Hiiumaa - referaat (2)

Tallinna Ühisgümnaasium
Manfred Mletsin
Hiiumaa
Referaat
Juhendaja : Merike Tuisk
Tallinn 2009

Hiiumaa

Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%.
Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad

Maastiku eripära

Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2).
Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart . Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates saartes on suuremad Vohilaid (3,9km2) ja Heinlaid (1,6 km2). Kirdes , teisel pool Hari kurku asub Väinamere põhjapiiril Vormsi saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on tõenäoliselt kunagi olnud ürgse jõe org. Hiiumaa maastiku mitmekesisu tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad . Liivane Pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intesiivsemalt (2,5-3mm/a) kerkiv Eesti osa. Omapärane suur pinnavorm on 68 m üle merepinna küündiv Kõpu Kõrgend. Kõrgendit katavad suures ulatuses liigavad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgultkerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limaneamere vetest on moodustunud Läänemere idaosa kõige täielikum ja ainulaadsem rannikumoodustise kompleks ( astangud , rannavallid, luited ).

Aluspõhi

Vaatamata väikesele põhja-lõunasihilisele ulatusele (ligi 45 km), moodustavad vaadeldavad rajooni pealiskorra 11 lademe paekivid, alates Orduviitsiumi ladestu Jõhvi ja lõpetades Siluri ladestu Adavere lademega. Kärdla linna idaosa ulatub aluspõhjalise Põllumäe kõrgendikul, mis on osa setendite alla mattunud meteriidikraatri ringvallist. Palukülas paljunduvad sellel vallil Vormsi lademe savikad lubjakivid .

Pinnamood

Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga.Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed moreenid on jäänud valdavalt liivade alla mis on pärit nii jäjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetus ning tuule poolt. Beež või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Kaguosas, Käina Heltermaa ümbruses katavad suuremaid alasi nn basseinimoreen ja viirsavi . Basseinmoreeni kujunemist seostatakse liustiku taandumiseda. Maapind on sellel alal väga tasane ja mullad suures osas märjad. Luited katavad ligi kolmandikku Kõpu poolsaares. Luited on 70 – 150 m pikad ja enamasti 2-7 m kõrged. Mardihansu lahest idakirde poole jäävata 4-8 m kõrgust ala ilmestavad liivased ja metsased, soisete pikinõgudega rannikuvallistikud, mis ulatuvad soostunud Tihu järvedeni. Tahkuna poolsaar on suuremas osas vähem kui 10m kõrgune ja selle äärealad loodes, põhjas ning idas on luitelised. Põhjaranniku luited küündivad kuni 19 meetrini. Poolsaare asub Kaibaldi nõmm. Poolsaare sisenõgudes olnud järved on peaaegu kinni kasvanud.
Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik .Kassari saar (19,3 km2) on ligi 15 m kõrgune. Selle keskseks osaks, selgrooks on lainetuse poolt ümberkujundatudedelasuunaline oos, milles leidub ka suuri tardkivimite munakaid. Saarest eendub edasi sihis 2,4 km pikkune kivine merekulutuslik neem , mis on kuni 6m kõrge ja lõpeb veeristikulise Sääre tirbina.Saare siseosas on varasematest veekogudest maastumisel saanud märgalad, valdavalt puissood. Need on Pihla (3040 ha), Määvli (700 ha) ja Tihnu jäänukjärvedega Õngsoo( 1130 ha).

Veestik

Nagu teistelgi Eesti saartel on ka Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väikesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse siin küll jõgedeks aga tegemist on siiski madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kagusihis voolavad Luguse jõgi ja Jausa oja, mis suubuvad Jausa lahte . Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi. Omapäraseim veekogu on Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi mis tungib mere poole läbi liivavallide.Nimega järvi on umbes 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht. Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais, Tammelais, Mailaht ja Allikalaht. Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepid oluliselt, kalad ei pääse tagasi merre ja vohama hakkab roostik. Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbrusesasuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv(pindala kahanenud u 50 ha-ni)Tihu Keskmine järv(2,7 ha) ja Tihu Kolmas järv(4,6ha; Mäemetsa 1977).need on madalad kaitsealusega järved, millel on suurtähtsus veelinnustiku tõttu (Mäemetsa 1977). Umbes samasugune järvestik on olnud tahkuna poolsaare põhja-siseosas. Suurem osa neist on muutunud soodeks. Vett on veel sealses Suurjärves ja sedagi peamiselt kevadeti . Järve nime kannab õigustatult vaid 4 m sügavune Põhjatu järv (u 0,5 ha).

Kliima

Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Mere mõju erineva intensiivsuse ja ala maastikulise struktuuri tõttu esineb Hiiumaal üksikute kohtade vahel klimaatilisi erinevusi. Läänemere vahetu mõju alla jääb Hiiumaa läänerannik ning Kõpu ja Tahkuna poolsaar. Avamere otsesel mõjul on siin talv soojem ning sulapäevad sagedasemad, suvi aga jahedam ja päikesepaistelisem kui Hiiumaa kesk- ja kaguosas.
Nimetatud piirkonnale on iseloomulikud tugevad tuuled. Hästi iseloomustab saare kliima merelisust õhutemperatuuri aastane käik. Talved on saarel soojemad ja lühemad kui mandril . Aasta külmim kuu on veebruar. Kõige soojem kuu on juuli. Kevad on saarel jahedam kui mandril. Sügis on seevastu soojem ja algab hiljem kui mandril. Valitsevateks tuulteks Hiiumaal on edela- ja lõunatuuled, eriti talvekuudel. Aasta keskmine tuule kiirus on 5-6 m/sekundis. Tugevamad tuuled puhuvad novembris ja detsembris. Aasta sademete hulk on Hiiumaal 500-600 mm. Kõige rohkem sajab Hiiumaa keskosas, keskmiselt üle 600 mm aastas, samal ajal kui rannikualadel registreeritakse keskmiselt 500-550 mm sademeid.

Muld- ja taimkate

Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest (LI-III) kuni leede - turvastunud muldadeni (LGI; vt tabel 1.4), millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni.
Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad , mis on kujunenud merelistel liivadel . Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad. Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad . Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud (Lk, kokku 10,8%) muldadele . Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha e ligikaudu 0,7%. Uhutud moreenitasandikel ja karbonaatsetel rannasetetel kujunenud rähk-, klibu -, leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. Parimad põllumaad on Käina ümbruses savikatel tasandikel. 1990 aastate keskel teostatud kaugseire andmeilhõlmasid maakattes pllumajandusalad 15,6% Hiiumaa maastikurajoonist. 2002. a. oli aga põllukultuuride kasvupind Hiiu maakonnas ainult 5316 ha e ligi 5,4%. Roostike kogupinnal oli eelmise sajandi lõpul 680 ha ja rannasoolakud katsid 308 ha. Suurim on Salinõmme soolak (190 ha), mis oma soolarohukoosluse ja roostikuga on valgepõsklaglede põhiline rändepeatuspaik. Rannaniitudest on kõrge looduskaitseväärtusega Reigi -Kootsare-Mudaste niit (844 ha), mille sees asuvad ka Liivalais ja Kivilais. Sarve poolsaarel kasvab maapinnani ulatuva Juuru lademe murenenud paesel pinnal haruldane madalate põõsasasjade puudega lookaasik.Suurim jugapuu kasvuala on tahkuna poolsaarel.

Hiiumaa juurde kuuluvad saared

Vormsi saar (92.9 km²) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkona Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on meres kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud( liigestatuse koefitisent ligi 3 ), eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad nii öelda kaassaared on põhjarannikul Suurk-Tjuka (36 ha) ja Väike-Tjuka(6,5 ha), idas – Voosi kurgus – Seasaar (4.9 ha). Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid (33,7 ha) ja Hobulaid (75 ha). Vormsi on jäänuk Läänemere liustikuvoolu teel olnud suuremast paekõvikust. Pärast mandrijää ja lainetuse kulutavat toimet on säilinud kõviku tuumik . Nüüdisreljeefis ulatub aluspõhi kesk-lääneosas biohermse Hoitbergi kõrgendiku näol kuni 10,9 m ü.m.p. Kõige suurema aluspõhjapaljandi moodustab ligi 2 km pikkune pae(kalju)rand loodeosas Saxby küla kohal. Samas on ka rohkem kui 2 km pikkune klibune rannavallistik Lääne-kirdeosas, kus maapin on kõrgem, asuvad rähksed uhutud moreentasandikud, mis hõlmavad 22% alast. Kõige suurem osa (37%) Vormsi saarest moodustavad liivased meretasandikud. Nii need kui ka liivasabised ja saviliivased jääjärvetasandikud (19%) on suuremas osas märgade ( glei -) muldadega ning vastavalt kaetud rabastuvate või soostuvate metsade ja niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi (ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik Norrby-Säderby-Hosby rannavallistunud oosistik (u 8 km). Oosist on moodustunud ka Hobulaid. Väiksem oosist kujunenud madalate künniste rida asub Rälby küla lähedal ja jätkub lõuna pool Sviby küla juures. Mitmel pool on saarel kuni 2 m kõrgusi veerilisest kruusast ja liivast rannavalle. Madalas meres Rumpo neemest läänes ja kirderannikul on palju rändkive. Vormsil on vaid üks alaline looduslik veekogu. See on kõigest kilomeetri pikkune Vae oja, mis ühendab roogu kasvanud Prestviiki järve (36,6 ha) Hullo lahega. Kirderannikul asub saarega Diby järv (9 ha). Sviby ning Hosby vahelisel märgalal leidub väikesi kinnikasvavaid rannajärvi. Kohati on seal tekkinud õhuke (30-50 cm) turbakiht. Kaugseire andmeil hõlmavad saare maakattes metsased alad 65,4% ja põõsastiku 5,7%. Põllumajandusalasid oli eelmise sajandi lõpul 18%. Suurim roostik asub kagus Gjusgrunne rannal. Muldkattes on esindatud mitmesuguseid muldi väikese levikuga paepealstest muldadest kuni domineerivate liivaste gleimuldadeni, vastavalt leidub ka paljude kasvukohtade puistuid.
Kasutatud allikad :
Ivar Arold ''Eesti maastikud ''
http://www.hiiumaa.ee/cfiles/documents/HiiuMaakonnaJaatmekava.pdf
Kasutatud pildid :
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eesti_Hiiumaa.png
http://www.vvk.ee/k02/kandideerimine/200000000.html
7