Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö (1)

Saarepeedi Kool
Saaremaa ja Hiiumaa
uurimustöö
Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl
Juhendaja : Elina Kiilaspä
Saarepeedi
2019

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid 4
1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid. 4
Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. 4
Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto. 2 ). Naaber saari on Saaremaal 5 Ruhnu, Vilsandi , Muhu, Abruka ja Hiiumaa. Suuremateks on Muhu ja Hiiumaa.( 2 ) 4
1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid. 5
2. Geoloogiline ehitus 6
2.1. Saaremaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate . 6
Geoloogiline ehitus jaguneb aluspõhjaks ja pinnakatteks. 6
2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate. 6
3. Pinnamood ja selle kujunemine 7
3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine. 7
3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine. 7
4. Maavarad 8
4.1. Saaremaal leiduvad maavarad. 8
4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad. 8
5.Kliima 9
5.1. Saaremaa kliima. 9
5.2. Hiiumaa kliima. 9
6.Vesi 10
6.1. Saaremaa ja Hiiumaa siseveed ja põhjavesi. 10
6.2. Saaremaa ja Hiiumaa veekogude kasutamine ja nende kaitse. 10
6.3. Saaremaa ja Hiiumaa sood ja nende areng. 10
7. Mullad ja taimestik 11
7.1. Saaremaa mullad ja taimestik. 11
7.2. Hiiumaa mullad ja taimestik. 11
8. Loomastik 12
8.1. Saaremaa loomastik. 12
8.2. Hiiumaa loomastik. 12
9.Inimtegevus looduses 13
9.1. Saaremaa inimtegevus looduses. 13
9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud allikad 15

Sissejuhatus

Seda uurimustööd valmistan ma Geograafia tunni ülesandena. Töö eesmärgiks on saada teada rohkem Eesti maakondade kohta. Minu töö räägib Saare- ja Hiiumaakonnast.
Eesmärgiks seadsin endale saada teada nendest kahest maakonnast, nii geograafiliselt kui ka turismiliselt. Uurin nende maakondade pinnamoodi , geograafilist ehitust, loodust, maavarasid , veekogusid ja inimtegevust.
Töö on praegu alles poolik ja kavatsen selle lõpetada 2.veerandi lõpuks.

1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid

1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid.

Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel.

Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto. 2 ). Naaber saari on Saaremaal 5 Ruhnu, Vilsandi, Muhu, Abruka ja Hiiumaa. Suuremateks on Muhu ja Hiiumaa.( 2 )

Foto.1. Saaremaa vapp. Foto.2. Saaremaa lipp .
Foto.3. Saaremaa kaart.

1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid.

Hiiumaa pindala on 989km² ja on suuruselt teine saar Eestis Saaremaa järel. Asub Läänemere idaosas ja vähim kaugus mandrist on 22 km (foto.2). Hiiumaa rannajoon pikkus 310 km on hästi liigendunud
Naaber maakonnaks on Saaremaa (foto.1).
Naaber saari on 200 ja suuremad on Kassari mille pindalaks on 19,3 km² ja Saaremaa mille pindalaks on kogunisti 2672 km².( 3 )
Foto.4. Hiiumaa vapp. Foto.5. Hiiumaa lipp.
Foto.6.Hiiumaa kaart.

2. Geoloogiline ehitus

2.1. Saaremaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate.

Geoloogiline ehitus jaguneb aluspõhjaks ja pinnakatteks.

Saaremaa aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid , merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes.
Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv.( 2 )
Foto.7. Ohesaare pank Saaremaal.

2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate.

Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid. Kohati (Sarve, Heltermaa, Kõrgessaare) on lubjakivid maapinna lähedal.
Enamasti aga on nad kaetud mõnekümne meetri paksuse settekihiga.
Lubjakivisid katavad tavaliselt rähksed liivsavid, savid ja kruusliivad.( 3 )

3. Pinnamood ja selle kujunemine

3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine.

Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik .
Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna.Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.( 2 )

3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine.

Hiiumaa pinnamood on madal ja tasane . Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn.( foto.4 )( 3)
Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal

4. Maavarad

4.1. Saaremaal leiduvad maavarad.

Saaremaal leidub järgmisi maavarasid: lubjakivi, dolomiit , liiv, kruus, savi, ravimuda , turvas ja mineraalvesi .
Põhilisteks ehitusmaterjalideks on karbonaatkivimid ning liivad ja kruusad. Suurimate varudega on lubjakivi ja dolomiit. Kuigi maakonnas on küllalt suured uuritud liiva ja kruusa varud, on ometi tekkinud vajadus kvaliteetse loodusliku materjali järele. See on seletatav asjaoluga, et reeglina ei vasta kruus ja liiv looduslikul kujul ehitussegudes kasutatavatele materjalidele esitatud nõuetele.
Saaremaal on küll ulatuslikult levinud viirsavid, kuid nende kasuliku kihi paksus on väike.
( 2 )

4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad.

Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Leidub ka lubjakivi aga maavarana ei ole see eriti arvestatav.
Veel leidub liivsavi , savi ja kruusliiva. Maavarana on neist enim sobivad nn. viirsavid, mis lasuvad kuni paarikümne meetri paksuselt saare idapoolses poolmikus.  
Üheks omapäraseks maavara allikaks on Kärdla meteoriidikraater , mille põhjast pumbatakse mineraalvett. 
( 5 )

5.Kliima

5.1. Saaremaa kliima.

Saaremaa kliima on pehme ja mereline .Kuna Saaremaad ümbritseb meri, siis kevadel läheb hiljem soojaks, sest meri on jääs. Sügisel see eest on pikemalt soojem kui mandril .
Suvel on Saaremaal keskmine temperatuur +19°C. Talvel langeb temberatuur kesmiselt -1°C.
Aastane sademete hulk on umbes 509 mm. Ja tänu niiskele ja merelisele kliimale leidub siin palju huvitavaid taimeliike mida mandril ei pruugi leida.
( 2 )

5.2. Hiiumaa kliima.

Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv.
Talve keskmine õhutemperatuur on -3,5 : -4,5°C, suvel aga +16,5 : +17°C. Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C.
Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/sec, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/sec.
Aastane sademete hulk on umbes 500mm – 600mm. Ja tänu ainulaadsele kliimale kasvab Hiiumaal väga palju erinevaid taimeliike.
( 3 )

6.Vesi

6.1. Saaremaa ja Hiiumaa siseveed ja põhjavesi.

Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, väikesed ja madalaveelised. Tumeda-veelised on
Koigi soostiku rabajärved ja Marjasoo karjäärijärv. Saaremaa jõgedele on iseloomulik ulatuslik karastumine. Kurisuid ja karstilõhesid esineb jõe sängides, kus osa veest neeldub läbi karstiavade põhjavette või voolab seal edasi maa-aluse jõena. Suvistel kuivaperioodidel tekib veepuudus, voolukiirus väheneb veelgi ning toimub voolusängide kinnikasvamine. Seda tuleb arvestada Saaremaa väikeste vooluveekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Saaremaa allikad on seotud lubjakivist aluspõhja lõhevöönditega ja seetõttu paiknevad rühmiti. Saaremaa suurim on Odalätsi allikas, mille tootlikkus on kuni 200 l/s. Saare maakonnas võetakse vett tarbeveeks peamiselt ühest põhjaveekogumist, see on Silur -Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogumist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaakonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Põhjavee kvaliteet on mõjutatud seega otseselt maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist. Õnneks on magedavee ja soolasevee tase tasakaalus.
Hiiumaal on ohuks põhjavee reostus või selle otsa lõppemine. Kuigi praegune tarbimisvajadus ei
ohusta neid varusid tervikuna , on olukord kriitiline suuremate asulate ümbruses. Ohustatud on põhjavee kvaliteet, kuna veehorisondid on sageli nõrgalt kaitstud, reovesi jõuab hõlpsasti põhjavette. Üheks omapäraseks veemaardlaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. ( 2 )( 3 ) 

6.2. Saaremaa ja Hiiumaa veekogude kasutamine ja nende kaitse.

Saare- ja Hiiumaakonna veekogude, rannikumere ja põhjavee hea seisundi tagamiseks on koostatud ja keskkonnaministri poolt 27. dets. 2006.a. kinnitatud Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava, mis sisaldab ühe olulise osana rakenduslikku meetmekava. Nimetatud kava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Meetmekava elluviimisel tuleb jälgida, et kaitsmata põhjaveega alasid, olemasolevaid heas seisundis veekogusid ja olulisi vee-elustiku elu- ja sigimispaiku (sh ranniku- merd ) mõjutavad/ohustavad objektid saaksid korrastatud esmajärjekorras. Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik tagada kogu alamvesikonna elanikkonnale ohutu joogivesi . Seega on väljatöötatud veemajanduskava põhirõhk maakonnas paiknevate reostusallikate korrastamisel, joogiveevarustusel ja veekogumite seisundi halvendamise ennetamisel.( 2 )( 3)

6.3. Saaremaa ja Hiiumaa sood ja nende areng.

Saaremaal on 292 km² sood ja rabad ning see teeb 10% saare pinnast. Rabades kasvab turvas ja seal asuvad ka turbakaevandused.
Hiiumaa keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 )

7. Mullad ja taimestik

7.1. Saaremaa mullad ja taimestik.

Saaremaa metsade mullad kuuluvad poolhüdromorfsete muldade ja hüdromorfsete turvastunud
muldade hulka.
Esineb ka rähkmuldi. Muldade lähtekivimiks on enamasti meresetted: liivad,
liivsavid ja savid, mis sisaldavad sageli ka veerist.
Saaremaa lodumetsade mullaprofiilid:
küllastunud turvastunud muld , küllastunud muld, rähk-muld, leostunud gleimuld, rähkne turvastunud muld, leetjas (küllastumata) gleimuld, gleistunud rähkmuld, gleistunud rähkmuld, küllastunud rähkmuld. ( 8 )
Kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb 80% ka Saaremaal. Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki kõrgemaid taimi. Umbes 120 kohalikku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused. Puisniidud olid Saaremaal täiesti tavalised , kuid palju selliseid unikaalseid looduskomplekse on nüüdseks tasapisi täis kasvanud ja muutunud tavaliseks metsaks. ( 2 )

7.2. Hiiumaa mullad ja taimestik.

Hiiumaa mullad on põhjalikult läbi uuritud ja on vabariigis kõige väheviljakam. Tegemist on ju toitainetevaese hiljutise merepõhjaga, mis kohati kannatab põua, kohati liigniiskuse all.
Suhteliselt paremad mullad paiknevad Käina ja Putkaste ümbruses, kus pinnast katab osaliselt toitaineterikkam viirsavi . Saare lääneosa on liivane, keskosas asuvad rabad ja soostuvad Tihu järved. Hiiumaa loopealsetel on õhuke mullakiht mis katab paekivitasandikke. ( 9 )
Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab ligi 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 taimeliigi on võetud kaitse alla, näiteks jugapuu , luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited , rabad ja madalsood . ( 3 )

8. Loomastik

8.1. Saaremaa loomastik.

Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Väikseimate kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad mustlaik- apollo liblikad ja viinamäe teod.
Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks. Hallhülge puhul, kes on siin küllaltki levinud, on tähele pannud kolme püsivat lesilat, mis asuvad Saaremaa lääne- ja lõunapoolsetel laidudel. Hallhüljeste kohalik populatsioon kasvab tasapisi. Kõikjal Saaremaal rannikuvetes on kohandatud ka viigerhülgeid, kuid nende kartlikkuse tõttu pole suudetud nende arvukust kindlaks teha.
Meie saared asuvad otse veelindude Ida-Atlandi rännuteel. See " linnutee " ühendab Kirde - Euroopat Arktikaga ja igal aastal külastavad Saaremaad sajad tuhanded linnud - üks kord kevadel ja teist korda sügisel. Valgepõsklagle, kühmnokk-luik, laululuik, hahk ja ristpart ning paljud teised linnuliigid kuuluvad looduskaitse alla.
Tervikuna on aga Saaremaa erinevate loomaliikide poolest vaesem kui mandrimaa. Siin ei ole näiteks mutte, naaritsaid ja saarmaid ning ilves ja pruunkaru on siin harvad juhukülalised. ( 2 )

8.2. Hiiumaa loomastik.

Hiiumaa metsades võib kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane , kährikkoer, ilves.
Hiiumaa vetesse on koondunud viiger - ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt.
Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.( 3 )
Foto 9. Käina laht Hiiumaal. ( 10 )

9.Inimtegevus looduses

9.1. Saaremaa inimtegevus looduses.

Saaremaal on väga aktiivne tegevus rannajoone puhastamine ja üleüldse hoitakse saaremaal loodus puhtana. Kaasaegse looduskaitsega on Saaremaal tegeldud juba selle sajandi algusest alates. Saare esimene kaitseala moodustati Vaika saartele 1910 aastal. Tänaseks on sellest välja kasvanud Vilsandi rahvuspark , kuhu alates 1993 aastast kuulub ka Tagamõisa poolsaar
lääneküljel olev Harilaid . Veel on saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja tegeletakse ka jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm.
Foto.10. Kaali meteoriidikraater.

9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses.

Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala . Veel on Hiiumaal 4 parki mis on looduskaitse all: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park. Kõik need kaitsealad on kaitstud Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus . Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus.

Kokkuvõte

Sellest tööst sain ma väga palju uusi teadmisi Saare- ja Hiiumaakonnast. Ma usun, et nende teadmistega tean ma nüüd rohkem paiku ja ehitisi nendes kohtades. Oskan isegi kaasa rääkida selle valdkonna teemadega. See uurimustöö on andnud mulle palju uusi teadmisi mis ei jookse üle külje maha. Selle uurimustöö tegemisel sain ma täiendada oma uurimustöö tegemise oskusi ja olen nüüd selles valdkonnas palju enesekindlam.

Kasutatud allikad

1. http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa

www.saaremaa.ee

www.hiiumaa.ee

Loodusgeograafia põhikoolile IV.osa, Kirjastus Avita, Tallinn 2004.

TEA laste- ja noorteentsüklopeedia I. köide. Kirjastus TEA, Tallinn 2008

Tea laste- ja noorteentsüklopeedia III. Köide. Kirjastus TEA, Tallinn 2008

http://www.archipelago.nu/SKARGARD/ENGELSKA/ESTONIA/saaremaa.jpg

http://www.botany.ut.ee/Eneli_Vahar.pdf

http://www.eestigiid.ee/?CatID=2

http://www.orjaku.ee/pildid/rfl3bbcaqxcyv2zjwztz7ze66.jpg

10 Fotot .
15