Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hiiumaa - referaat (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Tallinna Ühisgümnaasium


Manfred Mletsin

Hiiumaa
Referaat



Juhendaja : Merike Tuisk


Tallinn 2009

Hiiumaa


Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%.
Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad

Maastiku eripära


Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2).
Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart . Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates saartes on suuremad Vohilaid (3,9km2) ja Heinlaid (1,6 km2). Kirdes , teisel pool Hari kurku asub Väinamere põhjapiiril Vormsi saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on tõenäoliselt kunagi olnud ürgse jõe org. Hiiumaa maastiku mitmekesisu tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad . Liivane Pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intesiivsemalt (2,5-3mm/a) kerkiv Eesti osa. Omapärane suur pinnavorm on 68 m üle merepinna küündiv Kõpu Kõrgend. Kõrgendit katavad suures ulatuses liigavad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgultkerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limaneamere vetest on moodustunud Läänemere idaosa kõige täielikum ja ainulaadsem rannikumoodustise kompleks ( astangud , rannavallid, luited ).

Aluspõhi


Vaatamata väikesele põhja-lõunasihilisele ulatusele (ligi 45 km), moodustavad vaadeldavad rajooni pealiskorra 11 lademe paekivid, alates Orduviitsiumi ladestu Jõhvi ja lõpetades Siluri ladestu Adavere lademega. Kärdla linna idaosa ulatub aluspõhjalise Põllumäe kõrgendikul, mis on osa setendite alla mattunud meteriidikraatri ringvallist. Palukülas paljunduvad sellel vallil Vormsi lademe savikad lubjakivid .

Pinnamood


Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga.Pinnakatte sügava
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hiiumaa - referaat #1 Hiiumaa - referaat #2 Hiiumaa - referaat #3 Hiiumaa - referaat #4 Hiiumaa - referaat #5 Hiiumaa - referaat #6 Hiiumaa - referaat #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestiekspress Õppematerjali autor

Lisainfo

referaat Hiiumaast
referaat , hiiumaa

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

softest profiilipilt
Kristjan Kivimägi: päris hea

09:08 10-09-2012
TrustMiC profiilipilt
TrustMiC: Väga hea!
12:05 16-11-2014


Sarnased materjalid

9
doc
Saaremaa - referaat
9
doc
Saaremaa referaat
10
doc
Niitude referaat
57
doc
Eesti loodusgeograafia konspekt
35
docx
Arhitektuuriajaloo referaat
8
doc
Eesti referaat
14
odt
Rahvakalender - referaat
5
docx
Bellingshausen - Referaat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun