht, kes
omandas esimese eestlasena professionaalse
muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka
organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti
esimesed instrumentaalsed helitööd.
Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas.
Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta
isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina
koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase
noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus
Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas
oli 13 last, Rudolf oli teine laps.
Komponeerimist katsetas ta juba varakult.
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on
säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-
aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli,
õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti
käe all klaverit . Peale õpinguid naasis ta vanemate
juurde Kullamaale.
Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi
Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna
Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893
astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni
professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi
kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest".
Aastatel 1898 – 1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette
ka mitmeid oma helitöid. Tema üks tähtsamaid tahteid oli reformida vaimulikku muusikat.
Aastal 1904 asus elama Tartusse , tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa
linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid.
Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna.
Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer)
hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri
29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi
surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema
kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel.
14
Kokkuvõte
Hiiumaa on suuruselt teine saar Eestis. Tema rannajoon on hästi liigendatud, pinnamood on
madal ja tasane. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad,
kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Tähelepanuväärne
on Hiiumaa liigirikkus. Seal kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on
kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Suurematest
ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane,
kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Hiiumaal on
taastumatutest loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda ning leidub ka
mineraalvett. Omapärased maatikuväärtused on näiteks Vanajõe org, Sääretirp, Kurisu
neeluauk, kallaste pank ja kultuurmaastikest Kaibaldi nõmm.
15
Kasutatud kirjandus:
Aasma,T. 2006. Pihla-Kaibaldi looduskaitseala. Eesti Loodus 10:
Arold,I. 2005. Eesti maastikud .Tartu. lk.330
Suuroja,K.,Kadastik,E.
1998.Hiiumaa
taastumatute
loodusressursside
(maavarade)
säästliku
kasutamise kontseptsioon . Tallinn. Käsikiri Eesti Geoloogiakeskuses, 100 lk.
Interneti allikad:
Hiiu Maavalitsus. 2001.Hiiu maakonna maakonnaplaneering. Hiiumaa arenguvisioon aastaks
2010
http://www.mv.hiiumaa.ee/uploads/MaakPlan2001/mk_planeering.pdf (02.04.11)
Tross,A.
1999. Hiiumaa metsad.
Hiiumaa
aastaraamat 1999.
www.mv.hiiumaa.ee/aasta9#1703FE (02.04.11)
Hiiumaa turismiliit. Tuletorni ring. Vanajõe org.
http://www.hiiumaa.ee/tuletorn/index.php?id=12 (03.04.11)
Hiiumaa turismiliit. Tuletorni ring. Sääretirp.
http://www.hiiumaa.ee/tuletorn/index.php?id=16 (03.04.11)
Eesti Loodus. 2006. Pihla- Kaibaldi looduskaitseala
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1692_1681.html (03.04.11)
16